Kuna siin rubriigis palju kassi teemasid, siis ehk mõni kasvatajagi ära eksinud. Ma tahaks omale ilusat briti lühikarvalist, kellega näitusel häid hindeid saab. Ostsin kassipoja sooviga temaga ka näitusel käija. Öeldi, et võin ju minna, aga kõige paremaid hindeid tema eest ei saa. Kõik ilusad tõuesindajad jäid kasvandusse.
Õpi kirjutama.
Aretuskass.
Neid ostetaksegi välismaalt, sest eestist ostes on varsti sugulusaretus ja tervisehädad. Ja kirjutatakse kokku- aretuskass!
Parimal juhul saab sellisest millerdaja ja kassivabriku omanik, mitte korralike tõukasside kasvataja.
Sa ikka tead, mida aretamine tähendab? See ei ole kass+kass=kassipojad=kasum. See tähendab seda, et sa oled selle tõu spetsialist, pikaajalise kogemusega, mis annab sulle arusaamise tõustandardist, millised on need jooned, mida tasub kassis edasi aretada ja milliseid tuleb vältida. Millsed on tõuspetsiifilised tervisehädad, kuidas neid vältida, millised terviseuuringud tuleks aretuskassidele teha, et potentsiaalsete geneetiliste probleemide edasikandumine järgmistele põlvkondadele oleks välistatud.
Keegi ei müü sulle selle kõige õppimiseks aretuskassi, et asjatundmatu tõugu solkima saaks hakata. Sulle müüakse kass mitte aretuseks, steriliseerimiskohustusega. Ja siis hakkab tõu õppimine pihta. Sa käid kassiga näitustel, õpid, millised on selle konkreetse looma positiivsed küljed, millised mitte, saad aru, mida tõult oodatakse ning milline on selle tõu ideaalvariant, mida sa peaksid tahtma aretuses saavutada. Võibolla võtad endale veel mõne mittearetuskassi, kellega oma teadmist juba kinnistama asud – kas teise kassi puhul oskasid valida parema potentsiaaliga kassipoja või mitte. See kõik võtab mõnevõrra aega ja palju raha. Selle protsessi käigus tutvud ka erinevate kasvatajatega ja mis veel tähtsam, nemad tutvuvad sinuga ja sõltuvalt sellest kas hakkavad sind usaldama kui spetsialisti või mitte. Kui kogu seda tralli läbi tehes oled endiselt veendunud, et sinust võiks kasvataja saada, siis registreerid tõusüsteemis oma kasvanduse – ilma registreeritud kasvanduseta ei müü sulle aretuskassi, või vähemalt mitte sellist aretuskassi, keda tegelikult tohiks aretuses kasutada ka oma tervise ja omaduste poolest, mitte keegi. Kui see tehtud, siis võib juhtuda, et õnnestub see aretuskass ka leida.
Ja nüüd see finantspool. Kui sa ei kavatse luua suurt kasvandust vaid soovid piirduda vaid mõne aretusloomaga, on see kõik üks väga kallis hobi. Mitte kunagi ei saa sa neid kulusid kassipoegade müügist tasa teenitud. Näitused maksavad, näitustele sõitmine maksab (ära loodagi, et sa saad hakkama ainult Eestis toimuvate näitustega), näitustel ööbimine maksab. Kasside klubis registreerimine, et sa neid näidata saaks, maksab. Kasvanduse registreerimine maksab. Aretuskassi hind on 3x kodulemmikuks müüdava kassi hind, võib ka rohkem olla. Aretuskassidele tehtavad terviseuuringud maksavad. Ja nii lihtsalt oledki sa kulutanud juba viiekohalise summa enne seda, kui su kass üldse paaritatud on.
Nüüd see paaritamise küsimus ka. Kas sa plaanid võtta endale ühe emase või võtta endale ka isase, kellega paaritada? Kui kavatsed ka isast pidada, siis arvesta sellega, et lõikamata isased märgistavad oma territooriumi 99% tõenäosusega. Ja lõikamata kassi uriin haiseb nii, et võtab silmist vee välja. Oled valmis kusehaisus elama? Ah jaa, lõikamata emased märgistavad ka, küll ainult jooksuajal (mis ei ole kassidel nii nagu koertel 2x aastas vaid põhimõtteliselt on kassil jooksuaeg väikeste pausidega suguküpseks saamise algusest kuni tiineks jäämiseni) aga õnneks väiksema tõenäosusega kui isased. Kui sa ei plaani endale oma aretusisast võtta, siis pead sa kuskilt selle teenuse sisse ostma. Enamik korralikke kasvatajaid peab “kinnist kasvandust”, mis tähendab, et aretusisaseid välja ei rendita. Selle aretusisase leidmine on paras hulk vaeva ja lisaks pead sa siis enne paaritust tegema kassile täiendavad terviseuuringud ja andma isase omanikule tõendid, et su kass ei kanna ühtegi viirust, mis tema kassi võiks ohustada. Paaritustasude variante on erinevaid, aga reeglina küsib isase kassi omanik summa paarituse eest ja siis lisaks veel iga sündinud kassipoja eest. Kui paaritus toimub, aga kass ei tiinestu, oled sa paaritustasust lihtsalt ilma. Mõnikord pakutakse ka sama hinna eest teistkordset paaritust, kui esimene ei õnnestu. Kõik kokkuleppel isase omanikuga. Aga see on müüja turg, häid isaseid, keda niimoodi renditakse, on vähe.
No ja siis jääb su kass tiineks. Vähemalt korra käid sa tiinust arsti juures kontrollimas, algajana peaksid käima rohkem. Kas kass saab poegimisega hakkama? Kas sa oskad tuvastada võimalikke tekkinud probleeme ja kassi aidata? Tead, mis hetkel on mõttetu edasi venitada ja kihutada reeglina keset ööd loomaarsti juurde keisrilõiget tegema?
