Teema: Biblioteraapia lapsele – mis see on?

minu teada on biblioteraapia see, kui raamat pakub mingit psühholoogilist abi. Nt. laste juturaamat on kirjutatud nii, et lapsel on võimalik lugu lugedes või kuulates  samastuda ja loost  oma probleemidele abi saada.

#3863367:

#3863366:

minu teada on biblioteraapia see, kui raamat pakub mingit psühholoogilist abi. Nt. laste juturaamat on kirjutatud nii, et lapsel on võimalik lugu lugedes või kuulates samastuda ja loost oma probleemidele abi saada.

hmmm, ehk siis iga lugu võib olla terapeutiline w? ????

Ei usu, et päris iga ettejuhtuv raamat on teraapiaks…. peab olema ikka teatud tüüpi lugu, mis aitab lapsel mõista mingit muret mis tal on. mulle on lapsevanemana silma jäänud palju juturaamatuid, mis on nagu ilukirjandus, aga tegelikult räägib näiteks kuidas kiusamisega hakkama saada või kuidas sõpru leida.

Biblioteraapia võib olla ka laiemas mõistes. Näiteks meie kodus on see olnud aastaid sisse viidud. Reegel on selline, et lapsed peavad ühe tunni päevas raamatut lugema. Pole tähtis, mis raamatuga tegu, teismeline võib valida ka koomiksi kui tahab.

Ja ütleks, et see on tõesti teraapia. Sest tänapäeva laste päevakava ja elu on tihtilugu sihuke, et rahulikku mahaistumise aega ei olegi. Sõpradega väljashängimised, pidevalt mingisugune närvilisus ja rahutus sees, kui kodus maha istuvad, siis kohe nina nutikasse, aga seal nutikas jookseb ainult TikTok ja see on ka rohkem selline nn kiirtoidu-stiilis lõõgastus.

Ehk siis, meie lastele on biblioteraapia niisugune nn meditatsioonihetk, mil nad rahulikult kerivad end diivanile kerra ja võtavad raamatu pihku. See on nende oma rahulik hetk. Tõsi, vahele jääb see siis, kui on olnud pikk koolipäev ja huviringid takkaotsa, nii et laps jõuab koju tõesti hilja ja peab veel õppima. Aga muidu on selline lugemise reegel meil päevakavas sees. Ja näen, et see mõjub laste vaimsele tervisele tegelikult väga hästi.

Otsisin ka natuke biblioteraapia kohta ning olen nõus, et biblioteraapia võib olla ka lihtsalt raamatu lugemine, vahet pole milline sündmustik. Tänapäeval kui on nii palju erinevaid ekraane, mõjub lugemine omamoodi meditatiivselt.

Leidsin teemat googeldades ka näiteks sellise projekti: https://astri.ee/sober-raamat-1622099365106/ 

“psühholoogide koostatud audiolugude sari, mis aitab lastel elus ettetulevaid keerukaid olukordi mõista ja nendega toime tulla. See on biblioteraapia – vaimne ja emotsionaane tugi läbi lugude jutustamise, lugemise ja kuulamise.”

Tundub huvitav, saab tasuta kuulata.

#3863878:

Otsisin ka natuke biblioteraapia kohta ning olen nõus, et biblioteraapia võib olla ka lihtsalt raamatu lugemine, vahet pole milline sündmustik. Tänapäeval kui on nii palju erinevaid ekraane, mõjub lugemine omamoodi meditatiivselt.

Leidsin teemat googeldades ka näiteks sellise projekti: https://astri.ee/sober-raamat-1622099365106/

“psühholoogide koostatud audiolugude sari, mis aitab lastel elus ettetulevaid keerukaid olukordi mõista ja nendega toime tulla. See on biblioteraapia – vaimne ja emotsionaane tugi läbi lugude jutustamise, lugemise ja kuulamise.”

Tundub huvitav, saab tasuta kuulata.

Kuulasime ka oma 6-aastasega nädalavahetusel siit paar lugu. Laps istus rahulikult terve aja ja kuulas suure huviga, mis on tänapäeval päris harv. Eriti meeldis lapsele “Madli- Liis ja lugemiskoer”.

lapsega koos jutu kuulamine oli nagu omamoodi teraapia 😛

Olen FB-s mitmes suures raamatugrupis ja seal küsitakse pidevalt lugemissoovitusi endale või lastele, nt (vana)vanemate surma, lahutuse, lemmiklooma surma, kiusamiste, sõprade või kapist väljatulemise kohta. Jagatavaid pealkirju on palju ja pigem pakutakse just selliseid, mis pakkujat ennast on aidanud. Isegi olen mõnda raamatut lugenud ja mõelnud, et kahju, et seda omal ajal ei lugenud, kuid praegugi lugedes on sellel oma mõju.

Bookaholics ja Women reading great books

#3873050:

#3865373:

Kuulasime ka oma 6-aastasega nädalavahetusel siit paar lugu. Laps istus rahulikult terve aja ja kuulas suure huviga, mis on tänapäeval päris harv. Eriti meeldis lapsele “Madli- Liis ja lugemiskoer”. lapsega koos jutu kuulamine oli nagu omamoodi teraapia

Väga tore, et niisugune kuulamisvõimalus on. Mina küll eelistan lapsele ise lugeda, saan valida just parasjagu sobiva tempo ja rütmi ja intonatsiooni, peatuda millegi selgitamiseks jne. Laps on parasjagu nii vana, et loeb juba ise ka, aga tal läheb see esialgu aeglaselt ja vabatahtlikuks ajaviite-tegevuseks pole veel saanud. Meil on selline kokkulepe, et neid raamatuid, mida mina talle loen, valin mina. Varem sai tema ise ka vahel valida, nii et mõned lemmikumad tulid kordamisele. Nüüd võib ta neid, mida ise valib, ka ise lugeda. Ja mina siis tutvustan talle järjest lastekirjanduse klassikat. Praegu on meil käsil “Kunksmoor ja kapten Trumm” – selline šokiteraapia siis.

Kunkmoori multikas on ikka poole parem ” Emeliineee…”