Teemaalgataja olen. Jättes kõrvale minu personaalküsimuse lahkamise, spontaanse arengutaseme hindamise ning mu osadele inimestele arusaamatute ja vastuvõtmatute isiklike eelistuste osa, kujunes teema siiski üsna asjalikuks. Tõesti tänan kõiki soovitajaid.
Üks soomlaste tehtud sari tuli ka eelmisel aastal, ma ei mäleta nime, aga oli sellest, et mehel oli üks pere Eestis ja teine Soomes, oli päris huvitav.
Üks soomlaste tehtud sari tuli ka eelmisel aastal, ma ei mäleta nime, aga oli sellest, et mehel oli üks pere Eestis ja teine Soomes, oli päris huvitav.
“Lahutus eesti moodi” kõlbab peaagu vaadata, “Hakkab jälle peale” oli igavam ja piinlikum.
Krimisarjad on hoopis teine asi- “Ohtlik lend” ja Kelgukoerad (pärast Uukkivi-Malmsteni peategelaste teiste vastu vahetumist enam ei vaadanud) on head, pole piinlik vaadata.
Tahaks HEIETADA väga pikalt, aga pole aega.
Igal oma maitse.
Minu jaoks on mitmete seriaalidega nii, et algus on meeldiv, siis läheb jamaks või minnakse liiale ja ära ei lõpetata, ja kisutakse asi veidraks.
Tuulepeale maa meeldis ja ei olnud venitatud ka.
Ohtlik lend
Kättemaksukontor meeldib tegelikult siiani
ENSV meeldis kuni uue eesti aja alguseni.
Üheotsapilet nii ja naa – see vaimu asi oli seal imelik, mis vaim? Ok, ingel, aga vaim. Väga ei läinud kokku siis minu mõtetega, sest kui oli ingel, siis ei olnud see kaitseingel.
Süvahavva meeldis alguses, lõpp oli jama.
Kartulid ja apelsinid vaatasin, aga ema ja isa olid seal ikka ertiti veidrad tegelased, lisaks lõpp, kui ema tuleb üksi tagasi ja ta on ilma koduta ja varata. Lisaks musta-valge maaimapilt, kus naised jagunevad kaheks kindlaks grupiks.
