Eks pettis mind korduvalt ja pidevalt valetas. Meil ka ühine laps.
Oleme 4 kuud lahus ja mõtlesin, et tahan ellu midagi positiivset. Psühholoog ka julgustab oma ellu inimesi sisse laskma. Tegin Tinderis ja olen mitme kena mehega lobisenud ja ühega ka kokku saanud. See andis midagi juurde. Tunnen end jälle naise mitte kaltsuna. Aga eksmees on märganud, et jälle säran ja sätin. Ma pole talle öelnud, et kohtingul käisin, aga ta juba mõnitab ja et valetan talle ja niikuinii nii kiiresti otsin meest ja ilmselt oli mul ka suhte ajal keegi. Tajun kuidas eks mind kullipilgul jälgib. Ja tegelikult muretsen, et kuidas ta reageerib kui peaks mind kellegi teisega nägema. Ta on selline rusikatega vehkija ja impulsiivne.
Mida soovitate? Kohtingul edasi lükata või eksiga rääkida.
Teema: Armukade eks ja kohtingutel käimine
Ma just mõtleks, et las nüüd praeb omas mahlas ja näeb, kuidas ma säran. Üldse ei eitaks, et ma kohtingutel käin, ega ta mu isa ei ole. Kui rusikatega vehkima tuleb, siis politsei.
Mis ikka elad koos temaga või, et ta su sättimisi ja käimisi näeb? Hoia eemale ja ongi kõik. Ma ei usu küll, et rääkimine midagi aitab.
Tekkis ka küsimus, et mismoodi ta seda säramist nii täpselt näeb?
Suhtle mehega vaid lapse teemal ja kogu muu asi pole tema asi.
Oleme 4 kuud lahus ja mõtlesin, et tahan ellu midagi positiivset.
Kas tõesti siis ei ole ruumi, et ükskord lahku kolida?
Kui koos ei elaks, siis ta ei saaks sind ju ka “kullipilguga” jälgida.
Mingid kummalised lasteaiamängud teil.
Eks pettis mind korduvalt ja pidevalt valetas. Meil ka ühine laps.
Oleme 4 kuud lahus ja mõtlesin, et tahan ellu midagi positiivset. Psühholoog ka julgustab oma ellu inimesi sisse laskma. Tegin Tinderis ja olen mitme kena mehega lobisenud ja ühega ka kokku saanud. See andis midagi juurde. Tunnen end jälle naise mitte kaltsuna. Aga eksmees on märganud, et jälle säran ja sätin. Ma pole talle öelnud, et kohtingul käisin, aga ta juba mõnitab ja et valetan talle ja niikuinii nii kiiresti otsin meest ja ilmselt oli mul ka suhte ajal keegi. Tajun kuidas eks mind kullipilgul jälgib. Ja tegelikult muretsen, et kuidas ta reageerib kui peaks mind kellegi teisega nägema. Ta on selline rusikatega vehkija ja impulsiivne.
Mida soovitate? Kohtingul edasi lükata või eksiga rääkida.
Ahoi! Lahus tähendab ikkagi lahus elamist! Kolid ära! Ja siis ei näe mees sinu sättimist ja käimist. Sisuliselt elad ühes elamises, oled kooselus. See ei magate eraldi, ei tähenda midagi. Elate koos. Ja koosolles nagu kõigi teiste korterikaaslastega arvestatakse korterikaaslasega. Millisel viisil, see on nüüd kokkuleppe küsimus. Mida sa istud tema nina ees, et ta saab üldse rusikatega vehkida? Kohtle ennast elusa inimesena, kes on väärt rahulikku elu ja koli minema.
4 kuud? See on ikka imelühike aeg, et uut suhet luua. Laps ka veel pisike nagu on aru saada. Pole te ju jõudnud õieti lahkugi minna, kui juba uuel kohtingul.
4 kuud? See on ikka imelühike aeg, et uut suhet luua. Laps ka veel pisike nagu on aru saada. Pole te ju jõudnud õieti lahkugi minna, kui juba uuel kohtingul.
Just, minu arust peaks ka kolm aastat mustas käima ja mitte naerma.
Inimene räägib siin tavalisest kohtingust, mitte uuesti abiellumisest.
Eks käib 3-4x nädalas lapsega aega veetmas või siis lapsel järgi. Vahel on mingi tund minu juures. Tegeleb lapsega, aga no räägib ju ka minuga. Minu kohtingul käiguga oli nii, et pidi lapsele järgi tulema, aga jäi üle tunni hiljaks. Ma aga sättisin end välja minema.
