Me siin Koljaga süstime heroiini üksnes nädalavahetustel ja siis üledoosi ei pane. Meil sõltuvust ei ole.
Asja moraal – ka väike joove pole voorus või mingi positiivne nähtus. Andke aga minna, alkohol ju inimõigus, aga igapäevane alkotamine ON ebanormaalne, sel lihtsal põhjusel, et organism ei vaja seda. See kurnab organismi, viib vee ja vitamiinid välja.
Klaas veini 6htusöögi juurde k6lab hästi, aga paar klaasi igal 6htul k6lab küll juba alkohooliku moodi. Keskkooli ajal oli mul noormees, kelle peres oli iga6htune alkoholi tarbimine kombeks. Mul oli seda imelik vaadata. Ta ema tuli oma eluga kenasti toime ja väitis, et tema küll alkohoolik ei ole ja 6htuti purjus ka mitte. Ega ta ei olnudki maani täis, aga oli aru saada, et kaine ta ka polnud. Välja nägi 10 aastat vanem, kui minu sama vana ema, kes alkoholi tarbib ainult paar korda kuus pidulikul puhul ja siis ka klaasikese korraga. Hoolimata sellest, et meie peres alkoholi oli vähe ja harva, armastan mina väga alkoholi, sellepärast teadlikult igapäevaselt ei tarbi. Kord nädalas väike pudel naturaalset siidrit v6i klaas veini on minule sobiv l66gastus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei ole maksateadlane, ja ma ei tea, kui palju alkoholi on see, millega maks toime tuleb ja kustmaalt see maks siis juba kahjustatud saab, armistuma hakkab ja lõpuks kasutuks muutub. Kui ikka pol liitrit viina iga päev hinge alla panan, siis ilmselt peab elu lõpus kollaste silmade ja mürke täis kehaga arvestama, aga klaas veini- no vot, ei tea. Ainult seda saan veel öelda, et maks on ses mõttes tubli, et kaua aega ei ole inimesel midagi viga, samas kui maksal on juba väga palju viga. Nii et kui ükskord inimene tunneb, et kehv on olla, siis polegi enam võib-olla suurt midagi maksa päästmiseks teha. \”noh ja kui ühel päeval selgub, et upsi, hakkab tervisele, eks siis ongi aeg reageerida\”- nii et see soovitus hästi alkohoolikute (mida ma ei väida, et kõik siin on) puhul küll ei toimi.[/tsitaat]
tead sa täpselt, kustmaalt see soovitus toimib ja kustmaalt enam pääseteed ei ole? sa ei tea? ma ka ei tea. inimese enda sisetunne peaks olema parim nõuandja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Me siin Koljaga süstime heroiini üksnes nädalavahetustel ja siis üledoosi ei pane. Meil sõltuvust ei ole.
Asja moraal – ka väike joove pole voorus või mingi positiivne nähtus. Andke aga minna, alkohol ju inimõigus, aga igapäevane alkotamine ON ebanormaalne, sel lihtsal põhjusel, et organism ei vaja seda. See kurnab organismi, viib vee ja vitamiinid välja.[/tsitaat]
info ei ole delfist, on arst.ee lehelt. vast ikka nii väga ei kurna ka organismi, ah?: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/29301/punane-vein-on-sudamele-kasulik
Sõltuvus? Vist küll. Lõpuni ei läinud, kuid naudingu piirini jõudes jätsin kohe pooleli. Teisalt kui kodus seksi polnud, muutusin närviliseks ja ilma seksita oli raske.
