Septembris läheb kooli minu esimene laps, kes kooli minnes on 6a7k vana. Tegu on tragi tüdrukuga ja koolimineku kiitsid heaks nii lasteaed, kool kui ka Rajaleidja komisjon. Ikkagi olen ärevil. Kellel on läinud laps 6-aastaselt kooli, jagage kogemusi? Kuidas esimene aasta möödus? Kas oli üllatusi või tagasilööke?
Poisslaps läks kooli 6 a 4k vanusena, tunnistati samuti igal pool kooliküpseks ja lisaks oli mõõtudeltki nagu keskmine 7-aastane. Oskas enne kooli veerides lugeda, mõningate vigadega trükitähtedes ja osaliselt kirjatähtedes kirjutada, päris hästi arvutada (umbes 100 piires), oli hea suhtleja ja hea keskendumisvõimega. Oskas end ise igatpidi teenindada ja oma asjadega hakkama saada. Õpikogemust oli juba terve aasta jagu muusikakooli eelkoolist saanud, ehk oli juba teada kuidas ta 30-40 min ühe asjaga (õppetegevusega) suudab järjest tegeleda. Laps ise väga tahtis kooli minna, mina ka ikkagi kahtlesin ja muretsesin.
Laps on senimaani väga hästi hakkama saanud, kuigi kurdab aega-ajalt, et igav on, sest tal olevat kõik õpetatav juba selge. Laps läheb nüüd sügisel 4. klassi ja tagasilööke ei ole olnud. Esimene aasta laps nautis kooli, eks siis oli uus ja huvitav, edasi tuli tasapisi see kaebamine, et liiga vähe ja liiga aeglaselt õpitakse.
Laps, kellel septembri lõpus sünnipäev. Lõpetab 1. klassi, klassi pesamuna.
On väga hästi hakkama saanud — akadeemilised võimed tasemel. Soovida on jäänud eneseteenindamise oskusest (asjad laiali ja kadunud), muidu on väga tubli, tulemused head. Kohusetunne õppimise suhtes on muidugi ka puudulik — tahaks veel väga kogu aeg mängida. Ise peab selle võrra kodus rohkem toetama ja jälgima.
Laps tegelikult ise ei soovinud veel kooli minna just selsamal põhjusel — tahaks veel mängida, aga sünnikuupäeva järgi oli koolikohuslane ja kõik kooliks vajalikud eeldused olid olemas.
Lapsed on erinevad, aga muretsemiseks ei ole suure tõenäosusega põhjust:)
Mul detsebritüdruk kes läks kuueselt kooli ja lõpetab hetkel 6. klassi. Kõik on seni kombes olnud ja mingeid tagasilööke seoses varase kooliminekuga pole esinenud. Ise olen oktoobris sündinud ja läksin ka kuueselt ajal kui mindi seitsemeselt. Polnud ka ealeski mingeid teemasid sellega.
Minu laps sai oktoobri algul 7, kui esimesse klassi läks. Teadmistelt ja käitumisega pole probleeme olnud, hästi kohusetundlik ja hea peaga laps on.
Küll aga kehalises on teistest tunduvalt nõrgem ja see on motivatsiooni maha tõmmanud – lapsele meeldib liikumine, aga ei jõua alati teistega sammu pidada. See on ausaltöeldes mulle veidi murekoht küll. Käib lisaks trennis, kus talle meeldib (tantsib), samas jooksud-kaugushüpe jne on ikka keskmisest kehvem. Pallimänge harjutame pidevalt kodus näiteks.
Tydruk, synd ka dets. Tahtis väga kooli minna ja ei kahetse siiani kyll. Hinded parimad. Oskused väga head igati. Isegi igavust on kurtnud osades ainetes. Nt matemaatikas oskas enamikku algaklasside materjali enne kooli. Käib matemaatika võistlustel. Pikkade koolipäevadega probleeme pole olnud, kuna oli väga pysiv juba enne kooli. Võisime käia pikki etendusi vaatamas, tegi palju trenni jne. Praegu laps ise ytleb vahel, et appi, ma peaks alles seal klassis olema, aga seal klassis on nii pisikesed teised alles…
Septembri lõpu laps. Lasteaias tunnistati 120% koolivalmiks nii teadmista kui sotsiaalse poole pealt.
Teadmiste ja oskuste poolest kõik ok, kooliga harjumine võttis aga aega ja esimesed 2kuud nuttis, et miks ta peab seal käima.
