Esileht Pereelu ja suhted Ajendatuna teemast – suhtluskorra eiramine

Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )

Teema: Ajendatuna teemast – suhtluskorra eiramine

Postitas:

Mida siis teha sellises olukorras, kus lapsed ei taha teise vanema juurde minna? Teine lapsevanem võib ju väga hea lastega olla, aga lapsed lihtsalt tahavadki omas kodus elada, mitte edasi-tagasi käia vanemate vahet. Elada lähestikku? Nii elavad nad ühe vanema juures ja alati on võimalus jalutada teise vanema juurde, seal natuke olla ja tagasi koju minna. Vahest ööseks jääda kui on soov selleks.

Mul on hetkel sama probleem. Praegu elame vaheldumisi laste juures ja on laste kodu. Mõlemad aga tahame oma eraldi kodu ja omade eludega edasi minna. Laste isa on harvem laste juures. Lapsed ei tahagi väga pikalt isaga olla. Kui me oleme kolimise teemat lastega arutanud, siis on nad juba välja öelnud, et nad ei taha isa juurde minna kui isa eraldi kolib. Olgu veel öeldud, et isa tahab kolida teise linna, mitte jääda meie kodulinna. Et isa ja laste omavaheline suhtlemine kergem oleks, peaksime ka meie lastega kolima tema ligidusse. Nii ei ole lapsed kohustatud isa juures pikalt ööbima. Vahest käivad õhtusöögil, vahest teevad filmiõhtu. Aga alati on võimalik ööseks koju tulla.

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aeg annab arutust.

+2
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võta ühendust spetsialistidega, kes teavad täpselt, kuidas peab olema. Lapsed peavad isa juurde tahtma, neil ei tohi ses osas olla oma arvamust. Lähtu ikka reeglitest. Eesti pole mõni uglumuglumaa et lapsed muudkui arvavad ja tahavad.

Palju sõltub loomulikult laste vanusest ja veelgi rohkem vanemate endi käitumisest. Kui üks vanem teisesse halvasti suhtub ja temast halvasti räägib (mis siis, et objektiivselt võib see põhjendatud olla), kujuneb vastavalt ka laste suhtumine. Kui emme on silmnähtavalt kurb, kui lapsed isa juurde lähevad – mingist vanusest ei taha nad enam ema kurvastada ja jätavad minemata. Ja kui emb-kumb vanem telefonitsi teist oma sõpradele taga kirub, siis ega see ka just olukorda ei paranda.

Vahet ei ole, kui palju ja kui põhjendatult üks lapsevanem teist ei salli – laps on teie “ühistoodang” ja teise vanema halvustamine või põlgamine paneb lapse tundma, et pool temastki on kõlbmatu. Ja kokkuvõttes ei paranda selline asi suhteid üheski suunas.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mida teha?

a) Tagada mõlemale vanemale aeg lastega ja lastele aeg mõlema vanemaga. Kui ööseks käimine ei sobi, siis võib sobida, kui isa sõidab laste juurde aega veetma ja lapsed isa juurde nt vaheldumisi üle ühe nädalavahetuse. Leppige kokku isaga. Ärge kakelge. Lähtuge laste heaolust ja ärge tõlgendage oma soove automaatselt laste soovidena. Korra kuus võiks ikka isa pool ööbida.

b) Kui lapsed on ise selgelt väljendanud, et nad ei taha, siis nõustamine aitab sellest “ei tahast” üle, mis võib olla protest vanemate lahkuminekule, elukorralduse muutusele või ealine iseärasus, mis võimendub koos stressiga või X muu põhjus, mis tuleb välja selgitada. Kas te tahate, et lastel oleks hea mõlemaga või te tahate, et lastel oleks hea ainult ühe vanema juures? Natuke võiks juurelda selle üle ja see vanem, kelle juures lapsed tahavad olla, peaks tegema kõik endast oleneva, et lastel oleks hea ka teise vanemaga koos olles. See on see koht, kus laste vajadused tuleb täiskasvanute omast ettepoole tõsta.

Ma toon ikka seda näidet, et korra kuus vanaemale teise linna külla sõita ja ööseks jääda ei tundu kuidagi traumeeriv tegevus aga kui vanaema asemele panna isa, siis kipuvad emad pilti kohe teisiti nägema.

 

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meie elame samas linnas jalutuskäigu kaugusel. Laps ongi seal, kus parajasti olla tahab, kuidas on kokkulepe või kui midagi jäi isa või ema juurde maha, jalutab ja toob ära või isa/ema autoga sõidutavad. 12 aastat on see nii kestnud. Minu ja ta isa elu on igati edasi läinud eraldi elades. Mina küll elasin vahepeal eemal lapsega, aga mitte kaugel (umbes 40 km) ja muudkui sõidutasin last isa juurde ja tagasi. Isa ei liigu kodulinnast kuskile, see oli algusest peale teada ja ka see, et last ta kaugele ära ei taha lasta, veel vähem temast loobuda. Kolisime siiski samasse linna (see on ka minu kodulinn) tagasi ja olen nüüdseks abielus. Abikaasa saab lapsega hästi läbi ja olen ka koguaeg silma peal hoidnud neil isa elukaastastel ses suhtes, et kuidas nad meie lapsega käituvad. Aastaid tagasi oli vahepeal aegu, kui laps ei tahtnud isa juurde minna kiusliku ja vastikult käituva isa naise tõttu, aga siis ta jäigi minu ehk oma ema juurde kauemaks ja keegi ei kukkunud märatsem, isa sai aru ja ootas kuni laps jälle tema juurde minna tahab.  Kui hakkab nõmetsemine, läheb jamaks. Ega muud varianti polegi olnud. Nüüd on laps juba nii suur, et kohe täisealine ja teeb ise, mis tahab.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tegelikult loeb lapse arvamus ja sundida ikkagi lõpuni ei saa.

Laps on 8 ja lapse isa elab teises linnas. Laps käib seal 1 nädalavahetus kuus aga see on ka veenmise peale. Ja alati on initsiatiiv isapoolne. Aga isale tihedamini ei sobi – nii kiire, nii kiire. Laps ise vist ei tulekski selle peale, et isale külla võiks minna. Püüab tuua erinevaid vähem ja rohkem usutavaid vabandusi. Mina kiidan alati, et mine ikka, saad isaga aega veeta… no ei võta vedu. Isa ma ei halvusta, laps on ise näinud, et isa on kohati ebaõiglaselt range. Eks see mõjub. Mis siis  teha? Panna autosse ja poolel teel öelda, kuhu teel oleme ning isa maja ees mossis laps autost välja tõugata. Nii need asjad ei käi. Suhtlevad telefoni teel, isa helistab pigem tihti. Aga mulle jääb mulje, et nad mõlemad naudivadki sellist elukorraldust. Telefoni teel 10ks minutiks on väga tore ja vahva lapsevanem olla. Kuna vestlus on aga pinnapealne, siis  laps ka ei pinguta vastustega eriti. Ma püüan siiski üsna vähe nendevahelisse suhtlusse segada, laps piisavalt suur, et saab enamik asju ise aetud. Ainult täpsemad plaanid lepivad täiskasvanud. 10 aasta pärast on neil ilmselt põgus “helistame-sünnipäeval” suhe.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )


Esileht Pereelu ja suhted Ajendatuna teemast – suhtluskorra eiramine