Ütleme, et kõik läheb hästi ja sul on nüüd mingi hulk kassipoegi. Kas ema võtab nad omaks ja hakkab neid toitma ja nende eest hoolitsema? Kunagi ei tea, mõnel kassil on tugevamad emainstinktid kui teisel. Kas sul on võimalik ette teatamata võtta vähemalt kuu aega puhkust, et neid kassipoegi 24/7 iga 4 tunni järel pudelist sööta ja nende tagumikke masseerida, et nad pissiksid ja kakaksid? Tõenäosus ei ole suur, aga on olemas.
Ütleme, et oled nad ka kassiema abil või tema abita veidi suuremaks kasvatanud. Selleks, et neid müüa, pead sa tegema neile esmased terviseuuringud, ussikuurid, kaks korda vaktsineerimisi, kiibid. Lisaks pead pesakonna tõuregistris registreerima, et saaksid kassidele ka tõutunnistused. Jällegi oled sa väga korralikult oma kukrut kergitanud.
Ja siis tuleb mängu see väga oluline osa – kes tahab sinu kassipoegi osta? Alguses oled sa tundmatu kasvataja, sul ei ole soovitajaid, keegi ei tea sinust midagi. Mille baasilt potentsiaalsed kassipoja tahtjad saavad sind usaldada? See kõik nõuab enda kasvanduse turundamist, kontaktide sõlmimist, korralikku tööd, et “pildile” saada.
Kasvataja töö ei lõppe sellega, et kassipoeg ja raha vahetavad omanikku. Kasvataja on uue omaniku jaoks eluaegne tugiisik kassi kasvatamisel. Ja loomulikult on see iga kasvataja jaoks ülioluline, et tal oleks info, mis tema järglastest edasi saab. Ütleme, et su esimesel pesakonnal on kõigil mingi häda – kas siis iseloomuviga või löövad välja mingid terviseprobleemid… See tähendab, et sinu kallihinnaline aretuskass ei kõlba aretuseks ja sul jääb üle vaid ta steriliseerida, et mitte toota juurde problemaatilisi loomi. Ja alustad otsast peale uue kassi otsimist, aga seekord on sul veel üks steriliseeritud suu toita juures.
Kokkuvõtlikult. Kui sa soovid kasse aretama hakata, siis peab sul olema:
– nägemus sellest, miks sa seda teed ja mida sinu tegevus tõule või siinsele kasvatajate maastikule juurde annab;
– hea palk, et seda kallist hobi endale lubada;
– paindlik töökoht, mis võimaldab sul oma hobile vajadusel operatiivselt pühenduda, ilma, et see sulle su töökoha maksma läheks;
– oskus luua ja hoida olulisi kontakte;
– arusaamad elementaarsetest turundustõdedest.
Kui kõik see eelnev sind verest välja ei löönud ja tõesti soovid sellise pühendumusega asjaga tegeleda, siis esimene samm, mida ma sulle soovitan, on leida enda jaoks see õige kasvataja, kellega on inimesena hea klapp, kes on pikkade kogemustega ja kellelt saaksid oma esimese mitte aretuseks kassi. Kindlasti räägi kasvatajale, et sa soovid kassi näitama hakata, siis oskab ta sulle soovitada head kassi. Ja kui hästi läheb ja vastastikune sobivus on, siis oledki leidnud endale mentori, kes oskab sind sellel teel juhendada ja kellelt hea õnne korral õnnestub ka aretusloom osta.
Neid ostetaksegi välismaalt, sest eestist ostes on varsti sugulusaretus ja tervisehädad.
Sa saad kassiga kaasa sugupuu, kus on kirjas 5 põlvkonda ja ise oled loll, kui ei näe sealt ära eelnevat suguluspaaritust või kui hakkad ise tegelema suguluspaaritusega. Välismaalt kassi ostmine ei garanteeri sulle mitte midagi. Lähiriikidega oleme nagunii üsna läbi põimunud ja lihtsalt välismaalt kassi ostmine siin ei aita, peab teadma neid liine, kes siin kohapeal on esindatud. Kasvataja, kes müüb algajale ilma registreeritud kasvanduseta huvilisele aretuskassi, on ilma igasuguse eetikata paljundaja ja sealt tulevadki need tervisehädadega kassid, suguluspaaritus või mitte.
Lisaks, suguluspaaritus ei ole alati taunitav. On juhud, mil seda tehakse teadlikult mingite väärtuste võimendamiseks. Aga see on siis ka väga kontrollitud tegevus, eelnevalt on vaja tõusüsteemis eesmärk põhjendada. Ja selle võiks jätta neile aretajatele, kellel on reaalne visioon ja kümneid aastaid kogemust.
Mul mitte aretuseks olev kass olemas. Ja tegelik põhjus ei olegi poegi saada. Tahan sellist ilusat kassi kellega näitustel häid punkte saab. Lähen ka enda omaga kuigi arvati, et kaalu pärast seal kõige paremaid punkte ei saa. Soovin isast ja suurt kassi, aga kõik ilusad kassid jäetakse kasvandusse või müüakse välismaale. Sobib ka kastraat, aga selline nagu näitusel nägin. Ostsin omale ka paberitega kassi, et tean mis saan, aga ei saanud päris seda mida ootasin. Iseloom on super ja välimus nunnu, aga pisike oma tõu kohta.
Näitusekassi hankimisega ei tohiks sul küll probleeme tekkida. Kui lähed kasvatajalt küsima aretuskassi, siis loomulikult ei saa, aga kui küsid näitusekassi, siis oled kõigist kodulemmiku otsijatest palju paremas kirjas ka kasvataja silmis ja enamik kasvatajaid on väga motiveeritud oma kasse müüma just neile, kes nendega ka näitustel käima hakkavad – pole paremat reklaami kasvandusele.
Kassipojad jagunevad lemmikuks, näitusekassiks ja aretuskassiks. Kahe viimase puhul ei ole kvaliteedivahet, lihtsalt erinev eesmärk. Need uhked ja suured, tiheda paksu karvaga isased, keda sa näitustel näed, on enamasti kõik kastraadid. Kastraadi puhul tulebki tõu tõeline potentsiaal kõige paremini esile – hormoonid ei sega. Iga vähegi kogenud kasvataja oskab sulle soovitada kassipoega, kellel on potentsiaali suureks ja uhkeks kasvada ja näitustel häid tulemusi saavutada. Võib juhtuda, et sa pead seda konkreetset pesakonda ootama, aga see ei ole juhuste kokkulangevus vaid enamasti on siiski teada, millistest liinidest just sellised kassid tulemas on.
