Teema: Autistlik? Hüperaktiivne? Millest alustada

Lastepsühholoog/lastepsühhiaater, arvaks ma. Sa ära ürita ise diagnoosi panna, võib päris mäöda minna, kuigi see on väga väga hea, et märkad ja teadvustad, et lapsel midagi teistmoodi ja pole eakohane käitumine. Aga ei pruugi olla üldse see, mida arvad. Edu ja loodan, et saate abi!

See on kahtlaselt hoopis yhe teise syndroomi moodi. Soovitan minna sul hoopis neuroloogile lapsega.

Mul oli laps kolmeselt üsna sarnane, aga ta lihtsalt ongi emotsionaalselt ja sotsiaalselt aeglasema arenguga. Paari aastaga on järele võtnud, aga kolmesest oli titt, kes ringi sebis. Mida ta Sul hästi teeb? Kiida ja tunnusta selle eest.

Muidugi küsi abi, enda kriipiv hing vajab selgust. Vbl polegi mingit sündroomi, nagu siin keegi õhku viskas. Tallinnas on perekeskused, kust saab nõu, ehk on teistes kohtades ka. Mõistlik perearst ka soovitab.

alusta spetsialitis, võib olla täiesti tavaline 3 aastane – mul oli just kolmesega periood kus ta keeldus lastaeda minemast. Lasin kuuaega kodu olla ( õnneks töö selline mis võimaldab) nüüd käib iusti Muidu ka tegu suhteliselt püsimatu lapses aga minumeelest on ta lihtsalt kangekaelne.

Ei osak sinu lapsele hinnangut anda minu mõlemal lapsel võiks otsimise peale leida autistlike jooni. Eriti vanemal tema nt kuni 3nda aastani klammerdus ainult minu külge, palju asju jättis vahel mida tegema oleks pidanud ala. kõne matkimine jms.

Magaminekuga on mul mõlema lapsega kuskil 2 – 4 aastani olnud üks suur trall ja vaidlus ja lollitaine kuni 3 h vahest . 5 ne nüüd õnneks jääb ilusti.
Samuti on toiduga mängiine ja lautaga lollitamine minu hetkel kolmesel täiesti olemas, seda sama ( lollitamist ja rumalusi lauataga) tegi ka nüüdseks 5 seks saanud laps.

Mina sinu tekstid midagi sellist ei leidnud mida minu lapsed mingi vanuses teinud ei oleks 🙂 aga iga ema tunneb oma last kõige paremini – kui ikka rahu ei saa mine käi nt. rajaleidjas.

ja see looma mängimine oli ka meil mingiag väga suur teema – kolmene mängi kassi st. et ta kriimustas ja lakkus meid ja ennast nagu ta oleks kass 😀 seda googeldades aga ongi see üpris tavapärane , et laps mängib mingit looma. ( ise kahtlustasin ka kohe et äkki mingi autistlik joon)

ja riidesse enamasti ongi kolmest raske saada kui ta ei taha ja no vägatihti ta ei taha 😀

Mida lastaias öeldakse lapse kohta? Kui n had kasvatajad märkavad ka kui lapses on midagi vägateisiti – kuidas ta teistega mängib ja kas mängib kuidas lastaias käitub- Kui lastaias käitub eakohaselt siis tõenäoliselt pole mpõhjut murtseda 🙂

Minu igasugu sündroomivaba laps on samasugune aga juba 5aastane.
On lihtsalt elav, aktiibne ja ilmselt pikast lasteaia päevast väsinud ja elab end niimoodi välja.
Ma ise olen üsna rahulik ja mitte selline “tõmbleja” ja minu jaoks on see vaimselt väsitav. Aga mul ei tuleks küll pähe talle mingit ATH-d külge pookida.
Kui ma korrutan ja räägin tülpimusega nagu papagoi, et nii ei tehta ja käituta, saab aru küll lõpuks.
Tundub, et on tänapäeval uus mood nende diagnooside taha peitu pugeda, sest reaalselt ei osata/taheta ja ei kannatat välja lapse jonni/nuttu, emotsioone ja aktiivsust. Ei osta ennast kehtestad.

Ma soovitaks sul pigem ühe korraliku ja põhjaliku raamatu läbi lugeda, mis käsitleb väikelapse arenguetappe. Need kõik on lapse jaoks vajalikud ja vanem peaks mõistma neid ja kaasa aitama need üle elada.

Tänapäeval paistavad vanemad peaaegu, et tahtvat, et lapsel mingi diagnoos oleks. Samas on kogu maailmas probleemiks see, et inimesed on ninapidi ekraanis ja ei suhtle omavahel, see tähendab, et ei suhtle ka lastega piisavalt. Hea käitumise abil ei saa laps tähelepanu, sest kui ta omaette tegutseb ja ilusti mängib, kaob ema jälle internetti. Tähelepanu saab ainult halva käitumisega.

Tegelikult võiks vanemad selle asemel, et uurida, mis lapsel viga on, pöörata rohkem rõhku sellele, mida nad ise saaksid omalt poolt paremini teha. Kas tunnete, et suudate end vanemana kehtestada ja piire luua? Kannatlik olla? Head eeskuju näidata? Lapse aju alles areneb, paljusid asju peabki korduvalt üle rääkima, see on normaalne. Võib-olla tuleks kasuks mõni kasvatusalane koolitus, et oma “tööriistapagasit” täiendada ja lapsest paremini aru saada?

Psühholoog

Jesper Juul – “Minu piirid, sinu piirid”

Mulle isiklikult meeldis väga ka Winterhofi raamat “Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid”

See viimane selgitab hästi, milleks lapsed mingis vanuses psüühiliselt võimelised on ja mida neilt oodata ja mitte ning kuidas lapsega käituma peaks.

Eripedagoog