Teema: 6 aastase lasteaeda toimetamine koos beebiga

#3191846:

Ta ju ei kirjutanud, et peab varahommikul bussis trügima hakkama. Mu meelest oleks normaalne viia laps 9-10 paiku lasteaeda. Ja mis trauma see beebi siis sellest bussisõidust saab?

Lasteaiad soovivad seda, et lapsed oleksid hiljemalt kell 9 kohal. Mis tähendab seda, et kui bussisõit on 40 minutit, siis nad peavad kell 8 kõige hiljem hakkama õueriideid selga panema, pigem varem, sest kahe lapse riietamine võtab omajagu aega ja ilmselt on vaja kodust bussipeatuseni ja peatusest lasteaiani ka mingi maa kõndida. Seega ärkamine peaks toimuma veel varem, ema peaks hiljemalt kell 7 tegutsema hakkama, et mõlemad lapsed valmis saada. Kui bussisõit juba on nii pikk, siis tegelikult peaks minema veel varem, vähemalt hommikusöögi ajaks, sest ega see laps nii vara hommikul nii korralikult ei söö, et lõunani vastu peab.

Tasuks mõelda ka sellele, kuidas on jalgsi ligipääsuteed lasteaeda. Minu laps käis sellises lasteaias, mis oli hommikuti autodest ummistunud ja kõnniteed olid nii kitsad, et need olid talvel lumehangede all, pidi minema mingi 15 meetrit mööda sõiduteed, sest kõnniteel polnud võimalik käia. Nüüd imiku ja lapsega keset talve sõiduteel marssida… Paras hullumeelsus. Ja ega see suurem laps võib siiski ka virisema hakata tee peal mõnikord, ema närviline, imik nutab…

Ema peab imikuga igal hommikul bussis veetma poolteist tundi. Bussid on kuidas on, mõnikord on väga palav, mõnikord täiesti kütmata, enne kella 9 on bussid siiski väga täis, inimesed trügivad, kui ta on kõhukotis, siis vaab nügida ja muljuda… Lisaks stress nii emal kui mõlemal lapsel. Kogu lasteaeda viimise protsess võtab iga päev ema jaoks 3 tundi vähemalt, kui nüüd kavatseb ka teda sealt tooma hakata, siis viis-kuus tundi päevast kulub lihtsalt suurema lapse lasteaeda viimisele ja toomisele.

Sellist retke saab ette võtta tõesti siis, kui on VÄGA VAJA ja mõnikord harva. Aga plaanida seda teha 4-5 korda nädalas – see asi ei ole jätkusuutlik. Parem siiski leida lapsele lähem lasteaed või vaadata, kuidas last viia lasteaeda ilma imikut kaasa vedamata.

Lasteaeda ei saa last viia suvalisel ajal. Erandjuhtudel küll, aga igapäevaselt nõutakse siiski, et kõik lapsed oleks kindlaks kellaajaks kohal. Pluss see hommikune söömine.

Ja kui see mees niimoodi tööl käib, et 4.30 algab töö ja kell 17 lõpetab, no siis sisuliselt on see naine kahe lapsega üksikema, mees jõuab koju, vajub magama. Ehk tasuks ka sellele mõelda, et elu muutuks normaalsemaks, kui mees otsiks endale sellise töö, mis algab tavalisel tööajal, mitte poolest ööst. Kui mees saaks last viia-tuua, oleks kohe elu palju inimlikum.

#3192071:

Minu arvates peaks see mees tegema praegu topeltpingutusi, et tema perel nii ebanormaalne olukord poleks.

Kui ta läheb pool viis tööle, siis on kella kümne paiku päris paras aeg tulla lõunale ja laps lasteaeda viia. AUTOGA.

Lasteaiaga lepidki kokku, et sinu laps lasteaias hommikust ei söö – nii saab mees liikuda koju tagasi ilma ummikuteta ja teie saate titega normaalses rütmis toimetada. Jeerum, vastsündinuga iga päev mitmeid tunde kuskil tatiste inimeste keskel bussis loksuda. Te maandute esimese paari nädala jooksul haiglas viiruste hooajal.

