Uskumatu mis ma teada sain. Minu abikaasa kutsus oma täiskasvanud tütre meile jõuludeks. Terveks nädalaks või isegi kauemaks. Ma ütlesin enne kui sellest juttu tuli, et mina teda ei taha jõuludeks siia, tulgu teisel ajal kui tahab või mingu mees ise talle külla. Mina ei keela tal oma tütrega kohtumist, aga siia meie koju ma teda ei taha ja eriti veel jõuludeks ja nii pikaks ajaks. See mehe tütar ei salli tegelikult mind. Mehe eest teeb head nägu ja ütleb, et minu vastu pole tal midagi. Tegelikult on ta alati soovinud, et ma mehest lahku läheksin ja on üritanud minu meest teise naisega paari panna. Rääkinud kõigile kui vastik ma olen ja, et mu mees on minuga koos vaid lapse pärast ja tegelikult olen ma üks vastik mõrd. Mees mul muidugi ei usu, et tema tütreke sedasi kõigile räägib. Tegelikult on mees mul lihtsalt oma tütre kohapealt pime ja kui tütreke on meiega koos, siis poeb see plika ja naeratab jne. Kui mees aga selja keerab, siis tütreke lööks mulle noa selga kui saaks. Nüüd siis on lood sellised, et ma olen sunnitud paar nädalat jõulude ajal teda kannatama. Mida teeksite? Tegu pole alaealise lapsega keda ma peaksin kenasti kohtlema. Mehe teine laps elab meiega ja temaga saan ilusti läbi. Selle tütrega, aga mitte. Ja põhjusega ei kannata ma teda välja. Tean, et tegu mehe lapsega, aga tegu pole enam titega ja mingu saagu mujal temaga kokku.
Teema: Abikaasa kutsus oma täiskasvanud tütre meile jõuludeks
Ütle, et sa ei taha teda nii pikaks ajaks enda juurde, et paar päeva oleks ok, rohkem mitte. Sinu sõna siis üldse ei maksa?
ja sina oled nii hea ja näed ainult oma mehe tütres halba:))) Midagi ei ole teha, mehe esimene naine ja esimesed lapsed jäävad kõige tähtsmateks.
Oli vaja siis võtta mees pagasiga või 🙂
Hehe, loogish, et kui valimiseks läheb – siis mees valib oma lapsed 1. kui sinu. Nii on lihtsalt.
Pane kaamera üles, midagi ikka linti jääb, siis saad mehele näidata. Pärast ütled, et tahtsid ilusat jõuluvideot teha. Aga nüüd on kõik rikutud ja sina endast väljas.
Võtsid sabadega mehe, siis ela nende sabadega. See ei ole sinu dikteerida mida mees oma tütardega teeb või ei tee. Nemad olid enne sind, nii et harju lõpuks ära.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ja sina oled nii hea ja näed ainult oma mehe tütres halba:))) Midagi ei ole teha, mehe esimene naine ja esimesed lapsed jäävad kõige tähtsmateks.[/tsitaat]
Jälle üks kibestunud eks aga tõde on see, et sellise sapi pärast sind maha jäetigi ja värskema vastutu välja vahetatigi. Kui mehe lapsed oleks tähtsamad, siis elaks tüdruk juba ammu isa juures. Teemaalgatajale, meil Sama tegema aga vaenlast hoia enda lähedal ja pealegi on meie ühine beebi mehele kõige tähtsam, kujutagu vananev eks oma lastega mida tahes ette 😛