Võta julgelt uuesti kasvatajatega ühendust, seleta ära, et sa ei taha tegelikult aretuskassi vaid väga heade tõuomadustega näitusekassi ja usu mind, jutt muutub.
Briti lühikarvaliste kasvatajatest julgeks Eestis soovitada First Volex kasvandust. Kasvataja Olgaga mul endal isiklikku kokkupuudet ei ole (ma ise kasvatan teist tõugu), aga tema kasse tean ja näen regulaarselt näitustel – väga head kassid on. Ja kasvatajana on tal pikaaegne kogemus, seega ta teab ja tunneb tõugu läbi ja lõhki ning kindlasti oskab sulle soovitusi jagada.
Selle oma väikesekasvulisega soovitan siiski ka näitusel ära käia. Olgugi, et BSHi puhul on kasv ja jõulisus oluline kriteerium, ei ole see ainus kriteerium, mille järgi kassi hinnatakse ja sa saad kohtunikelt palju olulist infot oma kassi kohta. Iseküsimus on muidugi see, et millal piirid jälle piisavalt lahti lähevad, et näitusi mõtet korraldada on. Eesti näitused ei toimu kindlasti enne seda, kui vähemalt soomlased saavad ka tulla.
Ju siis sattusin kasvataja otsa, kellel veel kogemusi pole. Tutvusin temaga kassinäitusel. Ja ütlesin, et tahan lemmiklooma kellega ka näitusel saab käija. Kui pesakond sündis broneerisin ära ja kui järgi läksin siis ütles, et kõige paremaid hindeid me just kasvu pärast ei saa.
Ei tundu just kogemusteta kasvataja, sest ta teadis juba kassipoja puhul, et see ei kasva eriti suureks ja ütles sulle seda. Inetu temast muidugi sulle sellist kassipoega müüa, kes ei ole sinu eesmärkidega kooskõlas.
Antud kasvataja valisin, sest oli ainuke, kes eesti keelt valdas. Ma ei oska vene keelt ja keelebarjäär takistabki välismaalt kassi ostmist.
Inglise keelt oskad? Ka siinsed venekeelsed kasvatajad suhtlevad enamasti üsna hästi inglise keeles.
Kass praegu 5 kuune ja veel lõikamata.
Anna kassile aega – Britt kasvab aeglaselt, oma täismõõdud saavutab alles umbes kolmesena. Usun, et su kassi kasvataja teadis, mis ta rääkis, kui ta ütles, et suureks ei kasva, aga praegu on sul küll vara selle pärast muretseda – korralik keskmik võib sealt ikka tulla. Ja korralik keskmik võib ka näitustel häid tulemusi saada kui teised kriteeriumid kõik paigas. Keha annab 100st punktist 20, pea annab 30. Keha osas võid ju massiivsuse osas punkte kaotada, aga kui peas kõik paigas on (peakuju, nina, lõug, silmad, kõrvade kuju ja asetus jne jne), siis võib su kass ka endast poole suuremaid võita.
P.S. Ei usu mina, et novembri näitus üldse toimub. Praeguse seisuga ei saa ükski soomlane tulla ja siinsete näituste kassidest moodustavad Eesti kassid ainult veerandi. Sellise kogusega ei saa rahvusvahelise näituse kriteeriumit täis.
Miks sa paned pealkirja aretuskass, kui tahad näitusekassi jne. Näitusel põhiliselt selleks käiaksegi, et saada aretuskassile häid hinnanguid. Näitusehinded ongi põhiliselt ainult selleks, et tõestada, et see kass on aretuseks sobilik. Kastreeritud kassidel on oma kategooria Neuter või Spray.
Kui sa ostad perelemmiku tõumärgiga odava kassi, siis ei pruugigi temast kunagi kasvada tsempioniväärilist näitusekassi ometigi. Kasvataja ütles sulle seda sõnaselgelt. Paremad ja paremate tõutunnustega kassid saavadki aretuskassideks, kallimad on need loomulikult ka.
Enne “neljakohalise summa väljakäimist” võiksid sa omale asja ikka põhjalikult selgeks teha.
Miks sa paned pealkirja aretuskass, kui tahad näitusekassi jne.
Teemaalgataja muutis oma teemaalgatust vahepeal. Alguses ta rääkis aretuskassist, aga eks see lihtsalt oli väike segadus tal ja ei olnud täit arusaamist, et näitusekass ei tähenda sama mis aretuskass.
Sa ikka tead, mida aretamine tähendab? See ei ole kass+kass=kassipojad=kasum. See tähendab seda, et sa oled selle tõu spetsialist, pikaajalise kogemusega, mis annab sulle arusaamise tõustandardist, millised on need jooned, mida tasub kassis edasi aretada ja milliseid tuleb vältida. Millsed on tõuspetsiifilised tervisehädad, kuidas neid vältida, millised terviseuuringud tuleks aretuskassidele teha, et potentsiaalsete geneetiliste probleemide edasikandumine järgmistele põlvkondadele oleks välistatud.
Keegi ei müü sulle selle kõige õppimiseks aretuskassi, et asjatundmatu tõugu solkima saaks hakata. Sulle müüakse kass mitte aretuseks, steriliseerimiskohustusega. Ja siis hakkab tõu õppimine pihta. Sa käid kassiga näitustel, õpid, millised on selle konkreetse looma positiivsed küljed, millised mitte, saad aru, mida tõult oodatakse ning milline on selle tõu ideaalvariant, mida sa peaksid tahtma aretuses saavutada. Võibolla võtad endale veel mõne mittearetuskassi, kellega oma teadmist juba kinnistama asud – kas teise kassi puhul oskasid valida parema potentsiaaliga kassipoja või mitte. See kõik võtab mõnevõrra aega ja palju raha. Selle protsessi käigus tutvud ka erinevate kasvatajatega ja mis veel tähtsam, nemad tutvuvad sinuga ja sõltuvalt sellest kas hakkavad sind usaldama kui spetsialisti või mitte. Kui kogu seda tralli läbi tehes oled endiselt veendunud, et sinust võiks kasvataja saada, siis registreerid tõusüsteemis oma kasvanduse – ilma registreeritud kasvanduseta ei müü sulle aretuskassi, või vähemalt mitte sellist aretuskassi, keda tegelikult tohiks aretuses kasutada ka oma tervise ja omaduste poolest, mitte keegi. Kui see tehtud, siis võib juhtuda, et õnnestub see aretuskass ka leida.