Ja miks sa arvad, et mees saab iga päev kodus nn. lõunal käia? Ja miks nõutakse kogu aeg, et mees peab rohkem pingutama?

Üks põhjusi, miks juba meie põnnid (lisaks täiskasvanutele) on paksud, on see suhtumine

KÕIK AUTOGA

Lapsi tuleb harjutada maast-madalast nii autoga, jalgrattaga kui ühistranspordiga.
Kui kaheaastasena hakata harjutama ise bussi peale minekut kõrgest trepist, siis kulub näiteks aasta, enne kui on täiesti osav maha- ja pealeminekul.
See kuuene põnn õpib lisaks liinivõrku, mis on ülioluline, kui ta on mõne aasta pärast linnas üksi ja midagi läheb marsruudil sassi, on vaja oma mõistusega kuhugi jõuda.

Linnatranspordil on tavaliselt tegu madalapõhjaliste sõidukitega. Mistahes käru läheb sinna kergesti peale. Imik sõidab kärus hea meelega, pikema bussisõiduga jääb ta magama. Pidurid peale kindlasti! Kui on istumisasendis käru, siis selg sõidusuunas, kui vähegi võimalik! Kui on bussitrepist liikumist, on parem õppida ära, mismoodi seda bussi peale tõsta. Muidugi naisi aidatakse, aga kindlam on olla võimeline ise hakkama saama.

Kõhukott, seljaraam või kandelina bussis on üldjuhul OHTLIK. Buss pidurdab ja jõnksutab ning tita surutakse vastu teist seljatuge või kinnihoidmistoru. Kui vaja tingimata sõita, siis on parem seista sobivat pidi püsti, et pidurdamisel poleks surumist. Ohutu on siis, kui tita oskab juba ise istuda ja istub oma tooli peal ning ei vingerda sealt maha.
Mõeldav on ka käruga minna bussipeatusse, käru jätta sinna kuhugi varjulisse kohta (nt. lukustada) ja bussis lasta oma istmel istuda (kui juba istub). Õhtul jälle siis samamoodi tagasi. Eeldab, et ei ole käruvargaid, kasutada vana odavat käru.

Muide, juhul, kui on olematu liiklusega tänavad ja tita suudab ise istuda, on mõeldav kasutada jalgratast koos järelkäruga (mahutavad 1-2 last, lisaks 1 laps saab olla rattatoolis). Kindlasti mitte kuskil maanteel või kitsal kõnniteel. Kui veel ei oska ise istuda, on rattasõit mistahes asendis keelatud (pea saab raputada).

Jutud, et 4.30 tööle läinud mees peab tulema kell 8 koju “lõunale” ainult selleks, et last lasteaeda viia vms on samas kategoorias jabura LAHUTA jutuga. (Mõni veel mäletab sellist kultusteemat perekoolist.)
Meil on võrreldes arenenud riikidega ülihelde vanemahüvitise ja lasteaiasüsteem. Meil on võrreldes oma rahvastiku olematu tihedusega üliodav ja tihe ühistranspordivõrk. http://www.peatus.ee
Ja meie inimesed (nii mehed, naised kui lapsed) lähevad paksuks seetõttu, et nad ei VIITSI otsida muid lahendusi peale auto ning sisendavad sedasama viitsimatust ka lastele.

Ise olen mees, 3 last. Transportinud neid ühe-, kahe- ja kolmekaupa nii auto, jalgrattaga, bussi, rongiga kui ka jala käruga.

NB! Juhiload tuleb kindlasti teha. Võimekus sõita peab olema. Kas sellel perel on teist autot vaja, pole aga sugugi selge.

#3192142:

Üks põhjusi, miks juba meie põnnid (lisaks täiskasvanutele) on paksud, on see suhtumine

KÕIK AUTOGA

Lapsi tuleb harjutada maast-madalast nii autoga, jalgrattaga kui ühistranspordiga.

Kui kaheaastasena hakata harjutama ise bussi peale minekut kõrgest trepist, siis kulub näiteks aasta, enne kui on täiesti osav maha- ja pealeminekul.

See kuuene põnn õpib lisaks liinivõrku, mis on ülioluline, kui ta on mõne aasta pärast linnas üksi ja midagi läheb marsruudil sassi, on vaja oma mõistusega kuhugi jõuda.