sa muidu ei tohigi väljas käia, ainult mingi mehega koos olemiseks või hakkasid ise oma vägivaldsele mehele rääkima, et lähed just teise mehega kohtuma? Mu meelest sul on 3 valikut: 1. oled ülbe ja ütled, et pole enam mehe asi, kus sa käid, sest te olete nüüd lahus ja tema on ju igal juhul petja, nii et tal pole mingit õigust enam sulle midagi dikteerida. Negatiivne pool : võid peksa saada, aga siis saaksid muidugi politseisse ka pöörduda, ainult et füüsiline valu muidugi oleks ikka ja ise tead, kui vägivaldne su mees täpselt on ehk kui ohtlik selline lähenemine oleks. 2. Ei räägi mehele, kus sa käid ja proovid tema lapsepäevade ajal oma kohtinguid mitte teha. Negatiivne: kui mees on mingi pervert, siis võib hakata ikkagi sulle mingeid kontrollreide tegema, nii et lõpuks pead ikka lahendust nr 1 kasutama, et end üldse inimesena tunda. 3. Ei käi enam meestega kohtamas, sest eksmees muidu ju pahandab ja läheb endast välja. Mu meelest suhteliselt värdjalik lahendus, eriti arvestades, et eksmees oli litsmees, aga samas, kui ikka elu ja tervise pärast tõeliselt kardad, võimalus ju seegi.
Mida soovitate? Kohtingul edasi lükata või eksiga rääkida.
Eksile ütle, et esiteks pole sinu asi, mida ma oma eraeluga pärast meie lahkuminekut teen.
Teiseks, kulla eks, pole sul mitte mingit õigust mulle moraali lugeda, sest sa ise petsid mind mitu korda. Minu praegune eraelu ei ole sinu petmine, sinu tookordne ringiajamine oli. Rahune maha ja edaspidi räägime ainult lapsest.
Kohtinguid edasi ei lükkaks, küll aga tuleks sul praegu iga võimaliku uue suhte arengut väga rahulikult võtta, kuna eelmisest suhtest on ikka väga vähe aega möödas.
Eks käib 3-4x nädalas lapsega aega veetmas või siis lapsel järgi. Vahel on mingi tund minu juures. Tegeleb lapsega, aga no räägib ju ka minuga. Minu kohtingul käiguga oli nii, et pidi lapsele järgi tulema, aga jäi üle tunni hiljaks. Ma aga sättisin end välja minema.
Kui vana laps on? Oleks parem, kui eks kohtuks lapsega omas kodus, mitte sinu juures. Ja ka see, kui sinu väljaskäimised tema tulekutest ei sõltuks.
Eks käib 3-4x nädalas lapsega aega veetmas või siis lapsel järgi. Vahel on mingi tund minu juures.
Selline asi lõpeta kohe ära, et sinu juures on. Tuleb, võtab lapse ja läheb. Nii on sulle kõige parem. Muidu ta sust lahti ei lase.
4 kuud? See on ikka imelühike aeg, et uut suhet luua. Laps ka veel pisike nagu on aru saada. Pole te ju jõudnud õieti lahkugi minna, kui juba uuel kohtingul.
Ma ei tea, kuidas sulle seda öelda, aga enne lahku minemist on üldiselt paaridel suhteliselt pikk lahkukasvamise periood, millele järgneb veel lahkuminemiseelsete tehniliste küsimuste lahendamise periood, mis ka ei kesta üldiselt mitte 3 päeva vaid pigem 3 kuud.
Seega on lahkumineku protsessi algusest teema autoril möödas pigem aasta.
Eks käib 3-4x nädalas lapsega aega veetmas või siis lapsel järgi. Vahel on mingi tund minu juures.
Selline asi lõpeta kohe ära, et sinu juures on. Tuleb, võtab lapse ja läheb. Nii on sulle kõige parem. Muidu ta sust lahti ei lase.
Keelata isal lapse kodus lapsega mängida või õppetükke teha on overkill. Istugu lapse toas ja tegelegu. Lapse emale närvidele käia ja mööda korterit kolistada pole muidugi mingit vajadust.
Keelata isal lapse kodus lapsega mängida või õppetükke teha on overkill. Istugu lapse toas ja tegelegu.
Kui ta tuleb lapsele järgi, siis milleks on vaja veel eksnaise kodus tund aega lapsega mängida või õppida? Võtab lapse ja läheb temaga oma koju või mujale mängima.
Eks käib 3-4x nädalas lapsega aega veetmas või siis lapsel järgi. Vahel on mingi tund minu juures.
Selline asi lõpeta kohe ära, et sinu juures on. Tuleb, võtab lapse ja läheb. Nii on sulle kõige parem. Muidu ta sust lahti ei lase.
Keelata isal lapse kodus lapsega mängida või õppetükke teha on overkill. Istugu lapse toas ja tegelegu. Lapse emale närvidele käia ja mööda korterit kolistada pole muidugi mingit vajadust.
Ei ole overkill. Lapse ema ei saa oma eluga edasi minna, kui kade eks kogu aeg seal tolkneb. Eksil endal lähevad ka asjad sassi ja piiritunnetus kaob ära, kui ta arvab et tal on vaba voli eksnaise juurde suvalisel hetkel sisse sadada.
Sama hea oleks ju, kui hoopis eksnaine tuleks lapse isa korterisse koos lapsega “last näitama” ja seal niikaua ringi vahiks, kuni isa lapsega mängib. Ei ole hea mõte, mis?
Eksid peavad harjuma, et ekskaaslase kodu on tema kindlus, kuhu niisama sisse ei vajuta.