Ja nüüd see finantspool. Kui sa ei kavatse luua suurt kasvandust vaid soovid piirduda vaid mõne aretusloomaga, on see kõik üks väga kallis hobi. Mitte kunagi ei saa sa neid kulusid kassipoegade müügist tasa teenitud. Näitused maksavad, näitustele sõitmine maksab (ära loodagi, et sa saad hakkama ainult Eestis toimuvate näitustega), näitustel ööbimine maksab. Kasside klubis registreerimine, et sa neid näidata saaks, maksab. Kasvanduse registreerimine maksab. Aretuskassi hind on 3x kodulemmikuks müüdava kassi hind, võib ka rohkem olla. Aretuskassidele tehtavad terviseuuringud maksavad. Ja nii lihtsalt oledki sa kulutanud juba viiekohalise summa enne seda, kui su kass üldse paaritatud on.
Nüüd see paaritamise küsimus ka. Kas sa plaanid võtta endale ühe emase või võtta endale ka isase, kellega paaritada? Kui kavatsed ka isast pidada, siis arvesta sellega, et lõikamata isased märgistavad oma territooriumi 99% tõenäosusega. Ja lõikamata kassi uriin haiseb nii, et võtab silmist vee välja. Oled valmis kusehaisus elama? Ah jaa, lõikamata emased märgistavad ka, küll ainult jooksuajal (mis ei ole kassidel nii nagu koertel 2x aastas vaid põhimõtteliselt on kassil jooksuaeg väikeste pausidega suguküpseks saamise algusest kuni tiineks jäämiseni) aga õnneks väiksema tõenäosusega kui isased. Kui sa ei plaani endale oma aretusisast võtta, siis pead sa kuskilt selle teenuse sisse ostma. Enamik korralikke kasvatajaid peab “kinnist kasvandust”, mis tähendab, et aretusisaseid välja ei rendita. Selle aretusisase leidmine on paras hulk vaeva ja lisaks pead sa siis enne paaritust tegema kassile täiendavad terviseuuringud ja andma isase omanikule tõendid, et su kass ei kanna ühtegi viirust, mis tema kassi võiks ohustada. Paaritustasude variante on erinevaid, aga reeglina küsib isase kassi omanik summa paarituse eest ja siis lisaks veel iga sündinud kassipoja eest. Kui paaritus toimub, aga kass ei tiinestu, oled sa paaritustasust lihtsalt ilma. Mõnikord pakutakse ka sama hinna eest teistkordset paaritust, kui esimene ei õnnestu. Kõik kokkuleppel isase omanikuga. Aga see on müüja turg, häid isaseid, keda niimoodi renditakse, on vähe.
No ja siis jääb su kass tiineks. Vähemalt korra käid sa tiinust arsti juures kontrollimas, algajana peaksid käima rohkem. Kas kass saab poegimisega hakkama? Kas sa oskad tuvastada võimalikke tekkinud probleeme ja kassi aidata? Tead, mis hetkel on mõttetu edasi venitada ja kihutada reeglina keset ööd loomaarsti juurde keisrilõiget tegema?
Ütleme, et kõik läheb hästi ja sul on nüüd mingi hulk kassipoegi. Kas ema võtab nad omaks ja hakkab neid toitma ja nende eest hoolitsema? Kunagi ei tea, mõnel kassil on tugevamad emainstinktid kui teisel. Kas sul on võimalik ette teatamata võtta vähemalt kuu aega puhkust, et neid kassipoegi 24/7 iga 4 tunni järel pudelist sööta ja nende tagumikke masseerida, et nad pissiksid ja kakaksid? Tõenäosus ei ole suur, aga on olemas.
Ütleme, et oled nad ka kassiema abil või tema abita veidi suuremaks kasvatanud. Selleks, et neid müüa, pead sa tegema neile esmased terviseuuringud, ussikuurid, kaks korda vaktsineerimisi, kiibid. Lisaks pead pesakonna tõuregistris registreerima, et saaksid kassidele ka tõutunnistused. Jällegi oled sa väga korralikult oma kukrut kergitanud.
Ja siis tuleb mängu see väga oluline osa – kes tahab sinu kassipoegi osta? Alguses oled sa tundmatu kasvataja, sul ei ole soovitajaid, keegi ei tea sinust midagi. Mille baasilt potentsiaalsed kassipoja tahtjad saavad sind usaldada? See kõik nõuab enda kasvanduse turundamist, kontaktide sõlmimist, korralikku tööd, et “pildile” saada.
Kasvataja töö ei lõppe sellega, et kassipoeg ja raha vahetavad omanikku. Kasvataja on uue omaniku jaoks eluaegne tugiisik kassi kasvatamisel. Ja loomulikult on see iga kasvataja jaoks ülioluline, et tal oleks info, mis tema järglastest edasi saab. Ütleme, et su esimesel pesakonnal on kõigil mingi häda – kas siis iseloomuviga või löövad välja mingid terviseprobleemid… See tähendab, et sinu kallihinnaline aretuskass ei kõlba aretuseks ja sul jääb üle vaid ta steriliseerida, et mitte toota juurde problemaatilisi loomi. Ja alustad otsast peale uue kassi otsimist, aga seekord on sul veel üks steriliseeritud suu toita juures.