Linnatranspordil on tavaliselt tegu madalapõhjaliste sõidukitega. Mistahes käru läheb sinna kergesti peale. Imik sõidab kärus hea meelega, pikema bussisõiduga jääb ta magama. Pidurid peale kindlasti! Kui on istumisasendis käru, siis selg sõidusuunas, kui vähegi võimalik! Kui on bussitrepist liikumist, on parem õppida ära, mismoodi seda bussi peale tõsta. Muidugi naisi aidatakse, aga kindlam on olla võimeline ise hakkama saama.

Kõhukott, seljaraam või kandelina bussis on üldjuhul OHTLIK. Buss pidurdab ja jõnksutab ning tita surutakse vastu teist seljatuge või kinnihoidmistoru. Kui vaja tingimata sõita, siis on parem seista sobivat pidi püsti, et pidurdamisel poleks surumist. Ohutu on siis, kui tita oskab juba ise istuda ja istub oma tooli peal ning ei vingerda sealt maha.

Mõeldav on ka käruga minna bussipeatusse, käru jätta sinna kuhugi varjulisse kohta (nt. lukustada) ja bussis lasta oma istmel istuda (kui juba istub). Õhtul jälle siis samamoodi tagasi. Eeldab, et ei ole käruvargaid, kasutada vana odavat käru.

Muide, juhul, kui on olematu liiklusega tänavad ja tita suudab ise istuda, on mõeldav kasutada jalgratast koos järelkäruga (mahutavad 1-2 last, lisaks 1 laps saab olla rattatoolis). Kindlasti mitte kuskil maanteel või kitsal kõnniteel. Kui veel ei oska ise istuda, on rattasõit mistahes asendis keelatud (pea saab raputada).

Jutud, et 4.30 tööle läinud mees peab tulema kell 8 koju “lõunale” ainult selleks, et last lasteaeda viia vms on samas kategoorias jabura LAHUTA jutuga. (Mõni veel mäletab sellist kultusteemat perekoolist.)

Meil on võrreldes arenenud riikidega ülihelde vanemahüvitise ja lasteaiasüsteem. Meil on võrreldes oma rahvastiku olematu tihedusega üliodav ja tihe ühistranspordivõrk. http://www.peatus.ee

Ja meie inimesed (nii mehed, naised kui lapsed) lähevad paksuks seetõttu, et nad ei VIITSI otsida muid lahendusi peale auto ning sisendavad sedasama viitsimatust ka lastele.

Ise olen mees, 3 last. Transportinud neid ühe-, kahe- ja kolmekaupa nii auto, jalgrattaga, bussi, rongiga kui ka jala käruga.

NB! Juhiload tuleb kindlasti teha. Võimekus sõita peab olema. Kas sellel perel on teist autot vaja, pole aga sugugi selge.

Kõva teoreetik. Mine ja tee seda kõike aasta aega igal hommikul ja õhtul ning vaatame, kas näpp tõuseb uuesti sama rumalat lugulaulu kirjutama.

#3192168:

Kõva teoreetik. Mine ja tee seda kõike aasta aega igal hommikul ja õhtul ning vaatame, kas näpp tõuseb uuesti sama rumalat lugulaulu kirjutama.

Omast arust olengi teinud, mitugi aastat. Aga ju siis ikka vähe mõne tarkpea arvates.

#3192178:

#3192168:

Kõva teoreetik. Mine ja tee seda kõike aasta aega igal hommikul ja õhtul ning vaatame, kas näpp tõuseb uuesti sama rumalat lugulaulu kirjutama.

Omast arust olengi teinud, mitugi aastat. Aga ju siis ikka vähe mõne tarkpea arvates.

Ei usu, et sa täpselt selliselt lapsi transportinud oled, nagu teemaalgataja kirjeldab – igal hommikul 40 ja õhtul 40 min tipptunnil ühistranspordis kahe lapsega. Kui oleksid, siis sa seda ei soovitaks. Ja pealegi oled sa mees, su füüsiline tugevus on eeldatavasti teine kui naisel.