mina leiaks tütrena ka, et see on piin. olla nädal isa pool, külas.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Uskumatu mis ma teada sain. Minu abikaasa kutsus oma täiskasvanud tütre meile jõuludeks. Terveks nädalaks või isegi kauemaks. Ma ütlesin enne kui sellest juttu tuli, et mina teda ei taha jõuludeks siia, tulgu teisel ajal kui tahab või mingu mees ise talle külla. Mina ei keela tal oma tütrega kohtumist, aga siia meie koju ma teda ei taha ja eriti veel jõuludeks ja nii pikaks ajaks. See mehe tütar ei salli tegelikult mind. Mehe eest teeb head nägu ja ütleb, et minu vastu pole tal midagi. Tegelikult on ta alati soovinud, et ma mehest lahku läheksin ja on üritanud minu meest teise naisega paari panna. Rääkinud kõigile kui vastik ma olen ja, et mu mees on minuga koos vaid lapse pärast ja tegelikult olen ma üks vastik mõrd. Mees mul muidugi ei usu, et tema tütreke sedasi kõigile räägib. Tegelikult on mees mul lihtsalt oma tütre kohapealt pime ja kui tütreke on meiega koos, siis poeb see plika ja naeratab jne. Kui mees aga selja keerab, siis tütreke lööks mulle noa selga kui saaks. Nüüd siis on lood sellised, et ma olen sunnitud paar nädalat jõulude ajal teda kannatama. Mida teeksite? Tegu pole alaealise lapsega keda ma peaksin kenasti kohtlema. Mehe teine laps elab meiega ja temaga saan ilusti läbi. Selle tütrega, aga mitte. Ja põhjusega ei kannata ma teda välja. Tean, et tegu mehe lapsega, aga tegu pole enam titega ja mingu saagu mujal temaga kokku.[/tsitaat] Kas see on teie ühine kodu ? Või tuleb tütar oma lapsepõlvekoju ? Sa oled keerulise olukorra ees. Lased mehe tütrel enda meelt mürgitada veel enne kui ta kohale jõuab. Tütar pole veel midagi teha saanud, ei head ega halba, sul on juba seisukoht. Antud olukorras teeksin enda ja teiste olemise nii mõnusaks kui vähegi oskan. Ja mehe tütar võtaks kui ühte täiesti võõrast inimest, kes on minu mehele väga kallis. Ehk siis oleksin viisakas. Ja kuna ta tuleb sisuliselt elame teie juurde, siis kaasaksin teda kõikidesse töödesse, mis sul sellel ajal plaanis on. Söögitegemisest koristamiseni. Ja osa töid sokutaks neile koos isaga tegemiseks ( näiteks jõululaua tegemise), saaksid oma kvaliteetaja. Ise teeksin samal ajal kuhugi asja, mis asub väljapool kodu.
Aga sinu täiskasvanud laps võiks tulla, eks ole?
Miks sa teemaalgataja arvad, et sinu poolt pakutav seks ületab kuidagi isa-tütre suhet? Sa oled seal perekonnas teisejärguline ja see paistab kõigile peale sinu hästi selge olevat. Varsti ei taha mees sind hoopis enda koju.
Sest selle jutu järgi tundud sa tõesti vastik inimene olevat.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jälle üks kibestunud eks aga tõde on see, et sellise sapi pärast sind maha jäetigi ja värskema vastutu välja vahetatigi. Kui mehe lapsed oleks tähtsamad, siis elaks tüdruk juba ammu isa juures. Teemaalgatajale, meil Sama tegema aga vaenlast hoia enda lähedal ja pealegi on meie ühine beebi mehele kõige tähtsam, kujutagu vananev eks oma lastega mida tahes ette :P[/tsitaat]
Sinu kurvastuseks olen oma mehega koos elanud 25 aastat ja pole maha jäetud. Selgeltnägija võimed vedasid sind seekord alt. harjuta veel, perekool selleks parim:D
Kahjuks on elus tihtipeale nii, et praegu said sina pagasiga mehe varsti tuleb uus naine, võtab sinukt mehe, siis oled sina vananev eks ja uus naine suhtub sinu lastesse samamoodi. Kas sa siis oleksid ka sama meelt?