Lõpuks otsustasin eluviisi muuta. Algul nulltolerants. Rääkisin mehele probleemist ja jätsin seksimise 100 %. Esimene nädal oli raske ja suhted kallimaga keerukad ning raske oli vaadata, kui ilusad inimesed filmis kenasti kallistasid ja suudlesid. Järgnevate nädalatega tekkis õnneks siiski täielik huvipuudus ja tore oli ka niisama olla ja lakke vahtida. Nii paar kuud. Siis tulid ühed külalised ägeda ettepanekuga ja proovisin seda. Ja nüüd olengi süsteemil, et kui on hea seltskond, luban endale väikse sutsaka, kuid mitte rohkem kui korra nädalas, pigem harvem (kord-paar kuus). Seega tagantjärele saan aru, et olin sõltuvuse piiril, aga mõtlesin asjad enese jaoks selgeks ja tegin elus pöörde ja jätsin igapäevase seksi, mis kippus süvenema.
PS andeks lünkteksti täitmise eest, lihtsalt ei suutnud vastu panna.
Aga kui ma igapäev ühe suitsu teen, kas ma siis ei ole mitte suitsetaja? Mina olen vägagi seda meelt, et igapäevane alkoholi tarbimine võib hiljem kahju teha. Olen ise näinud kõrvalt sellist elu, kus oli suhtumine, et mis see üks õlle või siider siis ära ei ole. 10 aastat hiljem oli saanud ühest õllest ja siidrist päeval palju suuremad kogused. See vajadus ju süveneb, inimesed mõtlevad küll, et tühi asi, aga minule hakkab see üks õlle/siider pähe.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Aga kui ma igapäev ühe suitsu teen, kas ma siis ei ole mitte suitsetaja? Mina olen vägagi seda meelt, et igapäevane alkoholi tarbimine võib hiljem kahju teha. Olen ise näinud kõrvalt sellist elu, kus oli suhtumine, et mis see üks õlle või siider siis ära ei ole. 10 aastat hiljem oli saanud ühest õllest ja siidrist päeval palju suuremad kogused. See vajadus ju süveneb, inimesed mõtlevad küll, et tühi asi, aga minule hakkab see üks õlle/siider pähe.[/tsitaat]
Vaata, siit tulebki vahe sisse: inimesed, nagu sina, kes kirjutavad \”mitte suitsetaja\” ja \”õlle\”, nemad ei suudagi piiri pidada ja nende puhul on suurem oht, et ühest õllepudelist saab varsti kaks ja siis kuuspakk jne. Ohustatud gruppi kuuluvad veel \”küün läks katki\” ja \”kuue kuusega Egiptusesse\” inimesed. Samuti ma olen märganud, et naised, kes räägivad lapsest meie-vormis ja kutsuvad lapsi tibudeks, jäävad purju juba ühest klaasist veinist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Aga kui ma igapäev ühe suitsu teen, kas ma siis ei ole mitte suitsetaja? Mina olen vägagi seda meelt, et igapäevane alkoholi tarbimine võib hiljem kahju teha. Olen ise näinud kõrvalt sellist elu, kus oli suhtumine, et mis see üks õlle või siider siis ära ei ole. 10 aastat hiljem oli saanud ühest õllest ja siidrist päeval palju suuremad kogused. See vajadus ju süveneb, inimesed mõtlevad küll, et tühi asi, aga minule hakkab see üks õlle/siider pähe.[/tsitaat]
sulle võib mida iganes pähe hakata, siin ei ole sellest juttu. siin on juttu sellest, kui klaas veini või siidrit jääb klaasiks ka 20 a pärast. mõikad?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
sulle võib mida iganes pähe hakata, siin ei ole sellest juttu. siin on juttu sellest, kui klaas veini või siidrit jääb klaasiks ka 20 a pärast. mõikad?
[/tsitaat]
kas sa tead seda ette, kuidas just sinu organism reageerib, millised on sinu organismi reservid?
muidugi me arvame, et need poetagused on teiselt planeedilt. ei ole.
ka nemad on kunagi kusagilt alustanud. tean paraku üht kunagist väga head sõpra, intelligentset ja kõrgelt haritud, kes alustas just igaõhtusest veiniklaasist mõnusaks äraolemiseks.
täna on 50 aastasena on ta töövõimetu ülalpeetav ja näeb välja vähemalt 70.
