On ühetoaline korter, millele on mitteametlikult peale ehitatud teine korrus pööningu arvelt(aastal 2012). Pank oli nõus kodulaenu andma esimese korruse hindamisakti põhjal ja tahavad lisada mu lepingusse, et pean kasutusloa teisele korrusele hankima ise aasta jooksul.
Kas juhul, kui ma ei tee kasutusluba, võib mulle sellest mingeid probleeme tekkida? Kas ja kuidas pank kontrollib mu kasutusloa olemasolu hiljem?
Võib tekkida probleeme kohaliku omavalitsusega, naabritega ja kui lepingus tingimus, siis tekib ka pangaga.
Ehitisregistrist näeb. Avalik andmebaas,
Unustasin lisada. Panga poolt on täiesti loogiline ka seada selline tingimus, sest kes tahaks tagatiseks vara, mis on ehitatud jumal teab kuidas. Pole kindel, kas konstruktsioonid on OK, pole kindel, kas tuleohutusega on kõik korras, pole kindel mitmeid asju, mis ehitamisega kaasas käib. Puutun sellega oma tööd päris palju kokku ja kõige rohkem just kütteseadmete tuleohutuse osas – karauul, ma ütlen. Jah, sul ei pruugi seal midagi häda olla ja võib-olla ongi kõik korras, aga see pole tõesti ka keeruline asi, mida korda ajada. Maksab muidugi omajagu. Oleneb, kuidas asja ajad. Samas – olen näinud ka neid “paberiga” ehitatud asju ja seega saan väita, et ka paber ei kindlusta, et asi on reaalselt korras. Võib näiteks juhtuda, et teisele korrusele lubatakse ehitada ahi ilma arvutusi tegemata, kas konstruktsioonid üldse kannavad seda ja võib juhtuda, et ehitaja on ka paras töllmokk. Ehk siis – olen näinud igasuguseid asju ja imestamist ikka jagub.
Kui lepingus on kirjas, et x kuupäevaks peab olema kasutusluba, siis pank kontrollib seda ja kui seda pole, on see lepingu rikkumine ja pank võib trahvida.
Lisaks hakkab ka kohalik omavalitsus trahvima kasutusloata majaomanikke ja need summad ei ole väikesed.
https://www.postimees.ee/5638528/omavalitsused-hakkavad-trahvima-kasutusloata-elamu-omanikke
https://www.postimees.ee/5638528/omavalitsused-hakkavad-trahvima-kasutusloata-elamu-omanikke
Selles artiklis on nii tõtt kui ka pooltõtt. 2020. aasta 1. jaanuariks tuleb korrastada EHR-is andmed. Kasutusluba võib sellega seotud olla, aga võib ka mitte. Trahvitakse eelkõige ebaseaduslikke ehitis, aga seda, et nüüd 2. jaanuarist hakatakse trahviteateid välja saatma, küll ei juhtu. Siiski – tasub EHR-is asjad üle vaadata ja oma asjad korda ajada igal juhul. Äkki tahate müüa, äkki tuleb mingi kindlustusjuhtum, mida iganes.
Pank nõuab kindlustust. Ja kindlustusfirmad ei taha kasutusloata elamistest kuuldagi.
Mis trahvimisse puutub, siis eilses AKs just räägiti, et trahvima kasutusloata elamise eest ei hakata, aga ehitusloata maja eest küll.
Pank nõuab kindlustust. Ja kindlustusfirmad ei taha kasutusloata elamistest kuuldagi.
Mis trahvimisse puutub, siis eilses AKs just räägiti, et trahvima kasutusloata elamise eest ei hakata, aga ehitusloata maja eest küll.
Ebaseaduslike ehitiste eest võib küll trahvi saada, jah. Kui ehitusluba väljastatud, siis kasutusluba ju köki-möki teha. Hiljutisel koolitusel ühe kohaliku omavalitsuse esindaja ning ka EHR-i inimesed rääkisid ka tausta ja see tööpõld on neil lai ikka.
Pank nõuab kindlustust. Ja kindlustusfirmad ei taha kasutusloata elamistest kuuldagi.
Mis trahvimisse puutub, siis eilses AKs just räägiti, et trahvima kasutusloata elamise eest ei hakata, aga ehitusloata maja eest küll.
Mul just see teekond pooleli ja käisin vallavalitsuses, kus ametnik ütles küll, et hakatakse kasutusloata majaomanikke 2020 trahvima ja summad on kuni 20000 eur.
…ja mis saab siis, kui sa oma pööningule aasta jooksul kasutusluba ei saa? Uuri pangast, mis sellele järgneb. Minu meelest pole seda väärt.
Ja kindlustusfirmad ei taha kasutusloata elamistest kuuldagi.
vägagi tahavad. ja vägagi kindlustavad.
kasutusloa nõue on ehitistel, mis on ehitatud pärast 1995a suve või vanadel majadel, mis totaalselt ümber ehitatud.
majad, mis on korrektselt ehitatud enne 1995a ja kõigis registrites olemas, mingit kasutusloa nõuet pole.
meie maja projekt kinnitati 1953, valmis sai 1958. just uuendasime kindlustust, mingeid kasutusloa nõudeid kindlustus meile ei esitanud.
