Teema: Antisotsiaalne isiksushäire

Äkki teemaalgataja mõtles vähesotsiaalset inimest hoopis? Endassetõmbunut, vähe suhtlevat, eraklikku?

Kui aga mõeldi tõesti reaalselt antisotsiaalse isiksushäirega inimest, siis soovitan joosta eemale nii kiiresti kui saab. Püsisuhteks selline valida on ikka tõsine masohhism.
Usu, on piisavalt vabu normaalseid inimesi ka olemas. Ei pea mingit hävitajat valima enda kõrvale.

Käitumismustritest peamine on see, et inimene räägib su nurka. Tema argumendid ei ole mõistlikud ega reaalsed, aga ta esitab neid nii, et sa ei oskagi midagi öelda lõpuks. Igas asjas, mis pole 100% ideaalne, on tarvis leida süüdlane ja see peab olema keegi teine, mitte tema ise. Isegi kui ta reaalselt ongi süüdi. Sõimab näiteks näo täis kellelgi mingil mõttetul põhjusel. Siis on süüdi see, keda ta sõimas, sest ise on süüdi, miks ta siis on nii ärritav.
Selleks, et midagi muuta peavad muutuma kõik teised, mitte tema. Ja nii edasi.

#3488372:

Mõtisklen õigel ajal suhtest lahkumise üle. Diagnoos on kinnitamata, psühhiaatri juurde inimene ei pöördu. Ja mõtlen ikka sotsiopaati (ametlik diagnoos antisotsiaalne isiksushäire). Psühhopaatidega on sümptomite kattuvus suur aga diagnoosid erinevad – see siis viimasele nähvajale teadmiseks, et eelnev kägu tsiteeris õiget juttu.

Juhul kui sul on piisavad teadmised sellest “asjast” siis sina kui ohver oled kõige pädevam diagnoosi panema. Sotsio- või psühhopaat on ületamatult osav ka kõige kogenenumat psühhiaatrit ära lollitama.