Kokkuvõtlikult. Kui sa soovid kasse aretama hakata, siis peab sul olema:
– nägemus sellest, miks sa seda teed ja mida sinu tegevus tõule või siinsele kasvatajate maastikule juurde annab;
– hea palk, et seda kallist hobi endale lubada;
– paindlik töökoht, mis võimaldab sul oma hobile vajadusel operatiivselt pühenduda, ilma, et see sulle su töökoha maksma läheks;
– oskus luua ja hoida olulisi kontakte;
– arusaamad elementaarsetest turundustõdedest.
Kui kõik see eelnev sind verest välja ei löönud ja tõesti soovid sellise pühendumusega asjaga tegeleda, siis esimene samm, mida ma sulle soovitan, on leida enda jaoks see õige kasvataja, kellega on inimesena hea klapp, kes on pikkade kogemustega ja kellelt saaksid oma esimese mitte aretuseks kassi. Kindlasti räägi kasvatajale, et sa soovid kassi näitama hakata, siis oskab ta sulle soovitada head kassi. Ja kui hästi läheb ja vastastikune sobivus on, siis oledki leidnud endale mentori, kes oskab sind sellel teel juhendada ja kellelt hea õnne korral õnnestub ka aretusloom osta.
Mul mitte aretuseks olev kass olemas. Ja tegelik põhjus ei olegi poegi saada. Tahan sellist ilusat kassi kellega näitustel häid punkte saab. Lähen ka enda omaga kuigi arvati, et kaalu pärast seal kõige paremaid punkte ei saa. Soovin isast ja suurt kassi, aga kõik ilusad kassid jäetakse kasvandusse või müüakse välismaale. Sobib ka kastraat, aga selline nagu näitusel nägin. Ostsin omale ka paberitega kassi, et tean mis saan, aga ei saanud päris seda mida ootasin. Iseloom on super ja välimus nunnu, aga pisike oma tõu kohta.
Mida?? Kui vana sa oled üldse
Koertenäitusel kobistatakse looma munad üle, et veenduda munandite allalaskumises. Kas kassid saavad kastreeritult näitusel käia? Ma mõtlesin, et näituselt saadud “tutte” ongi selleks vaja, et saaks näidata, et loom vastab standardile ja teda võib paaritada. Ei teadnudki, et niisama ka võib.
Koertenäitusel kobistatakse looma munad üle, et veenduda munandite allalaskumises. Kas kassid saavad kastreeritult näitusel käia? Ma mõtlesin, et näituselt saadud “tutte” ongi selleks vaja, et saaks näidata, et loom vastab standardile ja teda võib paaritada. Ei teadnudki, et niisama ka võib.
Kassinäitustel võistlevad kastraadid eraldi klassis. Kastraat ja paljunemisvõimeline ei võistle omavahel. Eestis ei ole levinud koertenäituste tõusüsteem, kus ka kastraadid osa võtta saaks, aga mujal on see ka koertel levinud praktika.
Ka kassinäitustel kobatakse isaste kasside mune – mitte selleks, et nad oleks laskunud, vaid selleks, et veenduda, et see isane keda sa isaste konkurentsis näitad ei oleks tegelikult kastraat, kellel oleks lõikamata isaste ees eelis oma välimikuga.
Sa ikka tead, mida aretamine tähendab? See ei ole kass+kass=kassipojad=kasum. See tähendab seda, et sa oled selle tõu spetsialist, pikaajalise kogemusega, mis annab sulle arusaamise tõustandardist, millised on need jooned, mida tasub kassis edasi aretada ja milliseid tuleb vältida. Millsed on tõuspetsiifilised tervisehädad, kuidas neid vältida, millised terviseuuringud tuleks aretuskassidele teha, et potentsiaalsete geneetiliste probleemide edasikandumine järgmistele põlvkondadele oleks välistatud.
Keegi ei müü sulle selle kõige õppimiseks aretuskassi, et asjatundmatu tõugu solkima saaks hakata. Sulle müüakse kass mitte aretuseks, steriliseerimiskohustusega. Ja siis hakkab tõu õppimine pihta. Sa käid kassiga näitustel, õpid, millised on selle konkreetse looma positiivsed küljed, millised mitte, saad aru, mida tõult oodatakse ning milline on selle tõu ideaalvariant, mida sa peaksid tahtma aretuses saavutada. Võibolla võtad endale veel mõne mittearetuskassi, kellega oma teadmist juba kinnistama asud – kas teise kassi puhul oskasid valida parema potentsiaaliga kassipoja või mitte. See kõik võtab mõnevõrra aega ja palju raha. Selle protsessi käigus tutvud ka erinevate kasvatajatega ja mis veel tähtsam, nemad tutvuvad sinuga ja sõltuvalt sellest kas hakkavad sind usaldama kui spetsialisti või mitte. Kui kogu seda tralli läbi tehes oled endiselt veendunud, et sinust võiks kasvataja saada, siis registreerid tõusüsteemis oma kasvanduse – ilma registreeritud kasvanduseta ei müü sulle aretuskassi, või vähemalt mitte sellist aretuskassi, keda tegelikult tohiks aretuses kasutada ka oma tervise ja omaduste poolest, mitte keegi. Kui see tehtud, siis võib juhtuda, et õnnestub see aretuskass ka leida.
Ja nüüd see finantspool. Kui sa ei kavatse luua suurt kasvandust vaid soovid piirduda vaid mõne aretusloomaga, on see kõik üks väga kallis hobi. Mitte kunagi ei saa sa neid kulusid kassipoegade müügist tasa teenitud. Näitused maksavad, näitustele sõitmine maksab (ära loodagi, et sa saad hakkama ainult Eestis toimuvate näitustega), näitustel ööbimine maksab. Kasside klubis registreerimine, et sa neid näidata saaks, maksab. Kasvanduse registreerimine maksab. Aretuskassi hind on 3x kodulemmikuks müüdava kassi hind, võib ka rohkem olla. Aretuskassidele tehtavad terviseuuringud maksavad. Ja nii lihtsalt oledki sa kulutanud juba viiekohalise summa enne seda, kui su kass üldse paaritatud on.