Ehk siis tagasilöök. Tal klass ka selline kehvake, väga suur poiste ülekaal, tüdrukud olid enamus tuttavad juba enne ja lisaks ei vedanud tal ka pinginaabriga (pisut vaimse hälbega).
Praegu suht ok või noh, leppinud selle kooliparatamatusega.
Ise olin samuti 6 kooli minnes – mul oli 1. päevast palju sõpru ja olin 4-5line. et mul küll raske polnud.
2 isiklikku kogemust:
– oktoobrilaps, ei mingeid probleeme ei õppimises ega sotsiaalses pooles
– aasta alguse laps (ehk siis sama vanaltkooli kui teemaalgataja laps), õppimises igati edukas, lõpetas kuldmedaliga, aga kuni põhikooli lõpuni tundis end klassis kehvasti, keskkoolis seltskond muutus ja seal oli juba “oma”. Kindlasti mängis rolli ka aeglasem füüsiline areng. Murdeiga hakkas keskmisest hiljem ja kui liita sinna veel teistest noorem olemine, siis oli mingis vanuses füüsilise arengu vahe väga suur. Tagantjärgi hindas ise, et oleks pidanud õigel ajal kooli minema.
Ehk siis – pole võimalik ette ennustada, kas varem kooli minemine on õige või mitte. Iga laps on erinev ja areneb erinevalt.
Küll aga kehalises on teistest tunduvalt nõrgem ja see on motivatsiooni maha tõmmanud
Minu detsembrilaps, kes klassis noorim, on just kehalises teistest peajagu üle. Viimati Cooperi testis oli klassi tüdrukutest parim. Kuigi 1. klassi minnes oli pelk 116cm pikk. Nii et ega seda ka kunagi ei tea, kuidas kehalise arenguga läheb. Ta muidugi käib mitu korda nädalas trennis ka ja eks see ujumine tõstab nii vastupidavust kui kopsumahtu, ratsutamine jälle treenib üldfüüsiliselt. Samas mis murdeea muutusi puudutab, on ta küll teistest maas nagu ma isegi olin. Aga see ei häiri.
Minu poeg, kes läks kooli 6-aastaselt, lõpetab sellel aastal gümnaasiumi.
1. klassi läks ta 6a8k vanuselt st. 7-aastaseks sai ta alles uue aasta jaanuaris.
Kooli sai sisse katsetega ja kõik need 12 aastat on ta edukalt õppinud ikka selles samas koolis, kus kunagi alustas – ühes pealinna “eliit”-koolidest.
Mis ma oskan tagantjärgi öelda? Ega muud, kui et õige valik oli poiss panna kooli just siis, kui panime.
Kuigi enamasti on arvamused poisi varem kooli panemise kohta stiilis “poiss peaks ikka minema pigem aasta hiljem kui varem” ja “mis te lapsest piinate” ja “oi poisil hakkab olema raske noorimana klassis” ja “6- aastaselt kooli minev laps, eriti kui ta on poiss, on kindlasti ette õpetatud ja kaua see efekt ei kesta” ja “täiesti vale otsus!” jne.
Ka meid hurjutati ja hirmutati, kuidas me nüüd lapse elu ära rikume ja et hiljemalt 6. klassis näeme, kuidas laps koolist välja kukub või närvivapustuse saab või õhtuti ennast magama nutab, sest tüdrukud peavad teda kogu kooli aja vältel titeks jne.
No ei juhtunud midagi sellist. 🙂 Üleüldse mitte midagi ei juhtnud teisiti, kui teistel kooliskäivatel lastel.
Mina ütlen küll, et ärge kuulake neid arvamusi. Eriti neilt, kellel omal kogemus puudub.
Iga laps on individuaalne ja iga lapse areng on individuaalne. Kui ikka laps on valmis nii sotsiaalselt kui vaimselt ja kõik spetsialistid annavad rohelise tule ja laps ise ka tahab, siis muidugi pange ka poisslaps varem kooli.
Meie poja puhul ei ole 12-kooliaasta jooksul olnud mitte ühtegi tagasilööki. Ei õppimise seisukohalt, lapse enda valmisoleku seisukohalt ega ka mitte klassikaaslaste suhtumise poole pealt. Ka füüsilises mõttes a’la “poisid arenevad niigi hiljem, mõtle kui paha tal siis on, kui tüdrukud on juba kõik nii suured ja tema ikka titt” ei tulnud kordagi ette olukorda, kus ta oleks teistest klassivendadest kuidagi eriliselt väiksem või hilisema arenguga olnud. Tegelikult arenes (füüsise mõttes) nende klassis kõige aeglasemalt hoopis poiss, kes tuli kooli 8-aastaselt. See noormees näeb praegugi, kooli lõpetades, välja pigem nagu 9. klassi lõpetaja, kuigi on teistest 1-2 aastat vanem.
