Teema: 6,5-aastaselt kooli

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kus teil laps lugema õppis ,kas ise õpetasite ja kuidas ? Olen selle lugema õpetamisega lapsele juba ise hulluks minemas ,kas siis alguses veerib üksikud sõnad kokku või kuidas ? Palun andke nõu ?

Kui vana su laps on? Ära aja hulluks ennast ja last. Minu laps hakkas tähtede vastu huvi tundma millalgi 2-aastaselt. Alguses õppis oma nime tähed ära (mida ta näeb näiteks toauksel, käteräti sisse tikituna jne), siis küsis teiste tähtede kohta – mis see on, mis see on? Umbes 3-aastaselt hakkas tasakesi veerima ja see läheb tal üha ladusamalt. Ma ei ütleks, et ta on “ise” õppinud, sest ma ikka juhendan teda, aga ainult siis kui tal on huvi ja ise tuleb küsima. Aga on ka lapsi, kes veerimise jätavad vahele ja tuleb kohe soravalt. See on nagu kõndimisega: mõni õpib tasahaaval seisma, siis 1 sammu, siis 2 sammu järjest, aga teine on põrandal maas kuni ühel päeval tõuseb püsti ja kõnnib järjest pikki distantse. Mulle tundub, et lugema hakkamiseks peavad ajus mingid protsessid küpseks saama ja ilma selleta, ainult välise survega, on ilmselt väga keeruline lugemisoskust külge pookida. Nagu kõndimisega – katsu sa last vägisi kõndima õpetada. Hirmus raske on ja tõenäoliselt kahjulik.

Alles kaheselt hakkas tähtede vastu huvi tundma? Tavaliselt on ikka juba 1,5 aastased tähtedega tuttavad ja 2-selt loetakse juba üsna soravalt. Tegelikult võib selline laps põhikooli üldse vahele jätta, sest see oleks ajaraisk.

Tegelikult pole 2-aastaselt tähtede tundmises mitte midagi imelikku, aga lugemisoskuseks seda nimetada ei saa. Laps tunneb ära lihtsalt tähekuju, aga sisu jääb abstraktseks. 2-aastane tunneb ju pildi pealt ära koera, maja jne, sama on tähtedega. Ka esimesed sõnad on tihtipeale mitte kokku loetud, vaid lapsel on meeles selle sõna kuju pildina (eriti oma nimi nt).
Keegi eespool küsis, kuidas lapses huvi äratada?
Minu soovitused:
* ära nimeta seda üldse lugemiseks, eriti kui tead, et selle terminiga on lapsel juba tõrge kujunemas/kujunenud
* vaadake poes silte, tänavanimesid, poodide nimesid, pakendite tekste jne
* abiks on ka arvuti. Eriti hästi mõjub nende laste peal, keda pole väga varakult nutiseadmete juurde suunatud. Ehk siis, kui lapse jaoks on arvuti veel midagi põnevat ja juba klaviatuuril oma nimetähtede leidmine on põnev. Nt üks mäng oli meil selline, kui mina olin ühes toas Skype´s ja mees lapsega teises toas ja siis ta sai mulle kirja kirjutada.
* täheklotsidega saab ka mängida põnevaid mänge, ei pea alati tuimalt sõnu kokku laduma.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Meil ka veebruarilaps, saab varsti siis 6a. Loeb päris kenasti (vanem laps luges samamoodi siis, kui kooli läks ja koolist tuli tagasiside, et väga ok). On hakanud tähelepanu juhtides eristama pikka-lühikest, tugevat-nõrka. Arvutab umbes 12 piires, teab ema-isa telefoninr, oma aadressi, sünnipäeva, nädalapäevi jms. Meeldib teiste lastega mängida, on tähelepanelik ja püsiv. Ometi ma isegi ei mõtle tema sügisel koolipaneku peale. Ta on ju niii väike alles, las olla veel aasta mänguaega. Ka füüsilises mõttes on aasta väga pikk aeg- ei ole lihtne aasta vanematega võidu joosta, palli visata või korvpalli mängida.

Meie poiss saab alles suvel 6 ja oskab kõike sedasama, liita-lahutada lausa tuhandetes. Kooli läheb ikka 7-aastaselt.

No suvel 6a saav laps ei käi väga selle teema alla. Küsimus on pigem nendes lastes, kes ei oleks väga palju nooremad klassi noorimatest. Suve laps on ka siis klassis üks noorimaid, kui õigel ajal kooli läheb. Mina näiteks rääkisin lapsest, kes jäi 2 kuud nn alla normi. Suve laps oleks klassis osadest lausa ligi 2 aastat noorem – see oleks kindlasti liig, eriti poisi puhul. Loomulikult läheb su laps 7a kooli! Minu jaoks jookseb nooremate piir kooli minnes ikka maksimum talve lastega, kes õigel ajal minnes oleksid klassis ühed vanemad.