Mulle meeldib ka õhtuti veini või siidrit juua.Tavaliselt 1-2klaasi veini või purk siidrit.Vahel harva jõin ka 3-4tunni jooksul terve pudeli veini või vahuveini(6%)üksi ära.Purjus olen elus 3korda olnud ja seda umbes 6-7a vahedega.Purjus naine on jube vaatepilt ja seepärast ei joo ma ka kunagi avalikus kohas või võõras seltskonnas.Samas panin tähele,et mingi aeg elus olen joonud 2 nädala jooksul igal õhtul pokaali ja see on mind häirima hakanud.Siis on juba alkohooliku tunne tekkinud ja olen teadlikult pausi teinud.
Mul on neli last ja raseduste aeg ei joo(v.a peale sauna mõni lonks mehe õllest).
Õnneks on viimasel ajal häid alkoholivabu siidreid tehtud ja nüüd joon vahel õhtul neid.
Mina näiteks ei saa endale lubada sellist igapäevast tipsutamist, sest mul on tugev kalduvus alkoholismile. Vahepeal siin lasin end suht ülekäte ja ei piirdunud see paari õlle või siidri joomine enam mitte ainult nädalavahetustega, vaid võtsin mõne juba ka nädala sees. Ja pidudel ikka rohkem kui paar siidrit või õlut. Mees on mul veelgi tugevamas alkoholisõltuvuses, joob õlut iga päev ja mitte ainult paar tükki vaid ikka 6+ pudelit. Erinevalt temast mina tunnistan oma probleemi ja olen püüdnud viimasel ajal alkoholi vältida niipalju kui võimalik. Võtan vett, mahla või jääteed. Mees nüüd püüab end ka käsile võtta ja loobuda (enamjaolt muidugi minu sundimisel), aga temal saab see olema väga raske. Tahaksin, et me mõlemad loobuks alkoholist täielikult, ainult sel juhul pole nii suuri ahvatlusi. Väga raske on nii ehk naa. Prükkarid ja parmud me pole, täiesti tavalised inimesed, aga probleemid alkoholiga on ikka. Meest võib nimetada alkohoolikuks ja minul jäi sellest ka ehk ainult väga vähe puudu. Õnneks oleme alles noored ja siiani on tervis olnud enam- vähem (sülitan 3x üle vasaku õla), loodan, et jõuame sellest probleemist veel välja tulla kui püüame.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu jaoks ei ole normaalne võtta kasvõi lahjat alkoholi. mul hakkab alkohol nii kergelt pähe. teeb uniseks ja pea hakkab peagi valutama. mina nii ei suudaks.
meeski tahaks vahel õhtul minuga juua klaasikese veini. no ma ei saa. ma muutun nii uimaseks, apaatseks, pärast pea valutab ja ka järgmine päev on peavalu pärast tuksis. igatahes peas siis ibukat võtma enne magamist. [/tsitaat]
Mul täpselt sama lugu. Vahel tunnen end isegi ebanormaalsena sellepärast, kuna kõik normaalsed ja kultuursed inimesed ju armastavad häid veine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mul täpselt sama lugu. Vahel tunnen end isegi ebanormaalsena sellepärast, kuna kõik normaalsed ja kultuursed inimesed ju armastavad häid veine.[/tsitaat]
Olen ebanormaalne & ebakultuurne, veinist hakkab mul väga ruttu väga paha. Samas õlut & haljast viina võin juua mõnuga, mine võta siis kinni . . . ilmselt paadunud põhjamaalane;)
Eriti jube on säärane värk siis, kui elukutse nõuab sageli viibimist yritustel, kus kõigile pokaal pihku surutaxe. Meie kultuuriringkondades pole eriti levinud ka tava lisax veinile mõnd mittealkohoolset jooki pakkuda. Mis on juba absoluutselt saatanast, sest tyybid, kes tõesti tilkagi ei tohi, võivad sedalaadi seltsielu abil uue tsykli yles korjata.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
info ei ole delfist, on arst.ee lehelt. vast ikka nii väga ei kurna ka organismi, ah?: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/29301/punane-vein-on-sudamele-kasulik
[/tsitaat]
kui sa internetis pisut rohkem tuustiks, siis näeksid samade arstide tõdemust, et alkoholi puhul – mis südamele kasulik, see maksale kahjulik.