Minu aasta varem kooliteed alustanud poeg lõpetab sellel aastal ühe pealinna kallakuga koolidest vaid kolme neljaga tunnistusel, on käinud kogu kooliaja vältel mitmetel vabariiklikel olümpiaadidel, teeb sõpradega kõvasti sporti, on sotsiaalselt väga aktiivne ja lisaks kõigele ka veel suuremast osast oma klassivendadest pool pead pikem.
Ärge kartke seda varasemat alustamist, kui laps on valmis.
Ärge laske end kõrvalseisjatest hirmutada.
Kõik läheb hästi!
Aga miks panete varem kooli? Enda lapsel on nov alguses sünnipäev ja läheb ikka nö seaduse järgi ehk saab kohe kooli alguses 8. Viieselt peaaegu luges, oskas trükitähti ja 10 piires arvutamist vabalt aga ikkagi ma ei näinud ühtegi head põhjust varem kooli minemiseks.
Las naudib sõpradega mängimist, koolis jõuab veel terve elu käia. Oluline muidugi ka see, et saab koos sõpradega kooli minna
Aga miks panete varem kooli?
Näiteks sellepärast, et ei kujuta ette kuidas seda last veel aasta aega lasteaias peaks hoidma kus ta päeval magama peab ja millest ta üldiselt on ilmselgelt välja kasvanud. Enda kogemuse põhjal oli väga mõnus 17-aastaselt kool lõpetada. Laps siis lõpetaks 18-aastaselt. Kahekümneselt alles keskkooli lõpetada nagu mõni kes hiljem kooli läinud ja siis veel aasta vahetusõpilaseks käinud, on minu meelest jällegi piin.
Aga miks panete varem kooli? Enda lapsel on nov alguses sünnipäev ja läheb ikka nö seaduse järgi ehk saab kohe kooli alguses 8. Viieselt peaaegu luges, oskas trükitähti ja 10 piires arvutamist vabalt aga ikkagi ma ei näinud ühtegi head põhjust varem kooli minemiseks.
Las naudib sõpradega mängimist, koolis jõuab veel terve elu käia. Oluline muidugi ka see, et saab koos sõpradega kooli minna
Aga miks mitte kui last huvitab ôppimine? Ja kuidas kooliminek välistab sõpradega mängimise?
Ju siis meil lihtsalt lasteaias õpetajatega vedanud. Annavad igale lapsele võimetekohaseid ülesandeid nt ühed alles veerivad aga teised saavad anagramme vms lahendada.
Eks igaühe enda otsustada, aga selle varem kooliminekuga ei kaasne alati ka edulood, siin eelnevalt üks kägu soovitas mitte karta, tegelikult siiski tuleks see väga põhjalikult läbi mõelda, ei ole ka need koolikohustuse piirid niisama paika pandud, spetsialistid on kokku tulnud ja analüüsinud ja leidnud, et 1. oktoober on see kuupäev. On ka päris mitmeid lugusid, kus 6. klassist alates lööb see varem kooliminek välja ja võidakse õppimises maha jääda, samuti mõjuvad kehalise kasvatuse tunnid mõnede laste enesehinnangule, pidevalt viimaste hulgas ja kui õpiedukus ka langema hakkab, siis ongi lõpuks kurb ja õnnetu teismeline. Kas seda kõike on vaja. See jutt, kuidas laps on lasteaia lõpuks ülimalt tark ja justkui enam midagi teha ei ole, see jutt ei päde. Siis tuleks laps enne magamist ära tuua ja on ka variant, et ta vaikselt loeb v mängib. Siin ongi igaühe küsimus, kas me tahame lapsele rahulikku haridustempot või kiirkorras haridustee läbimist, et ikka 17 aastaselt lõpetaks, mitte 18 aastaselt. Tark siiski ei torma.
Siis tuleks laps enne magamist ära tuua ja on ka variant, et ta vaikselt loeb v mängib. Siin ongi igaühe küsimus, kas me tahame lapsele rahulikku haridustempot või kiirkorras haridustee läbimist, et ikka 17 aastaselt lõpetaks, mitte 18 aastaselt. Tark siiski ei torma.