Nüüd see paaritamise küsimus ka. Kas sa plaanid võtta endale ühe emase või võtta endale ka isase, kellega paaritada? Kui kavatsed ka isast pidada, siis arvesta sellega, et lõikamata isased märgistavad oma territooriumi 99% tõenäosusega. Ja lõikamata kassi uriin haiseb nii, et võtab silmist vee välja. Oled valmis kusehaisus elama? Ah jaa, lõikamata emased märgistavad ka, küll ainult jooksuajal (mis ei ole kassidel nii nagu koertel 2x aastas vaid põhimõtteliselt on kassil jooksuaeg väikeste pausidega suguküpseks saamise algusest kuni tiineks jäämiseni) aga õnneks väiksema tõenäosusega kui isased. Kui sa ei plaani endale oma aretusisast võtta, siis pead sa kuskilt selle teenuse sisse ostma. Enamik korralikke kasvatajaid peab “kinnist kasvandust”, mis tähendab, et aretusisaseid välja ei rendita. Selle aretusisase leidmine on paras hulk vaeva ja lisaks pead sa siis enne paaritust tegema kassile täiendavad terviseuuringud ja andma isase omanikule tõendid, et su kass ei kanna ühtegi viirust, mis tema kassi võiks ohustada. Paaritustasude variante on erinevaid, aga reeglina küsib isase kassi omanik summa paarituse eest ja siis lisaks veel iga sündinud kassipoja eest. Kui paaritus toimub, aga kass ei tiinestu, oled sa paaritustasust lihtsalt ilma. Mõnikord pakutakse ka sama hinna eest teistkordset paaritust, kui esimene ei õnnestu. Kõik kokkuleppel isase omanikuga. Aga see on müüja turg, häid isaseid, keda niimoodi renditakse, on vähe.
No ja siis jääb su kass tiineks. Vähemalt korra käid sa tiinust arsti juures kontrollimas, algajana peaksid käima rohkem. Kas kass saab poegimisega hakkama? Kas sa oskad tuvastada võimalikke tekkinud probleeme ja kassi aidata? Tead, mis hetkel on mõttetu edasi venitada ja kihutada reeglina keset ööd loomaarsti juurde keisrilõiget tegema?
Ütleme, et kõik läheb hästi ja sul on nüüd mingi hulk kassipoegi. Kas ema võtab nad omaks ja hakkab neid toitma ja nende eest hoolitsema? Kunagi ei tea, mõnel kassil on tugevamad emainstinktid kui teisel. Kas sul on võimalik ette teatamata võtta vähemalt kuu aega puhkust, et neid kassipoegi 24/7 iga 4 tunni järel pudelist sööta ja nende tagumikke masseerida, et nad pissiksid ja kakaksid? Tõenäosus ei ole suur, aga on olemas.
Ütleme, et oled nad ka kassiema abil või tema abita veidi suuremaks kasvatanud. Selleks, et neid müüa, pead sa tegema neile esmased terviseuuringud, ussikuurid, kaks korda vaktsineerimisi, kiibid. Lisaks pead pesakonna tõuregistris registreerima, et saaksid kassidele ka tõutunnistused. Jällegi oled sa väga korralikult oma kukrut kergitanud.
Ja siis tuleb mängu see väga oluline osa – kes tahab sinu kassipoegi osta? Alguses oled sa tundmatu kasvataja, sul ei ole soovitajaid, keegi ei tea sinust midagi. Mille baasilt potentsiaalsed kassipoja tahtjad saavad sind usaldada? See kõik nõuab enda kasvanduse turundamist, kontaktide sõlmimist, korralikku tööd, et “pildile” saada.
Kasvataja töö ei lõppe sellega, et kassipoeg ja raha vahetavad omanikku. Kasvataja on uue omaniku jaoks eluaegne tugiisik kassi kasvatamisel. Ja loomulikult on see iga kasvataja jaoks ülioluline, et tal oleks info, mis tema järglastest edasi saab. Ütleme, et su esimesel pesakonnal on kõigil mingi häda – kas siis iseloomuviga või löövad välja mingid terviseprobleemid… See tähendab, et sinu kallihinnaline aretuskass ei kõlba aretuseks ja sul jääb üle vaid ta steriliseerida, et mitte toota juurde problemaatilisi loomi. Ja alustad otsast peale uue kassi otsimist, aga seekord on sul veel üks steriliseeritud suu toita juures.
Kokkuvõtlikult. Kui sa soovid kasse aretama hakata, siis peab sul olema:
– nägemus sellest, miks sa seda teed ja mida sinu tegevus tõule või siinsele kasvatajate maastikule juurde annab;
– hea palk, et seda kallist hobi endale lubada;
– paindlik töökoht, mis võimaldab sul oma hobile vajadusel operatiivselt pühenduda, ilma, et see sulle su töökoha maksma läheks;
– oskus luua ja hoida olulisi kontakte;
– arusaamad elementaarsetest turundustõdedest.
Kui kõik see eelnev sind verest välja ei löönud ja tõesti soovid sellise pühendumusega asjaga tegeleda, siis esimene samm, mida ma sulle soovitan, on leida enda jaoks see õige kasvataja, kellega on inimesena hea klapp, kes on pikkade kogemustega ja kellelt saaksid oma esimese mitte aretuseks kassi. Kindlasti räägi kasvatajale, et sa soovid kassi näitama hakata, siis oskab ta sulle soovitada head kassi. Ja kui hästi läheb ja vastastikune sobivus on, siis oledki leidnud endale mentori, kes oskab sind sellel teel juhendada ja kellelt hea õnne korral õnnestub ka aretusloom osta.
See on ilus muinasjutt, mida kassipoja ostjatele räägitakse. Kunagi isegi naiivselt uskusin seda kui 14a tagasi tõukasside maailma sisenesin. Uskusin ka peale seda kui esimese kassi väga tunnustatud aretaja peale kassi ostu kadunud oli ja ostsin järgmise kassi lihtsalt mujalt. Sama teema pluss selgus, et kassil pärilikud tervisehädad, mis kasvatajat ei huvita.
