Teema: Ärevus, seedimine?!

Stressist läheb küll kõht lahti.Aga mitte rohkem kui nädala.Peaksid võtma Enteroli 2 nädalat.Semectat.C vitamiin koos multivitamiiniga+mineraalained.(kui on kõht pikemat aega lahti võib tekkida vitamiini puudus) Kui on rohkelt gaase võib olla tegemist ka toidutalumatusega.Ära söö gluteeni  tooteid ja laktoosi tooteid.

Olen TA.

Stress ja tohtu hirm-ärevus on mul siiani. Kõik muutused mis kehas toimuvad (kõhu korisemine, peavalu jne) seostuvad mulle kohe esimese asjana kõige hullema diagnoosiga. Ja siis ma seda ketran, isegi kui otseselt sellele ei mõtle (kui olen millegiga hõivatud), siis kusagil taga kuklas ikka miskit tiksub. Puhke ajal kohe on mõtted kusagil seal mõtlemise juures kinni ja ongi mingi hirm jälle olemas. Jäin mõtlema, et aasta alguses oli ma midagi sarnast seedimisega, kus oli palju stressi ning pinget. Nüüd on käivitunud justkui mingi halvade sündmuste jada ja seedimine ei saa kuidagi korda.

Minul oli ka ärevushäire aastaid tagasi. Sümptomiteks äkki hakkav iiveldus, kõhukrambid ja kõhulahtisus. Kuna kõik on peas kinni, siis tuleb sealt enne asjad korda saada. Mina sain nii lahti, et kohe kui tundsin, et vist hakkab halb, üritasin mõtted mingi tegevusega mujale viia. Edu sulle!

Olen ise krooniline ärevik, paremate ja halvemate perioodidega. Võin sulle kinnitada, et ärevus-depressioon võib tekitada lugematul hulgal füüsilisi kaebusi. Seedimist seostatakse isegi klassikalises meditsiinis juba närvidega. Enda rahustuseks ja välistamiseks võid perearstile kurta ja anda analüüsid, mida perearst vajalikuks peab, aga minu soovitus on tegeleda enda vaimuga. Suunata energia sinna – lõõgastumine, muretsemise vältimine, liikumine värskes õhus.

Jah, stressil ja seedimisel on seos, vähemalt mõne inimese puhul. Probleemid võimendavad teineteist vastastikku, sassis seedimine omakorda võib mõjutada psüühikat. Ma ise olen sellest kujukas näide — soole ärritussündroomi ja ärevushäire sümptomid kipuvad käima üles-alla justnimelt koos. Kui mul need jamad hakkasid, oli ka väga suur hirm, et tegemist võiks olla onkoloogilise haigusega, seda enam, et mul olid ka üsna hirmuäratavad sümptomid ning laboratoorsed näitajad pigem halvad, isegi perearst oli juba üsna mures. Õnneks aga uuringud kasvajat ega midagi muud väga jubedat mul ei näidanud. Selgus, et komplekt erinevatest muudest, kergematest probleemidest (minu puhul siis soole ärritussündroom + divertiikul + põieprobleemid + seljaprobleemid + krooniline põskkoopapõletik (mis ei ole seedimisega seotud, aga võib anda aeg-ajalt müstilist palavikku) + ärevus ja veel üht-teist muud) võivad kokku anda väga ebameeldiva ja murettegeva sümptomite kogumi.

Seega soovitan ikkagi arsti poole pöörduda ja uuringud ära teha, et ennast maha rahustada. Minul kõik hakkas stabiliseeruma, kui sain teada, et midagi eriliselt koledat praegu minu sees nähatavasti siiski ei ole.  Seedetrakti uuringud on küll ebameeldivad, aga hingerahu on seda kannatust väärt. Sinu kirjeldatu põhjal õnneks ei tundu ka väga tõenäoline, et tegemist võiks olla millegi tõsisega (arvestades kinnitatud hemorroidi olemasolu, mis seletab verd väljaheites), aga kontrollida tasuks. Alustuseks käik perearstile ja saatekiri gastroenteroloogile. Kui uuringud ka midagi hirmsat ei näita, siis soovitan joogat, jalutuskäike, rattaga sõitmist (jooksmine, kiire areoobika vmt ei pruugi sobida, põrutused mõnel inimesel võimendavad seedetrakti ärritust), katsetada võib erinevate toidugruppide (ajutist) menüüst välja jätmist, et teada saada, millele organism valuliselt reageerib jne.

Ja ennekõike: RAHU-RAHU!