Teema: Abikaasa kutsus oma täiskasvanud tütre meile jõuludeks

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sinu kurvastuseks olen oma mehega koos elanud 25 aastat ja pole maha jäetud. Selgeltnägija võimed vedasid sind seekord alt. harjuta veel, perekool selleks parim:D
Kahjuks on elus tihtipeale nii, et praegu said sina pagasiga mehe varsti tuleb uus naine, võtab sinukt mehe, siis oled sina vananev eks ja uus naine suhtub sinu lastesse samamoodi. Kas sa siis oleksid ka sama meelt?[/tsitaat] sinu kurvastuseks pean mainima, et see, mida sa teistele soovid tuleb sulle endale tagasi, seega valmistu selleks, et varsti tuleb noorem ja pringim, kes su mehe ära võlub ja varsti oled sona vananev eks oma täiskasvanud lastega 😀 Mina juba olen noorem naine ning mind ja meie ühist pesamuna mees lausa jumaldab, ning on minuga seksist sõltuvuses 😉 tema eks on juba nii vana, et kahjuks lapsi ei saa enam.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No see tähendabki, et nii palju, kui on inimesi, on arvamusi ja üldiselt kõik inimesed omavahel kokku ei sobigi. Kuna ma tean enda meest, siis tean ka seda, et mingi mimmumämmu asja siit ja sealt lahkamine ei vii meid kuskile, ajab ainult närvi nii mind, kui teda. Ma ei salli, kui keegi mind psühhoanalüüsib. Kui tema paneb mind fakti ette, siis teen mina oma otsused vastavalt sellele. Kui on vastupidi, siis teeb tema oma otsused vastavalt sellele. Ja ausalt öeldes…..me pole viimased viis aastat tõesti omavahel tülitsenud. Samas oleme väga õnnelikud, käime käest kinni, seksime regulaarselt, käime väljas tantsimas, vahel teeme mingeid meeletusi jne. Oleme mõlemad iseseisvad ja teadlikud ning mööname, et iga valikul on tagajärjed. Seega tegelikult me püüame teha enda otsuseid nii, et me siiski räägime need omavahel EELNEVALT läbi. Aga, kui tekib situatsioon, kus mina ei arutanud temaga või tema ei arutanud minuga, no mis siis ikka. Ei jää elu seisma ja siis teen olmesoleva info põhjal ka enda otsuse. Okei, nüüd sa kindlasti ütled, et me oleme kaks südametut inimest 😀 Võib olla olemegi külmad, kalkuleerivad ja iseteadlikud ning sarkastilised. Aga me sobime ja mida aasta edasi, seda paremini. Vaatan ringi ja saan aru, et mul oleks tõesti enda kõrvale leida raske inimest, kellel minuga sarnane mõtlemine. No offence.

Aga teemaalagatajale, võib olla tõesti kompromiss, et tütar ühiseks jõuluistumiseks ja siis koju? Aga see on nüüd küll selline asi, mille peab lõppastmes ilmselt mees ise välja pakkuma, sest kui ta seda ei tee, siis ilmselgelt oled jälle sina see paha, kes tahab tütrest lahti saada.[/tsitaat]

Ee, mind hakkas hoopis huvitama, milliseid meeletusi sellise kirja autor ka teeb oma mehega…? Täitsa huvitav inimtüüp koorub kirjast välja.

no ei tasu omale “kaasvaraga” meest võtta. kas see kodu on ainult sinu oma võ ikka mehe oma ka?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Midagi ei ole teha, mehe esimene naine ja esimesed lapsed jäävad kõige tähtsmateks.[/tsitaat]
Kui nii, siis ei tea, miks nii palju elatisenõudeid õhus ripub?
Aga sellest vananevate ekside ja nooremate vastu väljavahetamise teemast pole ma kunagi aru saanud. Kes neid vanamehi tahab? Mind oleks 25selt oksele ajanud mõte, et peaks mingi 40se pässiga olema.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Füüsilise vormi poolest kõvasti parem kui mõni lodev kahekümnendates. [/tsitaat]
Tähendab, heas vormis kahekümnendates meestega ikka võrdlust välja ei kannata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Uskumatu mis ma teada sain. Minu abikaasa kutsus oma täiskasvanud tütre meile jõuludeks. Terveks nädalaks või isegi kauemaks. Ma ütlesin enne kui sellest juttu tuli, et mina teda ei taha jõuludeks siia, tulgu teisel ajal kui tahab või mingu mees ise talle külla. Mina ei keela tal oma tütrega kohtumist, aga siia meie koju ma teda ei taha ja eriti veel jõuludeks ja nii pikaks ajaks. See mehe tütar ei salli tegelikult mind. Mehe eest teeb head nägu ja ütleb, et minu vastu pole tal midagi. Tegelikult on ta alati soovinud, et ma mehest lahku läheksin ja on üritanud minu meest teise naisega paari panna. Rääkinud kõigile kui vastik ma olen ja, et mu mees on minuga koos vaid lapse pärast ja tegelikult olen ma üks vastik mõrd. Mees mul muidugi ei usu, et tema tütreke sedasi kõigile räägib. Tegelikult on mees mul lihtsalt oma tütre kohapealt pime ja kui tütreke on meiega koos, siis poeb see plika ja naeratab jne. Kui mees aga selja keerab, siis tütreke lööks mulle noa selga kui saaks. Nüüd siis on lood sellised, et ma olen sunnitud paar nädalat jõulude ajal teda kannatama. Mida teeksite? Tegu pole alaealise lapsega keda ma peaksin kenasti kohtlema. Mehe teine laps elab meiega ja temaga saan ilusti läbi. Selle tütrega, aga mitte. Ja põhjusega ei kannata ma teda välja. Tean, et tegu mehe lapsega, aga tegu pole enam titega ja mingu saagu mujal temaga kokku.[/tsitaat]

kas sa lõid mehe eelmiselt naiselt üle?