Alkohoolikute lapsed, kuidas toime tulete vanema joomisega?
Minu ema on 50-aastane, tagantjärele mõeldes viimased 30a alkohoolik olnud. Minu lapsepõlves jõi ja pidutses sõpradega ikka nii, et vedeles purjus peaga esikus maas, korraldas mingeid purjus tülisid jne. Algul oli funktsioneeriv alkohoolik, aastast aastasse aina vähem. Nüüdseks näen, et tööd teeb nii vähe kui saab ja selles väheseski hakkab vigu tegema (on raamatupidaja), suhtleb purjus peaga klientidega ka. Sõbrannadega kogu aeg mingid tülid (eks ka joomisest tingituna ilmselt), elab üksinda ja õhtune hobi tal purjus peaga tuttavatele helistamine. Ise ma enam ta õhtustele kõnedele lihtsalt ei vasta, hirm tuleb peale, kui seda pehme keelega lalisemist kuulen.
Ema joomisest meil peres ei räägita. Ta ise ei tunnista probleemi, rahus joob ka kell 10 hommikul kanget alkoholi. Suitsetab ka toas, nii et elamine haiseb ja suitsuhais jääb ju ka talle endale külge, seda enam, et erilist enda pesemise harjumust tal vist ei ole. Joomine on ka ta tervist halvasti mõjutanud ja arstid on alkoholi keelanud, aga ema neid ei usu. Mind peab ema kuivikuks, sest ma ei joo ega suitseta.
Ma saan aru, et ega ema ei muuda, kui ta ise muutuda ei soovi, aga kuidas enda tunnetega toime tulla? Mure on, häbi on ema pärast.