päris mitmed võtavad siin üles võrdluse teiste kahjulike jookide ja lausjoomisega. läbivalt tuleb õigustusi \”aga purjus pole ma kunagi\”. küsimus pole kunagi olnud teistes jookides, lausjoomises või purjusolekus. tipsutajad väidavad, et nende alkoholitarbimine on kahjutu, kultuurne ja igati eeskujulik meie joomarlusele kalduvas riigis. SEE ON SUUR VALE. igaks juhuks kordan veelkord üle oma postituste mõtte, sest mulle tundub, et see on täiesti tähelepanuta jäänud:
igapäevane tipsutamine EI OLE tervisele kasulik ega ohutu ajaviide, vaid on tervistkahjustav harjumus.
p.s. mul endal pole alkohoolikutega lähemat sugulust ega kannata ma isegi alkoholismi all, hüsteerikuks end ei pea ja pitsi sisse ei sülita. kuid oma alkoholitarbimist jälgin täiesti teadlikult. kui lasta end ainult maitsemeelest ja meeldivusest juhtida, oleksin varsti igapäevane jooja.
Ei mõista hukka, aga vot ise ei julge niimoodi igal õhtul kodus omaette juua, isegi mitte natuke. Mul on nö ‘peaga’ töö, mida tuleb vahel ka öösiti teha, ja juba klaasitäis õlut ajab mul mõtted mujale ja hamba verele. Nii et enamasti tööpäevadel on nulltolerants jah. Olen üpris nõrk inimene ka ja alko maitseb liiga hästi.
Joon siis, kui otsustan, et vot täna võtangi end veidi vinti, kolm õlut või pudeli veini. Seda juhtub umbes kord nädalas, enamasti reedeti.
Eks igaüks peab oma piiri teadma. Meil suguvõsas on palju alkohoolikuid, nii et ise olen pigem ettevaatlik. Hüsteerilisi alkovihkajaid ja moraalijüngreid ma ka ei salli. Üldse ei meeldi igasugused äärmuslased, olgu selleks siis paduuslikud ja muud ‘põhimõtetega’ inimesed.
Inimene ise pole just parim iseenda (alkoholi)sõltuvuse või selle puudumise hindaja. Niiöelda normi piirid nihkuvad sujuvalt natuke edasi, siis veel natuke edasi, siis veel…
Ja nii võibki ühel hetkel juhtuda, et inimene, kes joob iga päev 3l veini, leiab, et temal alkoholiga mingit probleemi ei ole ja miks kellegi teise kohvijoomisharjumusest ei räägita ja punane vein on südamele hea ja et ta võiks küll lõpetada, aga ta lihtsalt ei taha, ja nii edasi ja nii edasi. Kõrvaltvaatajad on ilmselt enamuses nõus, et sellisel puhul on tegemist juba alkoholismiga.
Lugesin kuskilt, et iga väikegi kogus alkoholi on tegelikult mürk, mille kõrvaldamine muutub organismi jaoks sel hetkel prioriteediks (vahet pole, kas joobenähtusid on või mitte, st kas inimene ise üldse tajub, et pähe on hakanud) ja sellest aspektist peaks piirama mitte ainult tarbitud alkoholi koguseid, vaid ka sagedust (mitte sagedamini kui kolm korda nädalas).