Jah, jutuna perekoolis kõlab see soovitus suurepäraselt. Päriselus on lapsevanemad täiskohaga 9-17 tööl. Lasteaias ei tule “vaikselt loeb või joonistab” kõne allagi. Kõik, kes kohal, olgu voodis pikali silmad kinni, sest kui ühele teha erand, siis tahavad kõik üleval olla. Ja kui korraldada nii, et unetundide ajaks tuleb hoidja, kes unetunni alguses lasteaiast võtaks ja magamise lõppedes lapse tagasi viiks, siis sellega ei olda ka nõus. Mingi lollakas iba, et kui laps on juba ära viidud, siis samal päeval tagasi viia ei või, hakkab pihta. See õudne lõunaune teema on ühe lapsega vanuses 5-6 läbi tehtud, õnneks sai rajaleidjast nüüd loa sügisel kooli minna. Teise lapsega õudus algab, tema veel lasteaias jääb magama, aga enne südaööd enam kodus magama ei jää. Vahel on veel 1-2 ajal öösel üleval ja ootab und
Ma kaalusin ka noorema lapse varem kooli panemist (sündinud jaanuaris, nii et kooli oleks läinud 6 a 7 k vanuselt), aga loobusin. Oskustelt ja teadmistelt oli kooliks valmis küll (viieselt luges päris hästi juba nii trüki- kui ka kirjatähti, edasi läksid arvutamine ja kirjutamine ka väga hästi), aga puudu jäi minu arust just teistega lävimise oskusest. Ja kuna praegu lähevad koolis juba üsna varakult laste suhted teravaks, intriigid, küberkiusamine ja kõik on palju keerulisem, kui aastaid tagasi, siis otsustasin siiski lapse kooli panna, kui 7 täis on. Meil oli see õige otsus, seda, kui ripakile ja mis probleemide meelevalda kooliminev laps juba 1.-2. klassis satub, nägin vanema lapse pealt, nii et kadus igasugune tahtmine kiirustada.
Meil õnneks polnud rühmas seda, et viimasel kahel aastal kedagi väga magama oleks sunnitud. Võis vaikselt voodis ka raamatut vaadata ja lugeda, ei pidanud silmad kinni lamama. Ja kuna rühmas oli magamisruum eraldis, siis teatud aja pärast lubati ka teise ruumi vaikselt joonistama vmt tegema. Kes magama kiiresti jäi, see magas, teised ei pidanud piinlema. Ka õpetajad suutsid kõigile nende oskustele ja arengule vastavaid ülesandeid leida, nii et igavlemist lasteaias kindlasti polnud.
Jah, jutuna perekoolis kõlab see soovitus suurepäraselt. Päriselus on lapsevanemad täiskohaga 9-17 tööl. Lasteaias ei tule “vaikselt loeb või joonistab” kõne allagi. Kõik, kes kohal, olgu voodis pikali silmad kinni, sest kui ühele teha erand, siis tahavad kõik üleval olla. Ja kui korraldada nii, et unetundide ajaks tuleb hoidja, kes unetunni alguses lasteaiast võtaks ja magamise lõppedes lapse tagasi viiks, siis sellega ei olda ka nõus. Mingi lollakas iba, et kui laps on juba ära viidud, siis samal päeval tagasi viia ei või, hakkab pihta. See õudne lõunaune teema on ühe lapsega vanuses 5-6 läbi tehtud, õnneks sai rajaleidjast nüüd loa sügisel kooli minna. Teise lapsega õudus algab, tema veel lasteaias jääb magama, aga enne südaööd enam kodus magama ei jää. Vahel on veel 1-2 ajal öösel üleval ja ootab und
Meil oli lasteaias sama probleem, et õpetajad ei tahtnud lubada ja tõepoolest õhtuti jaurati seetõttu pikalt üleval, see oli hirmus, aga siis ühel koosolekul võtsid vanemad ühiselt teema ülws ja tekitatigi võimalus et saavad üleval olla, oli ka lapsi kes magasid. Tegelikult on selles magamise süsteemis tõesti veidi viga, 6 aastaselt ei peaks magama. Veel vähem on jama kui seetõttu peabki kooli minema. Koolis on kahjuks ka see et keegi ei arvesta kui üks lastest noorem, nõudmised kõigile samad ja järelandmisi ei tehta.