Eks see beebiga koos hommikune bussiga käimine on võimalik, aga tüütu.
Ma ise viisin beebiga suuremat lasteaeda 15-20min bussiga vahel. Selle põhjal soovitaksin osta ergonoomiline kandekott (Babybjörn, Chicco ei ole ergonoomilised ja nii kandjale kui kantavale ebamugavad) ning lapsekandmisjope või olemasolevale jopele lapsekandmisvaheliist. Sedasi saab beebi toariietest või meriinokihiga panna oma jopesse ning lasteaias saab jope eest lahti teha, et palavaks ei läheks.
Vankriga minnes on heaks abimeheks sule- või villatäidisega soojakott, kuhu saab lapsetoariietes või meriinokihiga panna – jääb ära tüttu kombekasse toppimine. Korviosast on hea laps koos soojakotiga kaasa võtta (istumisosaga on muidugi keerulisem).

#3192262:

#3192087:

Ja miks nõutakse kogu aeg, et mees peab rohkem pingutama?

Eks mõlemad vanemad peavad pingutama, aga selles loos ei paista mehele kohale jõudvat see, et tema peab samuti pereellu panustama, see tähendab PERE elus osalema niimoodi, et ta on olemas. Kui mees käib kodus ainult magamas, siis see ei kvalifitseeru pere elus osalemiseks. Jah, no teenib raha, aga raha ei asenda inimest ja naisele ning lastele on praegu rohkem vaja just seda, et isa pereelus osaleks, mitte ei käiks kodus nagu kuuvarjutus ja ülejäänud osa ajast on kuskil ära.

Meestel on tihtipeale selline veider arvamus, et kui saadakse lapsed, siis muutub ainult naise elu, nemad võivad jätkata samamoodi nagu neil polekski perekonda. Pereinimesele ei sobi selline töö, mis algab kell 4.30 ja lõppeb kell 17.

täpselt! mees võiks kasvõi panustada lapsehoidjasse. kui mees sellega nõus ei ole, võiks mees tõsiselt mõelda töökoha vahetamisele (sel juhul pole tema palk seda graafikut väärt), või saata ta ainult ühel hommikul kahe lapsega linnaliinibussi peale, titt kõhu peal või kärus, kogu pakkimise lastega jätaks ka mehele, laste hommikusöögi samuti. soovitavalt valiks päevaks vihmase päeva… siis saab alles aimu, et küsimus ei ole ainult bussisõidu pikkuses, vaid sellele eelnevad eeltegevused, lisandub bussis vastupidamine titega, ja tagasisõit. lasteaiapäeva lõpus laseks tal kõike korrata.

ise istuks veiniklaasiga kodus ja uuriks samal ajal lastehoidjate tasusid ja autokooli võimalusi. selleks, et autokoolis käia, on suure tõenäosusega lapsehoidjat vaja niikuinii. selline elukorraldus ju kestab 1-2 aastat, see lihtsalt tuleb üle elada üheskoos.

#3192336:

Teie arsaamised pereelust on ikka väga kesised.

Sa tahad siis öelda, et pereelu on selline, et naine rassib lastega ja mees on lihtsalt “tööl”? Või mida sa väita üritad? Mehe roll pereelus on olla lihtsalt rahakott ja seemendaja?

#3191449:

Sügisest algab 6 aastasel nüüd taas lasteaed(ise tahab väga minna, muidu jätaks koju) aga kuna mehel algavad tööpäevad väga vara, siis peaksin hakkama lasteaeda last viima ühistranspordiga, koos imikuga. Sõit on suht pikk, umbes 35-40 min. Mõtlengi, et läheb päris keeruliseks. Kuidas teie mõtlete, kas lihtsam oleks panna hoopis imik kandekotti, suurem laps käekõrvale ja siis bussiga minna? Vankriga vist päris tüütu, seda enam, sellisel hommikusel kellaajal alati bussist palju rahvast ja siis hakka vankriga sinna trügima. Ei teagi, kuidas korraldada see asi. Esimese lapsega elasime väikses kohas ja polnud mingeid transpordi muresid ????

