Lootsin küll, et sellised asjad jäävad ikka teismeliste ja kahekümneste pärusmaaks, aga nüüd olen paar kuud ise nii tobedalt armunud mehesse, kellega suhtlen vaid internetis ja ole näinud paari pilti (nende järgi pole üldse minu tüüp). Me räägime vahest tundide viisi oma ühisest hobist, mille kaudu me ühes portaalis tutvusimegi ja tegeleme sama hobiga samuti järjepidevalt. Oleme rääkinud ka isiklikematel teemadel, mõlemad oleme vabad ja vallalised, usaldus on tekkimas nii et räägime ka sellest, mida ehk kõigiga ei räägiks. Aga ma ei taha et ta teada saaks, et mina temasse armunud olen ja samas ei oska seda ka kuidagi vist varjata. Kardan ka, et tegelikult võtab tema parimal juhul mind lihtsalt sõbrana ja ma saan lihtsalt haiget sellest.
Ma pole muidu üldse kergesti armuv tüüp ja seepärast segaduses- et mis teha? Ei julge ka öelda, et kuule, saaks kokku ja veedaks natuke aega. Usun, et siis ehk saaks minu jaoks selgemaks, mis meist saab.
Teema: 40+ ja tobedalt armunud netituttavasse.
Väga huvitav muidugi, aga mida sa siit nüüd ootad?
Ma arvan ka, et kõige lihtsam oleks see kohtumine seostada teie ühise hobiga – mõni üritus sellega seotult näiteks.
(Kui küsimus seisnes selles, et kuidas temaga kokku saada)
Ma ei saa aru, mis siin imelikku on, kui ütled, et äkki kohtuks näost-näkku, oleks tore reaalelus ka näha, kellega sa suhtled. Võib juhtuda, et siis läheb armumine üle, sest tavaliselt on netituttavad tegelikus elus hoopis teistsugused, kui sa endale ette oled kujutanud. Ma just kohtusin ühe kauaegse netituttavaga, ta oli kohe absoluutselt teistsugune, kuigi pildid ei olnud temast erinevad, olime skype’s rääkinud jne.
No …ahah siis. Sul on ikka vinged probleemid.
Ühes Eesti filmis öeldi selle kohta: “Mõtles teisele kuldse kuu selga ja läks”
Loomulikult on see inimene teistsugune kui ette kujutasid. Mis ei tähenda, et teist ei või midagi tulla. Mina olen viimase paarikümne aasta jooksul just netist leidnud valdava osa tõeliselt olulisi inimesi ja muud, kes ja mis mu ellu on tulnud. Näiteks abikaasa, parima sõbra, elukutse ja hobi.
Püüa tõesti kokku saada. Seda ei pea serveerima kui midagi kohtingulaadset, pigem on vaja midagi hobiga seoses näidata, teha vmt.
Tahad armumisest kiiresti lahti saada, kohtu niivõrd kiiresti kui võimalik. Mõtlen siis kohvikus kohtumist. Sa oled armunud enda unistusse partnerist. Sa ei tea temast midagi. Sa ei tea, kas ta on vaba, kas ta samal ajal ei räägi sama juttu mitmele inimesele. Sa ei tea, kas kõik see mis ta räägib, on päris tema ise või ta üritab teatud muljet jätta. Seetõttu oleks kohtumine vajalik,et sa hiljem veelgi enam haiget ei saaks, kui selgub, et teine on nagu tema on, lihtsalt sina oled talle kuldse kuu selga mõelnud.
Ja õeldakse, et ainult meestel on keskeakriis.
Mis siis see on: 40+ tibi halab, et on joonistatud mehesse armunud, siis saab sellega lõpuks kokku ja pärast seda tuleb uus teema, et puääääh, internetist leitud mees polnud päriselus üldse selline nagu ma ette kujutasin.
Või, teine variant, mees isegi meeldib talle, et tema mehele mitte.
Ja õeldakse, et ainult meestel on keskeakriis.
Ei öelda, kust sa midagi nii lolli võtad? Aga kui vallaline kellessegi armub, siis see ei ole ometi keskeakriis üldsegi.
Minu tuttav naine (ka 40 kandis) abiellus oma netituttavaga, nüüd elavad juba aastaid koos ja on väga õnnelikud.
Nemad organiseerisid ka esimese reaalelus kohtumise ühel üritusel. On meenutanud, et hetked enne näost näkku kohtumist olid kõige jubedamad – pabistasid ikka kõvasti, et äkki reaalelus inimene üldse ei meeldi. Õnneks nii ei läinud ning meeldisid ka reaalelus. Lõpuks viis asi välja abieluni.
Nii et jah, püüa leida mingi ettekääne kohtumiseks. Muidu sa ei saa teada.
Mina arvan, et kui mees tahaks kohtuda või midagi selle naise vastu tunneks, oleks ta juba ammu ise teinud ettepaneku kohtumiseks. Ilmselt tal seda huvi pole olnud. Mehed ei mõtle üle ja kui asi huvitab, küsivad suht kähku.