Jõulud on heade mõtete aeg. Sul on võimalus näidata end positiivsest küljest. Sinu lapse vanem poolõde pole kindlasti 100% bitch. Leia see headus temas üles.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sinu kurvastuseks olen oma mehega koos elanud 25 aastat ja pole maha jäetud. Selgeltnägija võimed vedasid sind seekord alt. harjuta veel, perekool selleks parim:D
Kahjuks on elus tihtipeale nii, et praegu said sina pagasiga mehe varsti tuleb uus naine, võtab sinukt mehe, siis oled sina vananev eks ja uus naine suhtub sinu lastesse samamoodi. Kas sa siis oleksid ka sama meelt?[/tsitaat]
Seda 25 aasta roosat mulli võid ise uskuda, aga nii see kohe kindlasti ei ole. 25 aastat heas suhtes naine ei saa olla nii kibestunud ja labase suuvärgiga. Miks sind üldse selline teema huvitama peaks ja nii leili lähed, et vaata vajadus rahusti järele? Oled lihtsalt üks kibestunud eks naine oma labase suuvärgiga.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sinu kurvastuseks olen oma mehega koos elanud 25 aastat ja pole maha jäetud. Selgeltnägija võimed vedasid sind seekord alt. harjuta veel, perekool selleks parim:D
Kahjuks on elus tihtipeale nii, et praegu said sina pagasiga mehe varsti tuleb uus naine, võtab sinukt mehe, siis oled sina vananev eks ja uus naine suhtub sinu lastesse samamoodi. Kas sa siis oleksid ka sama meelt?[/tsitaat] Kui vana see tütar siis on? Ise oled juba ka üsna vana, aga teemaalgatust lugedes jääb mulje, et oled napilt täisealine. Oled mehe tütrega vist üsna inetult käitunud, kui 30ndates naisterahvas veel viitsib sinuga kana kitkuda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui vana see tütar siis on? Ise oled juba ka üsna vana, aga teemaalgatust lugedes jääb mulje, et oled napilt täisealine. Oled mehe tütrega vist üsna inetult käitunud, kui 30ndates naisterahvas veel viitsib sinuga kana kitkuda. [/tsitaat]
See, keda sina tsiteerid ei ole teemaalgataja. See on lihtsalt üks frukt, kes ennast tähtsaks tahab siin teha.
Mina läheks kodust minema. Ausalt. Jõulud on minu jaoks rahu aeg ja selline aeg, kus tahan olla endale kallite inimestega koos. Kui mehe tütar pole nende aastate jooksul kalliks saanud, siis pole. Aga noh, selles mõttes on minul lihtsam, sest mul on enda ema, õed, vanaema, imetore onu jne. Ehk mul on turvavõrgustik nii suur, et mul oleks neid kohti palju palju, kus jõulusid veeta mõnusalt ja rahulikult nende inimestega, keda armastan. Teemaalgataja, kas sul oleks sellist kohta?
Antud juhul on su mees mõtlematu. Kui sa oled talle öelnud, et ei soovi jõulude ajaks tema tütart sinna, sest te ei saa läbi, siis ei arvesta mees sinu soovidega. Mis teha. Arvesta siis vähemalt ise enda soovidega ja veeda siiski jõulud nendega, kes kallid. Võta enda laps/lapsed ja mine sinna, kus on soe ja rahulik ja hea ja tore. Mees ja tütar tehku siis, mis tahavad. Lõpuks peaks igaüks saama jõulusid veeta nii nagu soovib. Aga noh, see olen mina…..Vist juba nii vanaks saanud, et ei viitsiks skandaali üles kiskuda vaid teeksin lihtsalt enda elu mõnusaks. Kui rahakott lubaks, siis vbla kaaluks ka varianti jõulud hoopis spaas veeta (ükskõik kas üksi või sõrannaga vms) ja ennast lasta poputada, selle asemel, et kodus hane küpsetada 🙂
Pole ju veel hilja planeerima hakata alternatiive.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Antud juhul on su mees mõtlematu. Kui sa oled talle öelnud, et ei soovi jõulude ajaks tema tütart sinna, sest te ei saa läbi, siis ei arvesta mees sinu soovidega. Mis teha. Arvesta siis vähemalt ise enda soovidega ja veeda siiski jõulud nendega, kes kallid. Võta enda laps/lapsed ja mine sinna, kus on soe ja rahulik ja hea ja tore. Mees ja tütar tehku siis, mis tahavad. Lõpuks peaks igaüks saama jõulusid veeta nii nagu soovib. Aga noh, see olen mina…..[/tsitaat]
Naise soovid on olulised, aga mehe omad ei ole? Mees tahab samuti jõule veeta endale kallite inimestega. Kooselu ei toimi siiski ühe poole diktatuuri järgi, vaid mõlemal peab olema sõnaõigus ning oskus teha kompromisse – nt. teemaagataja lepib mehe tütre külaskäiguga, aga nädala asemel on tütar külas 3 päeva (eks oleneb ka kaugelt tütar tuleb) või muud variandid.