MIna esitaks endale küsimuse. Kas ma tahan, et laps läheks lasteaeda. Kui jah ja viija oleks mina, siis poleks küsimus selles, et on tüütu. Kuidas saab oma lapsesse panustamine olla tüütu? Milleks laps kui tema nimel on tüütu pingutada. Kui ma tahan last lasteaeda viia ja selgub, et ma ei saa, siis kaaluks lapse kojujätmist või lähemale lasteaeda panemist. Et viia suurem laps kindlaks kellaajaks lasteaeda, pead sa oma imiku treenima ka kellaajaliset sööma. Mis siis kui laps tahab süüa siis kui bussiga sõidad. Ja sul tuleb sõita 40 minutit üks ots ja siis veel tagasi. see on 1,5 tundi lapse viimine. Tagasi saab siis nagu isaga? Kuna tagasitoomisest juttu polnud. Kui veel õhtu tuleb sul ka järgi minna, siis oled rütmis, kus oled asunud tööle lapse vedajana, seda väikese imiku kõrvalt. Kõik on võimalik, kui sa tahad ja nii otsustad. Kui küsimuse all on lapsed, ei tea iial kunagi ette, mis on tulemas. Tee prooviks 1 kuu lasteaeda vedamist ja peale seda on sul väga selge, kuidas tahad jätkata. Peale sõda olid ajad, kus 3 kuune viidi ka sõime ja ise mindi tööle. Hetkel on lihtsam oled ise kodune koos lapsega.

#3192050:

kõnniteed olid nii kitsad, et need olid talvel lumehangede all, pidi minema mingi 15 meetrit mööda sõiduteed, sest kõnniteel polnud võimalik käia.

Õudne, õudne! 15 meetrit mööda autoteed, aga majade vahel mängib küll? Poeparklas kõnnib?

Mina ei saa aru, mis kõhukotist te siin kõik räägite, ka teemaalgataja. Laps ju teadupärast kasvab? Kuhu kõhukotti see laps talvel või kevadel mahub + paksud riided? Või jääb ta terveks aastaks selliseks pisikeseks beebiks, kes ta praegu, augustis, on?

#3192782:

Kust see 5-6 tuli, drama queen ?

Vaata, sa unustad ära selle, et kodust lasteaeda minemine ei ole ainult bussisõit. Kui buss sõidab 40 minutit (ja alati peab arvestama selle pikema ajaga, et õigeks ajaks jõuda, siis see sinu 2,6 tundi on konkreetselt ainult see aeg, mis ema on koos lastega BUSSIS. Enne seda tuleb lapsed riidesse panna, iseennast riidesse panna, lapsed vankrisse/kõhukotti panna, neid toita, pissitada jms, bussipeatusesse kohale minna, ehk ka veidi bussi oodata, sest ega lastega ei saa seda bussiplaani täpselt järgida. Mõnikord õnnestub, teinekord üldse mitte.

Sa ei saa võrrelda seda minekut ja tulekut imiku ja lapsega sellise olukorraga, et sa viskad endale jope selga, saapad jalga, võtad võileiva hambusse ja oledki teel. Lastega tekib alati miljon tõrget, eriti kui lastest üks on imik. Bussis oldud ajale tuleb lõdva randmega teist samapalju aega otsa, mil ema tegeleb sellega, et laps saada lasteaeda kohale ja pärast koju. Nii et viis-kuus tundi ei ole mingi dramaatiline liialdus.

#3192781:

#3192050:

kõnniteed olid nii kitsad, et need olid talvel lumehangede all, pidi minema mingi 15 meetrit mööda sõiduteed, sest kõnniteel polnud võimalik käia.

Õudne, õudne! 15 meetrit mööda autoteed, aga majade vahel mängib küll? Poeparklas kõnnib?

Kui see 15 meetrit on viimased 15 meetrit enne lasteaeda, ajal, mil kõik oma lapsi aeda toovad, siis on see tõepoolest päris õudne. Meil ei ole kohaliku kooli kõrval kõnniteed ja see on ikka päris hirmus, kuidas autod pargivad kooliaia ääres, mõni sellele nii lähedal, et vahelt läbi ei mahu (on ka loogiline kitsal tänaval võimalikult servas parkida), ja koolitulevad lapsed laveerivad nende vahel, iial teadmata, millal mõni neist sõitma hakkab. Ja kui see kõik toimub veel libedaga, siis seda hullem.