Saan probleemist aru, aga aidata ei oska. Nimelt endal ka 15 aastat viimasest kohtingust möödas ja nüüd kohutavalt üks inimene meeldib (küll mitte internetituttav) ja ei julge midagi ette võtta. Selline inimene, kellega aegajalt lihtsalt pean kohtuma, ka siis kui ta mu pikalt saadab:).
Mina kutsusin ükskord netituttavast mehe enda juurde sauna. Et laupäeva õhtu ja tule lõõgastume koos. Mees tuligi ja sai koos lõbus saunaõhtu veedetud. Võid ka järgi proovida, kui sul saun käepärast võtta on.
Teemaalgataja olen. Just seda ettekäänet kohtumiseks ma teha ei julgegi, mida siin soovitatakse. Põhjuse leiaks, aga ma justnagu kardaksin. Kas ma kardan oma tobeda tunde kadumist või seda, et minu tunne ei kao, kuid mehel minust täiesti ükskõik- sellest ma ei saagi aru. No tõesti, pole sellist asja vähemalt paarkümmend aastat kogenud ja ei mäleta enam ,kuidas sellega varem toime tulin. Ajad muidugi olid ka teised ja tutvusi tekkis pidevalt, ka armumisi sealhulgas ja need kuidagi kadusid iseenesest minu meelest.
Ja kuidas ikkagi öelda lihtsalt lambist netituttavale- kuule, mul suht igav aga hea mõte tekkis, et lähme nt … Ma ju reedaksin sellega end kohe. Ja halvimal juhul teeksin end mehe silmis kas naerualuseks või tüütuks “kleepekaks”
Aga miks peaks üldse midagi tingimata tegema?
Oled armunud võhivõõrasse, noh ja siis? Ole edasi, see pole ju midagi paha. Naudi seda ammuunustatud tunnet. Kokkusaamine võib ühelt või teiselt poolt sellele kriipsu peale tõmmata ja ilma sa sellest mõnusast armumisest oledki.
Teemaalgataja olen. Just seda ettekäänet kohtumiseks ma teha ei julgegi, mida siin soovitatakse. Põhjuse leiaks, aga ma justnagu kardaksin. Kas ma kardan oma tobeda tunde kadumist või seda, et minu tunne ei kao, kuid mehel minust täiesti ükskõik- sellest ma ei saagi aru.
Kui ei julge, eks siis praed omas mahlas edasi 😛
Teemaalgataja olen. Just seda ettekäänet kohtumiseks ma teha ei julgegi, mida siin soovitatakse. Põhjuse leiaks, aga ma justnagu kardaksin. Kas ma kardan oma tobeda tunde kadumist või seda, et minu tunne ei kao, kuid mehel minust täiesti ükskõik- sellest ma ei saagi aru.
Äraütlemist kardad. Mis on kõige hullem, mis juhtuda saaks?
Aga äkki ei ütle ära 🙂
Mõtle nüüd nii, et kui ei proovi, siis ei saagi teada.
Selline praadimine on kordades hullem, kui selguse saabumine.
Küll soovitan omadest kogemustest lähtuvalt kindlasti 100% veenduda selles, et mehel ei ole suhet.
Üldiselt vabad mehed soovivad ikka üsna kiiresti kokku saada, suhtes mehed venitavad kummi ja selline huvi puudub. Niisama on ju ka tore suhelda ja aega veeta.
See, et mees ütleb, et ta vallaline on, ei tähenda veel midagi. Ta võib olla ju näiteks visiitsuhtes või on naine kusagil kaugemal tööl või mingi muu variant.
Ja muidugi võib olla, et mees on tõesti vaba, aga ei ole suhtest üldse huvitatud.
Äraütlemist kardad. Mis on kõige hullem, mis juhtuda saaks?
Aga äkki ei ütle ära ????
Mõtle nüüd nii, et kui ei proovi, siis ei saagi teada.
Selline praadimine on kordades hullem, kui selguse saabumine.
Küll soovitan omadest kogemustest lähtuvalt kindlasti 100% veenduda selles, et mehel ei ole suhet.
Üldiselt vabad mehed soovivad ikka üsna kiiresti kokku saada, suhtes mehed venitavad kummi ja selline huvi puudub. Niisama on ju ka tore suhelda ja aega veeta.
See, et mees ütleb, et ta vallaline on, ei tähenda veel midagi. Ta võib olla ju näiteks visiitsuhtes või on naine kusagil kaugemal tööl või mingi muu variant.
Ja muidugi võib olla, et mees on tõesti vaba, aga ei ole suhtest üldse huvitatud.
Sama kardab ka mees, äraütlemist ja ega mees ka ei tea kui vaba naine tegelikult on. Naised valetavad selliseid asju palju rohkem kui mehed. Suhteid otsivatel naistel on alati mitu rauda tules. Ollakse aktiivsed erinevates tutvumisportaalides, käiakse kõigiga kohtamas, smssid jne.