Või kui tahab kangesti kodust ära minna, siis ärgu mehe lapsi (isegi kui need ka tema lapsed on) sinna konflikti sisse tõmmaku – mingu kodust ilma lasteta ja jätku mehele jõulud OMA laste seltsis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Naise soovid on olulised, aga mehe omad ei ole? Mees tahab samuti jõule veeta endale kallite inimestega. Kooselu ei toimi siiski ühe poole diktatuuri järgi, vaid mõlemal peab olema sõnaõigus ning oskus teha kompromisse – nt. teemaagataja lepib mehe tütre külaskäiguga, aga nädala asemel on tütar külas 3 päeva (eks oleneb ka kaugelt tütar tuleb) või muud variandid.
Või kui tahab kangesti kodust ära minna, siis ärgu mehe lapsi (isegi kui need ka tema lapsed on) sinna konflikti sisse tõmmaku – mingu kodust ilma lasteta ja jätku mehele jõulud OMA laste seltsis.[/tsitaat]
Vaata nüüd. Kooselu ei käigi ühe poole diktatuuri järgi. Mis tähendab, et naine ei pea mitte leppima kodus olemisega siis, kui seal on talle ebameeldivad inimesed. Mees tegi oma valiku, kui kutsus ilma naisega arvestamata ja konsulteerimata tütre külla teades, et nende vahel on kogu aeg konflikt olnud – võib olla küll jaanalinnu moel pead liiva alla pistes, aga siiski. Tütar tuleb külla ja mees saab jõulud veeta temaga ehk siis inimesega, kes on talle kallis ja kellega ta tahab aega veeta ja millist soovi ta on üsna selgelt ja konkreetselt väljendanud. Naisel on täpselt samad õigused. Lihtne. Vähemalt minu jaoks.
Kui minu mees otsustab nt sõbrad külla kutsuda, kes mulle ei meeldi (on paar sellist), aga ma tean, et tema saab nendega hästi läbi ja kuna ta on ka ise isiksus oma soovide ja tahtmistega, siis lähen ka kodust ära ning veedan kuskil mujal toredalt aega ja ei põe selle pärast. Kui mehele see ei meeldi, et ma kodust ära lähen no mis siis teha? Ma ei pea mehele meeldimise ja enda närvide arvelt ju hambad ristis kannatama. Tule taevas appi! Pisut rohkem enesekindlust ja eneseuhkust, naised!
Rohkem enesekindlust ja eneseuhkust, mis väljendub selles, et lähed jõulude ajal demonstratiivselt kodust minema, kui mehe enda lihane tütar tuleb oma vanema kutsel isale külla? Kõlab nagu totaalne jõulurahu tõesti…
Minule sa tundudki selle teemaalgatuse järgi vastiku mõrrana. Palun vabandust, aga tõsiselt. Loe see teema uuesti läbi. Sa oled lämbumas vihast. Mida see tütar siis sinu suhtes tundma peaks?
Äkki katsute kõik täiskasvanud olla hoopis ning vahelduseks aru saada, mis on tegelikult elus tähtis?
Mees on sinu mees, aga samaaegselt on ta ka selle naise isa. Ning jõulude ajal on ka mehel õigus veeta aega oma kallitega (kellest üks on tütar) ning neid ka oma koju kutsuda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Rohkem enesekindlust ja eneseuhkust, mis väljendub selles, et lähed jõulude ajal demonstratiivselt kodust minema, kui mehe enda lihane tütar tuleb oma vanema kutsel isale külla? Kõlab nagu totaalne jõulurahu tõesti…
Minule sa tundudki selle teemaalgatuse järgi vastiku mõrrana. Palun vabandust, aga tõsiselt. Loe see teema uuesti läbi. Sa oled lämbumas vihast. Mida see tütar siis sinu suhtes tundma peaks?
Äkki katsute kõik täiskasvanud olla hoopis ning vahelduseks aru saada, mis on tegelikult elus tähtis?
Mees on sinu mees, aga samaaegselt on ta ka selle naise isa. Ning jõulude ajal on ka mehel õigus veeta aega oma kallitega (kellest üks on tütar) ning neid ka oma koju kutsuda.[/tsitaat]
Esiteks, mina ei ole teemaalgataja. Mina saan oma mehe pojaga suurpäraselt läbi. Ei saa paari tema sõbraga, keda ta ka vahel harva on külla kutsunud.
