Laps saab kohe 7 aastaseks ja viimased kuud oleks meil kodus justkui pubekas. Iga väikese asja peale solvutakse, kõike kommenteerib, räägib ja vaidleb vastu kõigele, prõmmib ustega, kasutab väljendeid, te ei armasta mind, ma vihkan teid jne. No ühesõnaga täielik teismelise käitumine aga kuna laps saab alles 7 siis kas vara pole veel selliseks asjaks? Enne oli täiesti mõistlik laps, mingeid muutusi pole elus meil toimunud, mehega meil suhted head. Ei oska midagi arvata aga selline käitumine on jube väsitav. Oskab keegi kommenteerida, on see normaalne, ealine iseärasus?
+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.08 09:35; 18.08 12:06;
kasvatamatu (või vabalt kasvanud) laps, kes katsetab piire. kui praegu asju paika ei pane (kes on lapsevanem ja kelle sõna siiski maksab), siis paari aasta pärast enam ei õnnestu
Eelpuberteet on ehk tõesti.
Ustega paugutamine ja solvamine ei ole normaalne. Võta ta toa uks eest ära nädalaks-paariks. Meil aitas see lahendus väga palju ja kiiresti. Enda närvid jäid terveks ja laps taipas kohe, et pole mõtet teatrit teha.
Praegu on see tegelane kohe 15 ja mul piisab pilgust, et kord majja saada.
meil sama teema. loeks hea meelega siit teiste kogemusi, ja mitte stiilis kasvatamatu laps. eriti veel, kui aasta tagasi ja varem on laps olnud teistsugune, seega pole asi kasvatamatuses.
meil pigem ka see teema, et toitub viimasel ajal väga ühekülgselt – pitsa, friikad, kananagitsad. õnneks vähemalt magusaid jooke ja kommi ei söö. ma usun küll, et selline käitumine võib vabalt tulla ka mingist toitaine- või vitamiinipuudusest. hakkan enda omale vannivette magneesiumihelbeid panema, ehk mõjub rahustavalt 🙂
ja veel – teemaalgataja, kui palju laps ekraani taga aega veedab?
+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.08 11:23; 19.08 14:33;
No kui asi oleks kasvatamatuses siis ta oleks ju koguaeg halvasti käitunud aga siiamaani pole meil tema käitumisega mitte mingeid probleeme olnud, see trall hakkas paar kuud tagasi.
Ekraanide kasutamist me ka palju piirame, kui halvasti käitub ei saa üldse, teistel päevadel on ipadil taimer peal.
Vbl nagu keegi mainis on asi tõesti mõnes vitamiini puuduses sest suvel ma lastele multivitamiine ei anna ja toidu kohapealt on ta suht valiv küll.
Lisaks olen märganud et seoses pubeka käitumisega on tekkinud ka suur huvi vastassugupoole suhtes.
+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.08 09:35; 18.08 12:06;
Laps on 6 aastane ja eelpuberteet? Ärge tehke nalja, selleks on ikka väga vara! Ja ealine iseärasus ei ole selline käitumine kohe kindlasti ka mitte.
Ju siis midagi on lapsel ikka muutunud. Vb mõne sõbraga tülis? Saab liiga vähe tähelepanu? Jne jne…
6-7. eluaastal toimub väga kiire aju areng ja sellel perioodil on eriti oluline täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimine, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus.
kahtlen selles puberteediteemas, pigem tegu sellega, et suuremaid elumuutuseid oodata – kui saab 7, siis ilmselt kooliminek? Ehk on sellega seotud hirm ja stress.
Tuleks ikka selgitada, milles asi, hirme leevendada. “Pubekakäitumist” küll ei tohi lubada, piirid paika – muidu te päris-pubekaeas olete hädas.
Friikad ja nagitsad pole normaalne, miks ta neid sööb/saab? Kas kodus on korralikud söögikorrad? 6-aastane ei käi omapäi Mäkis, toitumine on 100% vanemate teha.
Lastel käib ikka areng hüppeliselt. “Kohtutav kahene” on näiteks üks hüpe, kui lapsed hakkavad maailma asjadest veidi rohkem taipama ja pole ainult enesekesksed enam. Järgminehüpe pon reeglina tegelikult ca 9-10 aastastel, kui tekkib abstraktne mõtlemine. Puberteeti iseloomustab hormoonide tööle lülitumine, aga need pole üldse mitte ainukesed asjad, mis lapse kasvades muutuvad. Kindlasti on neid etappe veelgi…
Muidugi vaadata üle lapse toitumine ja magamine ja üldine heaolu.
Ega muud ei aita kui lapsega palju rääkida, teda kuulata ja seeläbi aru saada, mida tal on vaja, et ta teiega edaspidi ikka ka viisakalt käituks.
Äkki mingi seksuaalsusega seotud trauma? Näiteks netist/issi arvutist/telekast pornot vaadanud, vanemate seksile peale sattunud, ahistaja küüsi jäänud, vanema õe-venna või naabrilapsr eestvõttel arstimängud vmt.
Kas te tõesti pole kuulnud midagi lapse arengu etappidest? Seda ikka teate et kaheselt toimub emast eraldumine (jonniga) ja sama toimub uuesti puberteediea tulemusel (iseseisvumine).
Ka kooliminekul on üks etapp lapse iseseisvumisel – see on ühtlasi põnev (sest ta saab ise otsustada asju) aga ka hirmutav (sest ta peab ise otsustama asju). 7-8 aastaselt toimub üsna järsk hüpe iseseisvumisele (emme ei pea enam igale poole kaasa tulema) ja ühtlasi katsetatakse ka piire, mida nüüd tohib ja saab ja mida mitte.
Mõtle ise läbi, mis on see mida lapselt ootad ja ütle talle seda selge sõnaga: nüüd sa oled koolilaps ja koolilapselt ma ootan, et… sa lähed kokkulepitud ajal bussi peale, paned oma kooliasjad õhtul valmis (alguses kindlasti lapsevanema abiga) jne. Samuti saab seda ootust väljendada käitumise suhtes.