Muidugi võib mees ka niisama suhelda, kooselusoovita.
Sama kardab ka mees, äraütlemist ja ega mees ka ei tea kui vaba naine tegelikult on.
40+ mees ei karda enam midagi. Lihtsam on kohe ettepanek teha ja asi nö. lõpuni viia.
Kui naine, selgub, et on hõivatud, siis seda parem, polegi rohkem temaga selles mõttes ajaraiskamist ja saab järgmistele kandidaatidele keskenduda.
Niisama suhelda, kui kõik muu sobib, võib ju vabalt edasi.
40+ mees ei karda enam midagi. Lihtsam on kohe ettepanek teha ja asi nö. lõpuni viia.
Kui naine, selgub, et on hõivatud, siis seda parem, polegi rohkem temaga selles mõttes ajaraiskamist ja saab järgmistele kandidaatidele keskenduda.
Niisama suhelda, kui kõik muu sobib, võib ju vabalt edasi.
Kõik mehed pole ühesugused ja miks mees peab tegema mingeid ettepanekuid???
Naisel endal polegi mune?
Kõik mehed pole ühesugused ja miks mees peab tegema mingeid ettepanekuid???
Naisel endal polegi mune?
Sa tahad öelda, et mõni heteromees sooviks endale munadega naist?
Noh, eks neid on ka, aga vast ikka vähemuses.
Sa tahad öelda, et mõni heteromees sooviks endale munadega naist?
Noh, eks neid on ka, aga vast ikka vähemuses.
Nii rumalalt siis kohe… munade olemasolu tähendab siiski julgust ja otsustusvõimet seista oma soovide eest. Sa nagu väga häbistasid hetkel tervet naissugu oma kommentaariga.
Nii rumalalt siis kohe… munade olemasolu tähendab siiski julgust ja otsustusvõimet seista oma soovide eest. Sa nagu väga häbistasid hetkel tervet naissugu oma kommentaariga.
Sinu mõistes nn. “munadega naisi” on päris palju.
Aga mina neid sellise väljendiga küll ei iseloomustaks; pigem on neis naiselikku jõudu, tarkust, kirge, tegutsemistahet, emotsiooni ja tahtmist.
Las need “munad” jääda pigem tõuaretusesse, kus pullid kraabivad maad ja lollilt möirgavad.
Seega, ma arvan sama sinu kohta: oma munadejutuga häbistasid tervet naissugu. Ilmselt see on mingi sinu ossist mehe väljend naiste kohta, kui naine oled.
Naised on väärt, et neid ilusamate väljenditega iseloomustataks, kui äsja tühjaksjoodud plasttaaral püherdav mees seda teha oskab.
…….
Aga et see teema taas ei läheks sinna prügiämbrisse, kus pekkikeeratud teemad on, siis ma arvan endiselt, et teemaalgataja peaks oma joonistatud mehega võimalikult kiiresti kokku saama.
Siis saavad juba mõlemad edasi otsustada, et kes kellega käib (Ruja moodi) jne.
Nii rumalalt siis kohe… munade olemasolu tähendab siiski julgust ja otsustusvõimet seista oma soovide eest. Sa nagu väga häbistasid hetkel tervet naissugu oma kommentaariga.
Sinu mõistes nn. “munadega naisi” on päris palju.
Aga mina neid sellise väljendiga küll ei iseloomustaks; pigem on neis naiselikku jõudu, tarkust, kirge, tegutsemistahet, emotsiooni ja tahtmist.
Las need “munad” jääda pigem tõuaretusesse, kus pullid kraabivad maad ja lollilt möirgavad.Seega, ma arvan sama sinu kohta: oma munadejutuga häbistasid tervet naissugu. Ilmselt see on mingi sinu ossist mehe väljend naiste kohta, kui naine oled.
Naised on väärt, et neid ilusamate väljenditega iseloomustataks, kui äsja tühjaksjoodud plasttaaral püherdav mees seda teha oskab.…….
Aga et see teema taas ei läheks sinna prügiämbrisse, kus pekkikeeratud teemad on, siis ma arvan endiselt, et teemaalgataja peaks oma joonistatud mehega võimalikult kiiresti kokku saama.
Siis saavad juba mõlemad edasi otsustada, et kes kellega käib (Ruja moodi) jne.
Julmalt kibestunud oled, tohutu vihkamine igas sinu kommentaaris. Isegi teemaalgatajale soovid halba, saagu tema suhe ruttu otsa jne
Julmalt kibestunud oled, tohutu vihkamine igas sinu kommentaaris. Isegi teemaalgatajale soovid halba, saagu tema suhe ruttu otsa jne
Jah…
“Munadega naine” on naiste endi seas päris levinud väljend ja üldsegi mitte halvustavas võtmes 🙂
Ei pea tulihingeliselt mingit kaitsekõnet pidama hakkama…
Mina olen ka munadega naine.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