Rohkem pole nende aretajatega tegemist teha tahtnud, tegelikult käib kõik kasumi nimel. Koerte aretamisel on kulud suuremad, riskid samuti ja hinnad õigustatud. Kuna olen vabatahtlikuna tegelenud ka varjupaigas, siis kassid sigivad kui segased, poegimisel esineb üliharva komplikatsioone ja nende pidamine on kordades odavam kui koerte. Suurem osa on puhaskasum. Suurepärane äriplaan ja seetõttu see nii keeruliseks maalitaksegi ja uusi inimesi sisse ei lastagi.
See on ilus muinasjutt, mida kassipoja ostjatele räägitakse. Kunagi isegi naiivselt uskusin seda kui 14a tagasi tõukasside maailma sisenesin. Uskusin ka peale seda kui esimese kassi väga tunnustatud aretaja peale kassi ostu kadunud oli ja ostsin järgmise kassi lihtsalt mujalt. Sama teema pluss selgus, et kassil pärilikud tervisehädad, mis kasvatajat ei huvita.
Nii, nagu igal teisel elualal, on ka kasside aretuses korralikke tegijaid ja üle jala laskjaid. Kahju, et sinul ainult viimastega kogemused on. Aga natuke tundub siin olevat ka kassiostja teadmatust ja tegemata tööd. Esiteks tasub alati kasvataja tausta uurida, suhelda tema kasvandike teiste omanikega, saab üsna kähku selgeks, kes on kes. Ja KINDLASTI mitte lihtsalt uskuda kasvataja juttu tervetest kassidest vaid küsida näha vanematele tehtud terviseuuringute tulemusi. Väga paljud pärilikud hädad on tänapäeval geneetiliste uuringutega kindlaks tehtavad ja kui kasvataja ei raatsi oma aretusloomadele geeniuuringuid teha või ei ole nõus neid potentsiaalsele kassiostjale näitama, siis hääleta kiiresti jalgadega.
Seni, kuni on ostjaid, kes kahtlase väärtusega loomade paljundamist toetavad, ei kao see äritegevus kuhugi. Ka minult küsitakse, et miks peaks minu kassipoja eest neljakohalise summa välja käima kui ajalehekuulutusest saab sama tõugu kassi paarisajaga. Olgugi, et sellised küsijad enamasti kunagi minult kassi ei osta, üritan neile aretuse tagamaid selgitada selleks, et ehk oskavad siis sellelt ajalehesabamüüjalt mõne õige küsimusegi küsida.
Mul ei ole praegu pesakonda, üks on küll plaanitud, aga kass veel paaritamatagi. Ja mul on 6 tõsist huvilist järjekorras, kes on nõus kauem kui pool aastat kassipoega ootama, ühel neist üks minu kasvandik juba kodus ees. Kuna sellest liinist suuri pesakondi ei tule, jääb mõni neist kahjuks ka ilma.
Kui ma peaks kassifarmi, vilistaks terviseuuringutele, paaritaks igal jooksuajal, ei ostaks kalleid aretuskasse vaid laseks ainult oma pesakondade järglastega ilma verevärskenduseta, ei ajaks taga näitusetulemusi vaid aretaks ainult seda, mis mulle meeldib, tühja sest tõustandardist ja kohtunike hinnangutest, saaks ma üsna palju pappi kokku ajada. Aga kuna selliste “aretajate” olemasolu on üks põhilisi ajendeid, miks ma üldse aretusega tegelema hakkasin – et harida, et näidata, et saab ka teisiti ja eetiliselt seda asja ajada – olen ma pigem nõus enda kassiaretusele korralikult peale maksma. Õnneks ma ei ole ainus, selliseid aretajaid on palju teisigi, nad tuleb lihtsalt üles leida.
See on ilus muinasjutt, mida kassipoja ostjatele räägitakse. Kunagi isegi naiivselt uskusin seda kui 14a tagasi tõukasside maailma sisenesin. Uskusin ka peale seda kui esimese kassi väga tunnustatud aretaja peale kassi ostu kadunud oli ja ostsin järgmise kassi lihtsalt mujalt. Sama teema pluss selgus, et kassil pärilikud tervisehädad, mis kasvatajat ei huvita.
Nii, nagu igal teisel elualal, on ka kasside aretuses korralikke tegijaid ja üle jala laskjaid. Kahju, et sinul ainult viimastega kogemused on. Aga natuke tundub siin olevat ka kassiostja teadmatust ja tegemata tööd. Esiteks tasub alati kasvataja tausta uurida, suhelda tema kasvandike teiste omanikega, saab üsna kähku selgeks, kes on kes. Ja KINDLASTI mitte lihtsalt uskuda kasvataja juttu tervetest kassidest vaid küsida näha vanematele tehtud terviseuuringute tulemusi. Väga paljud pärilikud hädad on tänapäeval geneetiliste uuringutega kindlaks tehtavad ja kui kasvataja ei raatsi oma aretusloomadele geeniuuringuid teha või ei ole nõus neid potentsiaalsele kassiostjale näitama, siis hääleta kiiresti jalgadega.
Seni, kuni on ostjaid, kes kahtlase väärtusega loomade paljundamist toetavad, ei kao see äritegevus kuhugi. Ka minult küsitakse, et miks peaks minu kassipoja eest neljakohalise summa välja käima kui ajalehekuulutusest saab sama tõugu kassi paarisajaga. Olgugi, et sellised küsijad enamasti kunagi minult kassi ei osta, üritan neile aretuse tagamaid selgitada selleks, et ehk oskavad siis sellelt ajalehesabamüüjalt mõne õige küsimusegi küsida.
Mul ei ole praegu pesakonda, üks on küll plaanitud, aga kass veel paaritamatagi. Ja mul on 6 tõsist huvilist järjekorras, kes on nõus kauem kui pool aastat kassipoega ootama, ühel neist üks minu kasvandik juba kodus ees. Kuna sellest liinist suuri pesakondi ei tule, jääb mõni neist kahjuks ka ilma.