Eks käib 3-4x nädalas lapsega aega veetmas või siis lapsel järgi. Vahel on mingi tund minu juures.
Selline asi lõpeta kohe ära, et sinu juures on. Tuleb, võtab lapse ja läheb. Nii on sulle kõige parem. Muidu ta sust lahti ei lase.
Keelata isal lapse kodus lapsega mängida või õppetükke teha on overkill. Istugu lapse toas ja tegelegu. Lapse emale närvidele käia ja mööda korterit kolistada pole muidugi mingit vajadust.
Ei ole overkill. Lapse ema ei saa oma eluga edasi minna, kui kade eks kogu aeg seal tolkneb. Eksil endal lähevad ka asjad sassi ja piiritunnetus kaob ära, kui ta arvab et tal on vaba voli eksnaise juurde suvalisel hetkel sisse sadada.
Sama hea oleks ju, kui hoopis eksnaine tuleks lapse isa korterisse koos lapsega “last näitama” ja seal niikaua ringi vahiks, kuni isa lapsega mängib. Ei ole hea mõte, mis?
Eksid peavad harjuma, et ekskaaslase kodu on tema kindlus, kuhu niisama sisse ei vajuta.
Niisama muidugi sisse sadama ei peaks mitte kunagi, ka mitte lapse võtmiseks. Need asjad lepitakse enne kokku. Eksmehe poolt naisega tänitamine on lubamatu.
Samas öelda, et mina ei taha, et minu laps omaenda kodus saaks oma toas isaga raamatut lugeda – mingu eksmehe koju tema uue tibu juurde – minu kõrvale see pole ka mingi ema suhtumine. Loomulikult kui lapse kodu on eksnaise 12-ruudune kööktuba, siis see segab ema privaatsust piisavalt. Kui see aga on mingi kolmetoaline korter, siis kui isa läheb joonelt lapse tuppa, siis mitte miski ei keela emal oma armsamaga samal ajal kinnise ukse taga köögis kohvi juua.
Eksmehele tuleb reeglid kehtestada, mitte talle last kaenlasse toppida, et suhelge kasvõi tänaval või minge issi uue tipsiga kinno, peaasi et issi üle sinu kodu läve ei astuks. Mul poleks südant küll mõelda, et olgu mis on, aga minu laps oma isaga omas kodus kohtuma ei pea saama. Lapsel peab olema võimalikult ebamugav, ta ei saa isale oma asju näidata, ta peab oma kodust välja kerima, sest MINA ei taha tema isa siin näha. Egoism kõrges kaares. Ning oskamatus eksmehele ennast, endaga suhtlemise ja oma kodu reegleid kehtestada.
Eks käib 3-4x nädalas lapsega aega veetmas või siis lapsel järgi. Vahel on mingi tund minu juures. Tegeleb lapsega, aga no räägib ju ka minuga. Minu kohtingul käiguga oli nii, et pidi lapsele järgi tulema, aga jäi üle tunni hiljaks. Ma aga sättisin end välja minema.
sa muidu ei tohigi väljas käia, ainult mingi mehega koos olemiseks või hakkasid ise oma vägivaldsele mehele rääkima, et lähed just teise mehega kohtuma? Mu meelest sul on 3 valikut: 1. oled ülbe ja ütled, et pole enam mehe asi, kus sa käid, sest te olete nüüd lahus ja tema on ju igal juhul petja, nii et tal pole mingit õigust enam sulle midagi dikteerida. Negatiivne pool : võid peksa saada, aga siis saaksid muidugi politseisse ka pöörduda, ainult et füüsiline valu muidugi oleks ikka ja ise tead, kui vägivaldne su mees täpselt on ehk kui ohtlik selline lähenemine oleks. 2. Ei räägi mehele, kus sa käid ja proovid tema lapsepäevade ajal oma kohtinguid mitte teha. Negatiivne: kui mees on mingi pervert, siis võib hakata ikkagi sulle mingeid kontrollreide tegema, nii et lõpuks pead ikka lahendust nr 1 kasutama, et end üldse inimesena tunda. 3. Ei käi enam meestega kohtamas, sest eksmees muidu ju pahandab ja läheb endast välja. Mu meelest suhteliselt värdjalik lahendus, eriti arvestades, et eksmees oli litsmees, aga samas, kui ikka elu ja tervise pärast tõeliselt kardad, võimalus ju seegi.
Täielik huumorinurk ikka, sain südametäie naerda. Parim kommentaar üldse. Aga jah, TA on küll täiesti nõrk inimene.
Endale ei taha, aga teistele ka ei anna!!!
Ma jätsin ka mehe maha, rasedana, sest käitus väga lugupidamatult. Arvasin, et õpib, aga ei. Tema hoois 3 ndl pärast uues suhtes, hõorus seda mulle nina alla. 4 kuid on ok kohtingutel käia, see ei tähenda veel, et sa peaks uut suhet alustama. Eks ta on armukade, sest tal raske leppida, et oma elus edasi liigud. Sitast saia ei tee.