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hüsteerilisi alkovihkajaid ja moraalijüngreid ma ka ei salli. Üldse ei salli igasuguseid äärmuslasi, olgu selleks siis paduuslikud ja muud ‘põhimõtetega’ inimesed.[/tsitaat]
Hüsteerilistel alkovihkajatel on selleks tavaliselt ka põhjus, näiteks põhjakäinud perekonnaliikme, traumaatilise lapsepõlve, isikliku alkoholismikogemuse ja/või muu sellise näol.
pole ime, et perekoolis niivõrd palju lolli ila aetakse – suurem osa ju puhta joodikud ja ise veel propageerivad seda uhkusega…
Minul on lapsed. Kui lapsed magavad võtame mehega tihti kahepeale ühe õlle või kumbki pokaali veini. Mitte päris igal õhtul aga võib olla ka, et 2 kuud järjest igal õhtul ja siis pikemalt üldse mitte tilkagi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vaata, siit tulebki vahe sisse: inimesed, nagu sina, kes kirjutavad \”mitte suitsetaja\” ja \”õlle\”, nemad ei suudagi piiri pidada ja nende puhul on suurem oht, et ühest õllepudelist saab varsti kaks ja siis kuuspakk jne. Ohustatud gruppi kuuluvad veel \”küün läks katki\” ja \”kuue kuusega Egiptusesse\” inimesed. Samuti ma olen märganud, et naised, kes räägivad lapsest meie-vormis ja kutsuvad lapsi tibudeks, jäävad purju juba ühest klaasist veinist. [/tsitaat]
Ja jäävadki purju sellest ühest klaasist veinist, sest nende organism pole harjunud joomisega, mis on ka väikelapse vanematele normaalne. Arvad, et kõrgelt haritud ja intelligentsed inimesed võivad lubada igapäevast joomist? Minu kodukandis on kaks kõrgelt haritud doktorikraadiga inimest, kes on antud hetkel lausjoobes ja sobravad prügikastides. Mis järelduse siit võib teha, need on inimesed nagu Sina? Ei maksa kirjavigu tuua õigustamiseks, ülikooli diplom ei aita kedagi alkoholismi vastu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja jäävadki purju sellest ühest klaasist veinist, sest nende organism pole harjunud joomisega, mis on ka väikelapse vanematele normaalne. Arvad, et kõrgelt haritud ja intelligentsed inimesed võivad lubada igapäevast joomist? Minu kodukandis on kaks kõrgelt haritud doktorikraadiga inimest, kes on antud hetkel lausjoobes ja sobravad prügikastides. Mis järelduse siit võib teha, need on inimesed nagu Sina? Ei maksa kirjavigu tuua õigustamiseks, ülikooli diplom ei aita kedagi alkoholismi vastu.[/tsitaat]
Doktorikraadiga parm? Ja veel kaks tükki ühes kandis? Vau, seda asja tahaks küll oma silmaga näha 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Doktorikraadiga parm? Ja veel kaks tükki ühes kandis? Vau, seda asja tahaks küll oma silmaga näha :)[/tsitaat]
Jah, mida siin imestada? Ma muidugi kahtlen, et Sinu jaoks oli see üldse mingi uudis. Arvad Sa tõesti, et alkohoolikuks muutuvad ainult rumalad ja harimatud inimesed? Mina jälle imestan seda, et miks targad ja mõistuse juures olevad inimesed armastavad pidevalt alkoholi tarbida, kogused ei mängi minu silmis mingit rolli.
