Ma ütleks, et need on lihtsalt ealised iseärasused, mis lähevad üle, narko tarbimist ma väga ei usu selle põhjal, mida teemaalgataja kirjutanud on. Nende asjade suhtes ta on ju hoolas, mis talle korda lähevad (nt muusikakooli näide, et riidles sinuga, kui hilinema hakkasite). Teda ei huvita kool ja see on täiesti okei, suure tõenäosusega loksub asi aja jooksul paika. Ma puudusin pubekana nädalate kaupa koolist. Tegin hommikul näo, et lähen kooli, aga tegelikult kolasin lihtsalt ringi. Täiesti üksi, ei teinud mingeid pahandusi, aga lihtsalt kooli ei läinud. Teadsin täpselt oma vanemate töögraafikut ja kui oli selge, et kodus on plats puhas, läksin koju tagasi pärast oma kolamistiiru. Magasin, passisin internetis jne. Kui hormoonid maha rahunesid, rahunesin ka ise maha ja asi loksus paika. Lõpetasin suure vaevaga põhikooli (vähemalt nii palju aru oli peas, et hoidsin hinded vähemalt kolmed, et ei peaks klassi kordama hakkama), tegin gümnaasiumisse sisseastumiskatsed, sain sisse, lõpetasin kuldmedaliga, baka ja magistri lõpetasin cum laude. Nii et pole asi nii lootusetu midagi. See aeg tuleb lihtsalt üle elada 🙂
