Teema: Algul diagnoositi ATH, hiljem selle asemel autism
Postitas:
Kägu
27.06.2023 12:48
Lapsel diagnoositi vahetult enne kooliminekut piiripealne ATH, 5 aastat hiljem aga leidis sama psühhiaater, et on hoopis piiripealne autismispektri häire. Kas kellegi veel nii olnud, et diagnoos muutub?
Meil ei muutunud, vaid täienes. Enne kooli sai täpsustamata pervasiivse arenguhäire diagnoosi. Koolis aga ilmses ka pidev tähelepanu hajumine ja hajevil olek, mistõttu hilisemate lisauuringutega tuli ATH juurde. Keskendumisraskuste tõttu oli ka eakohasest arengust maas. Liikusime aasta tagasi väikeklassist erikooli, nüüd on tänu personaliseeritud eritoele areng õnneks märksa kiirem.
Te ise varem aga autismi ei kahtlustanud? Laps on igati sotsiaalne, seltskondlik, avatud maailmapildiga jne?
Ei kahtlustanud. Pole ju spetsialist, ja spetsialistid leidsid pärast uuringuid, et on piiripeale ATH. Laps on rõõmsameelne, avatud ja väga hea õppeedukusega. Sotsiaalselt on eakaaslastest veidi maas, on lapsemeelsem kui vist enamik teismelisi.
Te ise varem aga autismi ei kahtlustanud? Laps on igati sotsiaalne, seltskondlik, avatud maailmapildiga jne?
Ei kahtlustanud. Pole ju spetsialist, ja spetsialistid leidsid pärast uuringuid, et on piiripeale ATH. Laps on rõõmsameelne, avatud ja väga hea õppeedukusega. Sotsiaalselt on eakaaslastest veidi maas, on lapsemeelsem kui vist enamik teismelisi.
Tõesti huvitav lugu siis. Kas õpib sh tavaklassis, ravimeid ei kasuta? Spetsialistide juurde pöördusite uuesti aga mis põhjusel?
See on arusaadav, et keskmisest kehvema keskendumisega saadetakse väikeklassi. Aga kui nüüd keskendumine on ajaga oluliselt paranenud, millest tulenevalt siis autismi kahtlus? Psühhiaater ilmselt ju põhjendas seda?
See on arusaadav, et keskmisest kehvema keskendumisega saadetakse väikeklassi. Aga kui nüüd keskendumine on ajaga oluliselt paranenud, millest tulenevalt siis autismi kahtlus? Psühhiaater ilmselt ju põhjendas seda?
Ei oska lugeda inimeste näoilmeid piisavalt hästi, tehti mingid testid, kus pidi pildi järgi aimama, mis meeleolus inimene on jmt. Ikka pikalt psühhiaater ja psühholoog vestlesid temaga.
Kõrge intellektuaalsega ja kaasuvate hädadeta (kõneprobleemid, kehv sotsiaalsus, tundlikkus jmt) inimesel autism ei pruugigi väga ilmsena esineda. Lapsevanem on ju oma lapsega harjunud ja kergemad eripärad ei tundu märkimisväärsed. Autismi testid on seetõttu tegelikult väga mitmetasandilised ja mustrid sealt joonistuvad lõpuks ikkagi välja. Eelkoolieas diagnoositakse meil autismi üsna harva, sest vähestel väikelastel on need jooned juba siis mitmetes spektrites piisavalt ilmsed.
Puberteegiga võivad samas autismi ilmingud ja suuremad erinevused neurotüüpse inimesega võimeneda.
Kui teil poeg on igati sotsiaalne, tegus, iseseisev ja muidu tubli, siis aitab see diagnoos tal pigem endast paremini mina-pilti kujundada, ilmselt suuremat tuge selline laps esialgu õnneks ei vajagi.
Kui teil poeg on igati sotsiaalne, tegus, iseseisev ja muidu tubli, siis aitab see diagnoos tal pigem endast paremini mina-pilti kujundada, ilmselt suuremat tuge selline laps esialgu õnneks ei vajagi.
Meil on tütar. 🙂 Aga jah, ega mingit muret lapsega polegi olnud. Vahel siin loen neid tavalaste kooliprobleeme ja -hirme, ja mõtlen, et väikeklass on nagu õnnistus, kus õpetaja jõuab igaühe päralt olla.
Tüdrukutel kiputaksegi autismi raskemini diagnoosima. Naised loomuselt juba sotsiaalsemad, jutukamad, empaatilisemad ja samas ka temperamentsemad.
Autismi esineb naiste seas ka vähem ja naised maskivad tunnusjooni paremini.
Meil ei muutunud, vaid täienes. Enne kooli sai täpsustamata pervasiivse arenguhäire diagnoosi. Koolis aga ilmses ka pidev tähelepanu hajumine ja hajevil olek, mistõttu hilisemate lisauuringutega tuli ATH juurde. Keskendumisraskuste tõttu oli ka eakohasest arengust maas. Liikusime aasta tagasi väikeklassist erikooli, nüüd on tänu personaliseeritud eritoele areng õnneks märksa kiirem.
Meil väga sarnane laps ja kuklas sama mõte, et sooviks tavakooli asemel leida teda paremini toetavate spetsialistidega kool. Senine kool on hariduse osas üsna tubli ja lapse akadeemilised oskused on üle keskmise, aga just autistlikule lapsele olulisi sotsiaalseid ja kognitiivseid võimeid väga arendada kahjuks ei osata. Sarnaseid lapsi, häid sõpru klassis pole, toetavad eriteraapiat vähe jmt. Saate oma kogetu kohta kohta äkki lähemat infot anda? Oleksin väga tänulik. Kui avalikult detaile jagada ei soovi, siis mu meil on katrinsaal@gmail.com