Teiseks, milleks demonstratiivselt? Jõuludeni on terve kuu veel aega ja nüüd on ju teada, et seis selline. Seega tulebki kodus teema üles võtta ja öelda mehele, et anna andeks, aga mina soovin enda jõule rahulikult veeta ja seetõttu tegin otsuse minna jõuludeks ema/vanaema/õe/vms juurde. Kuidas soovid, kallis? Kelle juures meie ühised lapsed võiksid jõulud veeta? Kas jääd nendega koju või võtan kaasa?
Mis on siin demonstratiivset? Ei pea emotsioonid kõikuma ühest äärmusest teise. Rahuned maha, hingad kolm korda sisse ja siis lihtsalt räägid, et hetkel olev korraldus sulle ei sobi. Edasi on mehe asi pakkuda kompromisse ja alternatiive. Ja siis vaatad, kas sulle sobib või mitte. Jne. Konstruktiivset arutelu on vaja. Hetkel on ju seis selline, et mees pani naise fakti ette, sellele ei eelnenud ega järgnenud mingit arutelu. Mida ma tahan öelda on see, et kui sind on fakti ette pandud, siis on ka sinul õigus teha otsus ja valik lähtuvalt teadaolevatest faktidest. Kellelegi ei tehta nii liiga.
Mina tegelikult ka ei kujutaks ette, kui minu mees ütleks, et jõuluõhtul ta meie lauas minu esimesest abielust sündinud tütart näha ei tahaks. Ja mingit vahet pole, kas tütar 11.- või 31.- aastane, mulle on ta ju ühtviisi kallis. Ma isegi ei tea, kas ma peale sellist lauset enam üldse oleks “kompromissialdis” – mingu siis mees ja jäädavalt!
See, et mees ilma sinuga konsulteerimata kutsub ükskõik keda nii pikaks ajaks külla elama, on teine asi. Ma isegi oma emaga ei jaksaks nii pikalt koos elada (kui just hädavajalik poleks) ja siinkohal võib küll teemaalgataja protesteerida ja kasvõi selleks ajaks ära minna.
Ma tean, et sa pole teemaalgataja, kägu 11:35.
Minu eelmine postitus polnudki sulle adresseeritud, vaid ikka reaalsele teemaalgatajale, viidates lihtsalt muuhulgas sinu üleskutsele.
Ükskõik, kuidas seda serveerida, on jõulude ajal oma kodust lahkumine jõudemonstratsioon.
” Kuidas soovid, kallis? Kelle juures meie ühised lapsed võiksid jõulud veeta? Kas jääd nendega koju või võtan kaasa?” on päris hea näide passiivsest agressiivsusest.
Jõudu teile tõesti, “enesekindluse ja eneseuhkusega”. Selle asemel, et asju reaalselt ja sisuliselt lahendada, tuleb teha mingit sellist kometit ja panna mees jõulude ajal valiku ette, kas tütar või naine.
Väga sõbralik ja tundub tõelise armastusena.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma tean, et sa pole teemaalgataja, kägu 11:35.
Minu eelmine postitus polnudki sulle adresseeritud, vaid ikka reaalsele teemaalgatajale, viidates lihtsalt muuhulgas sinu üleskutsele.
Ükskõik, kuidas seda serveerida, on jõulude ajal oma kodust lahkumine jõudemonstratsioon.
” Kuidas soovid, kallis? Kelle juures meie ühised lapsed võiksid jõulud veeta? Kas jääd nendega koju või võtan kaasa?” on päris hea näide passiivsest agressiivsusest.
Jõudu teile tõesti, “enesekindluse ja eneseuhkusega”. Selle asemel, et asju reaalselt ja sisuliselt lahendada, tuleb teha mingit sellist kometit ja panna mees jõulude ajal valiku ette, kas tütar või naine.