Kui ma peaks kassifarmi, vilistaks terviseuuringutele, paaritaks igal jooksuajal, ei ostaks kalleid aretuskasse vaid laseks ainult oma pesakondade järglastega ilma verevärskenduseta, ei ajaks taga näitusetulemusi vaid aretaks ainult seda, mis mulle meeldib, tühja sest tõustandardist ja kohtunike hinnangutest, saaks ma üsna palju pappi kokku ajada. Aga kuna selliste “aretajate” olemasolu on üks põhilisi ajendeid, miks ma üldse aretusega tegelema hakkasin – et harida, et näidata, et saab ka teisiti ja eetiliselt seda asja ajada – olen ma pigem nõus enda kassiaretusele korralikult peale maksma. Õnneks ma ei ole ainus, selliseid aretajaid on palju teisigi, nad tuleb lihtsalt üles leida.
Minu kassid ei pärine millerdajatelt, vaid väga hinnatud kasvatajatelt. Tegin nende leidmiseks eeltööd, olin mõlema kassipojaga pikalt järjekorras, kuigi poegi sünnib päris palju. Üks Eestist, teine Soomest. Loomulikult terviseuuringute ja sugupuudega loomad. Seetõttu ma räägingi, et see ilus jutt mida kassipoja ostjatele räägitakse, on ulme. Kui raha käes, ei huvita kedagi. Uus pesakond on juba hakkamas. Kulud on põhimõtteliselt olematud, kliinikute ja toiduladudega oma diilid jne.
Mul on küll koerad, aga näitusel ei saanud koer iialgi maksimumpunkte, sest koeral olid tõustandardile mittevastav veidi hele silmavärv! Muidu oleks kõigiti esimene aga näete, silmavärv ei sobi, saate kolmanda koha, see olevat nii oluline viga. Hinge ajas nii täis, et hinded tõmbas alla selline asi, millega no mitte keegi ja mitte midagi teha ei saa. Kutsikate silmad on kõik ühesugused, õnneks meil oli lemmikuks võetud ja näitus oli kõrvalhobi, et teisi koeri vaadata ja teiste omanikega otse suhelda.
Mul on küll koerad, aga näitusel ei saanud koer iialgi maksimumpunkte, sest koeral olid tõustandardile mittevastav veidi hele silmavärv! Muidu oleks kõigiti esimene aga näete, silmavärv ei sobi, saate kolmanda koha, see olevat nii oluline viga. Hinge ajas nii täis, et hinded tõmbas alla selline asi, millega no mitte keegi ja mitte midagi teha ei saa. Kutsikate silmad on kõik ühesugused, õnneks meil oli lemmikuks võetud ja näitus oli kõrvalhobi, et teisi koeri vaadata ja teiste omanikega otse suhelda.
Kasvatan ise üht tõugu ja käin palju näitustel ning selgeks on saanud see, et tiitlite arv koeral näitab vaid tema omaniku suurt soovi neid saada. Online registris põhjalikumalt süvenedes saab ka rohkemast aimu, aga üldiselt eelistavad vähemalt minu tõus kõige suuremate tšempionide omanikud väiksemaid näituseid, tuttavaid või asjatundmatuid kohtunikke (vs erinäitused) ja näitusi kuhu on teada et eriti konkurente ei tule (vahel isegi ollakse ainus koer ringis). Koera kohta ei ütle näitusetulemused tegelikult midagi. Kõige edukamad näitusekoerad on ka suurte iseloomu- või välimikuvigadega. Kui sajal näitusel käia ja hambad suus, siis mingid tiitlid ikka lõpuks kirja saad 🙂 Koertenäitused on veidi nagu Eurovisioon – poliitiline ja tulemus sõltub inimesest ja tema suhetest rohkem kui koerast.
Me lõpetasime selle näituste teema juba ammu, ei olnud meil neid tiitleid siis vaja ega olnud hiljemgi. Käisime lihtsalt huvist ja teema kui sellisega tutvumas ja nagu öeldud teiste koeri vaatamas ja omanikega suhtlemas.
Olen ise oma koertega näitustel käinud ja sõbranna on n.ö. kutseline. Seega ei garanteeri üksi asi häid punkte. Kõik võib olla tipp-topp, aga kui miski kohtunikule ei meeldi – ei tule kõrget kohta. Ja õudne oli vahest vaadata – kuidas siis nördinud omanik oma lemmiku sõna otseses mõttes puuri viskas, nii elati üle läbikukkumist. Mina käisin vaid huvi pärast, sain suhelda teist koertekasvatajatega jne.
Ma eeldasin ka, et paber annab kindlustuse nagu koertel. Õnneks meie kasvataja suhtleb meiega ja lubas näitusel abiks olla nõuga kui vaja. Olen temaga rahul, aga teema tuligi sellest, et kõik paremad jäetakse endale või müüakse välismaale. Olen parajalt edev inimene ja tahan ka näitustel käija ja ka tulemusi saada kui sellise summa välja käin. Lihtsalt lemmikut saab olematu raha eest varjupaigast.
Ega kiusu pärast ei myy keegi potentsiaalikat looma välismaale, pigem ikka, kuna välismaisel kassihuvilisel võimalik topelt hinda maksta. Jäta järgmine kord hind avatuks, küsige, mida vaja, aga soovid parimate joontega näitusekassi.
Seda, et põhjus saab olla, et kassipoeg läks välismaale, kuna keegi sealne tuntud kassikasvataja just seda poega soovis ja sealt võiks saada feimi, ei usu. Välismaised kasvatajad ei otsi Eestist tõumaterjali.
Ega kiusu pärast ei myy keegi potentsiaalikat looma välismaale, pigem ikka, kuna välismaisel kassihuvilisel võimalik topelt hinda maksta. Jäta järgmine kord hind avatuks, küsige, mida vaja, aga soovid parimate joontega näitusekassi. Seda, et põhjus saab olla, et kassipoeg läks välismaale, kuna keegi sealne tuntud kassikasvataja just seda poega soovis ja sealt võiks saada feimi, ei usu. Välismaised kasvatajad ei otsi Eestist tõumaterjali.
Millel su väited põhinevad? Meil on siin küllalt heade liinidega kasvandusi, kust näiteks Soome-Rootsi kasvatajad endale aretuskasse ostavad. Ja ei ole mina veel kuulnud, et mõni kasvataja müüks eri riikidesse erineva hinnaga.