Kui minul on janu joon ma vett/mahla. Aga inimesed on erinevad:)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
Doktorikraadiga parm? Ja veel kaks tükki ühes kandis? Vau, seda asja tahaks küll oma silmaga näha :)[/tsitaat]
isegi auväärt akadeemikuid olen oma ihusilmaga näinud end täis laskmas ja mööda seinaääri nõtkumas eiteakuhu. ei olnud tegu ühekordse eksitusega, oh ei. ülikooliõppejõudude hulgas on tipsutajaid ja suisa alkohoolikuid ikka päris mitmeid, kraadid kõigil, mõnel isegi mitu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Doktorikraadiga parm? Ja veel kaks tükki ühes kandis? Vau, seda asja tahaks küll oma silmaga näha :)[/tsitaat]
Ma ostsin hiljuti maamaja, mille eelmine omanik oli olnud doktorikraadiga naine, kes end surnuks jõi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Doktorikraadiga parm? Ja veel kaks tükki ühes kandis? Vau, seda asja tahaks küll oma silmaga näha :)[/tsitaat]
Minu majas elab üks. Naabruskonnas elas veel üks, kellel oli isegi veel töö (ülikoolis), kuigi ta sinna pahatihti kohale ei jõudnud, aga see suri hiljuti ära.
Aga minul on tunne, et mina olengi magusasõltlane. Mitte iga päev, aga väga tihti (eriti stressirohketel perioodidel) tuleb vastupandamatu magusaisu ja siis ei õnnestu seda ära petta. Proovin küll nii, et ostan jäätise asemel kaks banaani, aga söön need banaanid ära ja aju karjub veel rohkem, et tahab jäätist või ¨okolaadi. Ja vahel ajab magusanälg konkreetselt pahuraks, seega täielikud sõltlase tunnused. Enamasti annan järele ka siis. 😀 Tavaliselt saab ühel hetkel villand ja teen kuuks või nii magusale nulltolerantsi – aga karta on, et pensionärina olen ma ikka selline, kellel kommikarp kapis peidus on ja kes seal kogu aeg nosimas käib.
Seda ma usun, et akadeemikute seas leidub padujoodikuid küll ja veel. Endalgi olnud selline õppejõud, kes varahommikuste loengute ajal alailma ‘haige’ oli ja päeva edenedes viltuse näoga välja ilmus.
Usun sedagi, et nad joomingi käigus end täis võivad lasta ja muud huvitavat.
Aga et selline inimene end päris kodutuks parmuks joob, kes prügikastist toitu peab otsima, seda pole siiski kunagi kohanud. Tavaliselt on sellistel inimestel tugivõrgustik, mis päris kõige madalamale ühiskonnapulgale langeda ei lase. Mingi katusealune ja ninaesine enamasti ikka säilib.
See, et alkohol on südamele kasulik, on sama haige hülge möla, et alkoholi joomine on tervisele kasulik, kuna treenib neelamiseks kasutatavaid lihaseid.
Igapäevane alkoholi joomine ON ebanormaalne!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Seda ma usun, et akadeemikute seas leidub padujoodikuid küll ja veel. Endalgi olnud selline õppejõud, kes varahommikuste loengute ajal alailma ‘haige’ oli ja päeva edenedes viltuse näoga välja ilmus.
Usun sedagi, et nad joomingi käigus end täis võivad lasta ja muud huvitavat.
Aga et selline inimene end päris kodutuks parmuks joob, kes prügikastist toitu peab otsima, seda pole siiski kunagi kohanud. Tavaliselt on sellistel inimestel tugivõrgustik, mis päris kõige madalamale ühiskonnapulgale langeda ei lase. Mingi katusealune ja ninaesine enamasti ikka säilib.[/tsitaat]
jah, taoline tugivõrgustikul elamise näide võiks olla kukmägi.
paraku peavad tugivõrgustikud ka selliste puhul vastu siiski vaid teatud piirini.
kuskilt uuringust on meelde jäänud nö põhjamaine joomise variant, kus korra nädalas end umbjoobe tõmmatakse on maksale tervislikum, sest maksal on aega taastuda, kui nö vahemeremaade joomise stiil, mille puhul igapäevaselt paarsada grammi lahjat alkoholi manustatakse, sest siis maksal ei ole võimalik taastuda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