Väga sõbralik ja tundub tõelise armastusena.[/tsitaat]
No see tähendabki, et nii palju, kui on inimesi, on arvamusi ja üldiselt kõik inimesed omavahel kokku ei sobigi. Kuna ma tean enda meest, siis tean ka seda, et mingi mimmumämmu asja siit ja sealt lahkamine ei vii meid kuskile, ajab ainult närvi nii mind, kui teda. Ma ei salli, kui keegi mind psühhoanalüüsib. Kui tema paneb mind fakti ette, siis teen mina oma otsused vastavalt sellele. Kui on vastupidi, siis teeb tema oma otsused vastavalt sellele. Ja ausalt öeldes…..me pole viimased viis aastat tõesti omavahel tülitsenud. Samas oleme väga õnnelikud, käime käest kinni, seksime regulaarselt, käime väljas tantsimas, vahel teeme mingeid meeletusi jne. Oleme mõlemad iseseisvad ja teadlikud ning mööname, et iga valikul on tagajärjed. Seega tegelikult me püüame teha enda otsuseid nii, et me siiski räägime need omavahel EELNEVALT läbi. Aga, kui tekib situatsioon, kus mina ei arutanud temaga või tema ei arutanud minuga, no mis siis ikka. Ei jää elu seisma ja siis teen olmesoleva info põhjal ka enda otsuse. Okei, nüüd sa kindlasti ütled, et me oleme kaks südametut inimest 😀 Võib olla olemegi külmad, kalkuleerivad ja iseteadlikud ning sarkastilised. Aga me sobime ja mida aasta edasi, seda paremini. Vaatan ringi ja saan aru, et mul oleks tõesti enda kõrvale leida raske inimest, kellel minuga sarnane mõtlemine. No offence.
Aga teemaalagatajale, võib olla tõesti kompromiss, et tütar ühiseks jõuluistumiseks ja siis koju? Aga see on nüüd küll selline asi, mille peab lõppastmes ilmselt mees ise välja pakkuma, sest kui ta seda ei tee, siis ilmselgelt oled jälle sina see paha, kes tahab tütrest lahti saada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No see tähendabki, et nii palju, kui on inimesi on arvamusi ja üldiselt kõik inimesed omavahel kokku ei sobigi. Kuna ma tean enda meest, siis tean ka seda, et mingi mimmumämmu asja siit ja sealt lahkamine ei vii meid kuskile, ajab ainult närvi nii mind, kui teda. Ma ei salli, kui keegi mind psühhoanalüüsib. Kui tema paneb mind fakti ette, siis teen mina oma otsused vastavalt sellele. Kui on vastupidi, siis teeb tema oma otsused vastavalt sellele. Ja ausalt öeldes…..me pole viimased viis aastat tõesti omavahel tülitsenud. Samas oleme väga õnnelikud, käime käest kinni, seksime regulaarselt, käime väljas tantsimas, vahel teeme mingeid meeletusi jne. Oleme mõlemad iseseisvad ja teadlikud ning mööname, et iga valikul on tagajärjed. Seega tegelikult me püüame teha enda otsuseid nii, et me siiski räägime need omavahel EELNEVALT läbi. Aga, kui tekib situatsioon, kus mina ei arutanud temaga või tema ei arutanud minuga, no mis siis ikka. Ei jää elu seisma ja siis teen olmesoleva info põhjal ka enda otsuse. Okei, nüüd sa kindlasti ütled, et me oleme kaks südametut inimest 😀 Võib olla olemegi külmad, kalkuleerivad ja iseteadlikud ning sarkastilised. Aga me sobime, ja mida aasta edasi, seda paremini. Vaatan ringi ja saan aru, et mul oleks tõesti enda kõrvale leida raske inimest, kellel minuga sarnane mõtlemine. No offence.
Aga teemaalagatajale, võib olla tõesti kompromiss, et tütar ühiseks jõuluistumiseks ja siis koju? Aga see on nüüd küll selline asi, mille peab lõppastmes ilmselt mees ise välja pakkuma, sest kui ta seda ei tee, siis ilmselgelt oled jälle sina see paha, kes tahab tütrest lahti saada.[/tsitaat]
sa oled ikka eriliselt endasse armunud…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
sa oled ikka eriliselt endasse armunud…[/tsitaat]
Ei. Armunud olen oma mehesse. Aga ma saan iseendaga väga hästi läbi, see on õige.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Hahaa, geniaalne. Teema jõuab ikka mõne suvalise käo sekselu juurde. Jummal halasta, vanamutt, mitte kedagi ei huvita, kui tihti sa oma vanameest põrutad või kuidas sa vanamehega tantsimas käid.
