Kogemus kahe lapsega. Palju asju ostsin tagantjärele, et mõttetult asju ei kuhjaks.
Kummagi lapsega ei olnud (ei oleks olnud) vaja:
* võrevoodi (keeldusid seal isegi korraks olemast, rääkimata magamisest; magasid kaisus)
* lutt – kumbki ei olnud nõus võtma.
* voodikarussell, beebipesa, mähkmekonteiner, vannitermomeeter, turvahälli rattad – õnneks ei ostnud neid ka.
Rinnapumpa ja lutipudelit kasutasin ainult esimese lapsega (ja ausalt öeldes alla 10 korra, kui oli vaja ära käia), teise lapsega absoluutselt mitte.
Turvahälli läks vaja ka ainult loetud korrad, sest me lihtsalt ei liigu autoga.
Meie puhul asendamatu kraam:
* marli- ja puuvillased rätikud riiete/mööbli kaitseks ja piima/okse ärapühkimiseks. Esimese lapsega ei osanud isegi mõelda selle peale, nii et pidi kibekiiresti hankima. Teisega oli seesama varu õnneks olemas.
* Babybjörn lamamistool: mõlema lapse puhul suur abimees. Sain koristada, süüa teha, pesus käia, kodus trenni teha jne.
* korralik vanker: kärutasin absoluutselt iga päev igasugusel maastikul 5-20 km ja seda ikka mitu aastat kummagi lapsega.
* ergonoomiline kõhukott ja kandelina: sai igasuguseid toimetusi teha, sest mõlemad lapsed tahtsid alguses kogu aeg küljes rippuda. Rõngaslina oli käruringide ajal ka kaasas. Kui lapsel läks kõht tühjaks, panin ta linas rinna otsa ja lükkasin tühja vankrit vaikselt enda ees kodu poole.
* beebimonitor – täiesti asendamatu, sest mõlemad lapsed magasid ainult ja ainult õues; toas keeldusid kategooriliselt magama jäämast.
Mänguasju ei ole endal mõtet osta, neid koguneb niikuinii paras mägi. Riideid ka pigem tagasihoidlikult – alati saab juurde osta. Esimese lapsega ei kulunud meil neid eriti palju, aga teisel oli esimesed 8-9 kuud selline võimas piima tagasiheide, et komplekte läks iga päev 4-5 tükki (iga pleki peale vahetama ei hakanud..).