Eks see koolipanek oleneb ka sellest, kui noor laps on. Okt,nov, dets sündinud laps on ju sisuliselt sama vana kui aug, sept lapsed- kes kooli peavad minema. Samas aug/sept laps, kes aasta varem läheb on osadest pea 2 aastat noorem. Niiet oleneb. Kooliminekul on sotsiaalsed oskused väga olulised, sh ise koolist koju tulemine ja probleemi lahendamise oskus. Oleneb jällegi lapsest. Mina nii jäigalt vanuses kinni poleks, kas aasta hiljem või varem või õigel ajal 🙂
Minu tütar läks kooli 6-aastasena. Tema sünnipäev on septembri lõpus, oleks ta paar päeva hiljem sündinud, siis oleks seaduse järgi saanud veel aastakese lasteaias olla.
Praegu on tütar 9-aastane ning sügisel läheb 4. klassi. Kasvult on ta pigem suur ja tugev, sellega pole olnud kunagi probleeme. Õppimise osas on ka pigem hästi. Ent samas on siiski olnud päris palju probleeme, mille olen pannud just tema nooruse arvele. Egas kool tähenda vaid akadeemilist poolt, vaid koolilapsed üldjuhul peavad hakkama ka üksinda ringi liikuma, üksi olema ja toimetama, kodus õppima jne. Ja see tähendab päris suurt vastutustunde arengut. See oli külg, milles meie laps endast vanematest lastest märgatavalt maha jäi. 1.klass oli seetõttu päris raske ja närvesööv.
Näiteks – laps sai kooli minnes mobiiltelefoni ning tema kohustuseks jäi seda mobiili hooldada, st laadima panna ning kodust lahkudes kaasa võtta. Arvate, et need tööd tal millalgi meeles olid?! Iga jumala päev, mitu aastat jutti, kaagutasin õhtuti nagu kana: kas sul on mobiil laetud, vaata üle! Ja iga jumala hommik käiasin nagu papagoi: kas on mobiil kotis kaasas, kontrolli üle! Ning enamasti ei olnud… Mitmel korral pidime äärepealt lapse politseiga tagaotsitavaks kuulutama, kuna ta oleks pidanud juba tunde tagasi kodus olema, mobiil ei vastanud (laadimata muidugi jälle!), kõik sõbrad ja nende emad olid läbi helistatud jne.
Õpetaja kaebas, et see laps olla teistest tunduvalt aeglasem: teised hakkavad harjutust juba lõpetama, ent tema ikka veel “võtab hoogu” – kiigub tooliga, vahib aknast välja, naeratab rõõmsalt, püüab kärbest jne. Ühesõnaga – keskendumisvõime oli tõesti kuueaastase tasemel.
Ja kodused õppetükid… laps puges laua alla ja lällas seal. Ta ei saanud aru, mis idee on keskendumisel ja oma töö ärategemisel. Esimesed aastad pidi keegi kogu aeg tema juures istuma ja utsitama, et tee nüüd see harjutus ära!
Nüüd hakkavad jamad vast läbi saama, laps küpseb ja on palju muutunud. Aga esimesed aastad olid küll kehvad ja närvesöövad tervele perele. Oleks heameelega lapse aastaks lasteaeda jätnud, kui lasteaias poleks olnud neid koledaid kolmetunniseid päevaunemaratone.
Minu tütar läks ka 6a (7 sai mais I kl lõpetades), esimesed 5a oli oivik ja aktivist, väsis 6.klassis ja gümnaasiumi lõpetades tunnistas, kuidas ta oleks pigem hiljem läinud, sai hästi läbi 1-2a noorematega jne.
I -II kl oli ainus erinevus 7a läinud õega, et väsis koolipäeva lõpuks nii, et magas alati 2-3t, hiljem jätsime ära huviringid jms, ei jaksanud…jah, gümnaasiumi lõpetas \”4\”-\”5\” aga…
Minu tütar läks ka 6a (7 sai mais I kl lõpetades), esimesed 5a oli oivik ja aktivist, väsis 6.klassis ja gümnaasiumi lõpetades tunnistas, kuidas ta oleks pigem hiljem läinud, sai hästi läbi 1-2a noorematega jne.
I -II kl oli ainus erinevus 7a läinud õega, et väsis koolipäeva lõpuks nii, et magas alati 2-3t, hiljem jätsime ära huviringid jms, ei jaksanud…jah, gümnaasiumi lõpetas \”4\”-\”5\” aga…
Meil oli just vastupidi: 6a kooli läinud poiss oli 1. klassis peale koolipäeva veel igati energiat täis, tema vend, kes 7a kooli läks aga magas pärast koolipäeva mitu tundi suurest väsimusest.
Nagu näha on inimesed juba lapseeas väga erinevad.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