Kui sulle meeldib oma mehega üksteisega manipuleerida ja oma soove välja pressida, siis palju õnne. Pott on leidnud endale kaane. [/tsitaat]
No mis sa, geenius, siis küsid mu sexelu kohta, kui teada ei taha 😀 Tõesti!
Ma üritan meeleheitlikult enda vastuste lõpus keerata juttu selle peale, et mis variandid teemaalgatajal nüüd on. Aga keegi ikka hakkab midagi nokkima edasi. Just shut up või ütle, mis sina siis teemaalgataja asemel teeks, kui kõik keeb üle, mees tundub nõme ja sinuga mittearvestav ja tütart ka külla ei taha. Need on inimlikud tunded ja sellepärast ilmselt siia pöördutigi. Aga ilmselt on minu sexelu siiski huvitavam, kui teemaalgataja probleemi enam kommenteerida ei viitsi 🙂
Teemaalgatajale. Kas need pinged on ikka Sinu ja mehe tütre vahel? Mõtle hoolega järgi võib- olla sisemuses oled Sa pahane hoopis oma mehe peale, et mees ei ole Sinuga arvestanud. See kibestumine võib olla mingi aastate tagune asi, mis on jäänud lahendamata ja aastatega on see kibestumine muutunud aina suuremaks. Kui ma loen Su juttu, siis mulle tundub, et Sinu sees on hirm. Üsna tihti võib hirm väljenduda vihana. Kui Sinu ja mehe vahelised suhted on korras, siis suudad Sa ka kenasti suhelda mehe tütrega. Hetkel Sul puudub turvatunne. Võib-olla on just need jõulud see aeg, kui aastate pikkune tüli leiab lahenduse. Tasuks ehk minna kuskile kohvikusse- Sina, mees ja mehe tütar ning rahulikus teises keskkonnas saavad kõik osapooled lahti rääkida oma mure.
25 aastane on juba ammu iseseisev inimene, oma sõprade, hobide ja enamasti ka perekonnaga. Oled sa teemaalgataja üldse kindel, et noorel naisel on tahtmist nädal-paar (täpne visiidi pikkus jäi arusaamatuks) teie seltsis veeta?
Nõus, et pikad visiidid võiks eelnevalt läbi arutada, kuid tuleb ette ootamatusi. Minu taktika on selline, et muretsen enne kõikvõimalikud mured ära ja mõtlen läbi kõige mustemad stsenaariumid ning oma võimaliku käitumise, kui midagi sellist juhtuma peaks. Ja siis, kui aeg on käes, üllatun jälle kord positiivselt, et ei olnudki miskit hullu, pigem tore!
Oma kodust pakku ei lähe mingil juhul. Ei kergema vastupanu teele minemise mõttes ega ammugi protestina. Kui kodus on mure, tuleb lahendada, ära jooksmine ei aita.
Mida sa kõige rohkem kardad? Ussitamist? Provotseerimist?
Nende puhul aitab hästi viisakaks jäämine ja mõistlik sõbralikkus. Ja miks mitte selle noore naisega üks rahulik, maailmavaateline vestlus maha pidada? Nagu võrdne võrdsega, mitte ülevalt alla. Teil on seal “kahe peale” üks mõlemile maailmatuoluline mees ja koos ning hästi läbi saades saate selle mehe õnnelikuks teha. See võiks olla ju eesmärk, mille nimel jõud ühendada?
Mina näiteks ei saa oma ämmaga hakkama. Täpselt samamoodi ütleb halvasti ja teeb õelaid märkusi, siis kui poeg ei kuule. Minu mehe meelest on ema käitumine okei ja mina kujutan ette. Tean, mis tunne sul on, teemaalgataja. Minu nõuanne on selline- kuna sa teist inimest muuta ei saa, vaid ainult oma suhtumist, siis nii teegi. Ole üle, ära tee välja. Ja pane tähele, mingi hetk ta jätab järele. Keelata sa oma laste küllakutsumist sa oma mehele muidugi ka ei saa. Ole tugev!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