Ja kindlustusfirmad ei taha kasutusloata elamistest kuuldagi.
vägagi tahavad. ja vägagi kindlustavad.
kasutusloa nõue on ehitistel, mis on ehitatud pärast 1995a suve või vanadel majadel, mis totaalselt ümber ehitatud.
majad, mis on korrektselt ehitatud enne 1995a ja kõigis registrites olemas, mingit kasutusloa nõuet pole.
meie maja projekt kinnitati 1953, valmis sai 1958. just uuendasime kindlustust, mingeid kasutusloa nõudeid kindlustus meile ei esitanud.
no sinu loogika on küll selline, et ei, juhiloata inimesi ei hakata trahvima jala käimise eest ja elukindlustuse tegemiseks ei ole neil ka takistusi.
Heh, kindlustus muidugi mingit nõuet ei esita, vaid võtab hea meelega raha vastu. Probleem tekib siis, kui on vaja kindlustusjuhtumi puhul hüvitist välja maksta. Kui tuleb välja, et küttekolle, elektrisüsteem vms ei oma mingisugust nõuetele vastavat dokumenti, võid hüvitisest suu puhtaks pühkida.
Heh, kindlustus muidugi mingit nõuet ei esita, vaid võtab hea meelega raha vastu. Probleem tekib siis, kui on vaja kindlustusjuhtumi puhul hüvitist välja maksta. Kui tuleb välja, et küttekolle, elektrisüsteem vms ei oma mingisugust nõuetele vastavat dokumenti, võid hüvitisest suu puhtaks pühkida.
Et kui näiteks tormiga kukub puu majale, siis kindlustus keeldub seda kahju hüvitamast, viidates sellele, et korsten oli pühkimata? No ei ole nii!
Võta oma kindlustus normaalsest firmast. Ma tsiteerin sulle näiteks Swedbanki kindlustuse tingimusi:
“Hüvitame kahju, kui eelnimetatud põhjustel on toimunud äkiline ja ettenägematu sündmus, kuid me ei hüvita seda osa kindlustatud esemest, mis kahju põhjustas. Näited. – Kui korsten ei ole ehitatud projekteerimisnõuete kohaselt ja see põhjustab tulekahju, hüvitame ehitisele tekkinud kahju, kuid ei asenda korstent.”
Et kui näiteks tormiga kukub puu majale, siis kindlustus keeldub seda kahju hüvitamast, viidates sellele, et korsten oli pühkimata? No ei ole nii!
No seos peab muidugi olema. Dokumentatsioonita ehitatud korstna puhul võid hüvitisest ilma jääda näiteks tulekahju korral.
Näited. – Kui korsten ei ole ehitatud projekteerimisnõuete kohaselt ja see põhjustab tulekahju, hüvitame ehitisele tekkinud kahju, kuid ei asenda korstent
Loe nüüd ridade vahelt ka. See punkt viitab olukorrale, kui majal on olnud korralik projekt ja dokumentsioon on korras, aga ehitaja on teinud praaki, mida omanik (ega ka kasutusloa andja) pole võimeline väljastpoolt tuvastama. Sellise praagi vastu siis kindlustus kaitseb omanikku. Aga hoopis teine on olukord, kui oled tahtlikult ajanud täiesti suvalise korstna püsti (kui dokumentatsiooni pole, ei eksisteeri ka mingeid projekteerimisnõudeid ja siis järelikult ka suvaline korsten ning oled asjast teadlik, eksju). Ja sellisel puhul ei kaitse sind ka parim kindlustus.
Heh, kindlustus muidugi mingit nõuet ei esita, vaid võtab hea meelega raha vastu. Probleem tekib siis, kui on vaja kindlustusjuhtumi puhul hüvitist välja maksta. Kui tuleb välja, et küttekolle, elektrisüsteem vms ei oma mingisugust nõuetele vastavat dokumenti, võid hüvitisest suu puhtaks pühkida.
Oleneb kindlustusest. Meil kindlustus maja kindlustas ära, aga saunamaja mitte, kuna viimasel puudus luba
Heh, kindlustus muidugi mingit nõuet ei esita, vaid võtab hea meelega raha vastu. Probleem tekib siis, kui on vaja kindlustusjuhtumi puhul hüvitist välja maksta. Kui tuleb välja, et küttekolle, elektrisüsteem vms ei oma mingisugust nõuetele vastavat dokumenti, võid hüvitisest suu puhtaks pühkida.
Oleneb kindlustusest. Meil kindlustus maja kindlustas ära, aga saunamaja mitte, kuna viimasel puudus luba
Väga aus ja hea kindlustus siis.
Aga point selles, et kindlustuslepingu sõlmimine kasutusloata ehitisele pole mingi garantii, et see kindlustus ka vajadusel reaalselt toimib.
Heh, kindlustus muidugi mingit nõuet ei esita, vaid võtab hea meelega raha vastu. Probleem tekib siis, kui on vaja kindlustusjuhtumi puhul hüvitist välja maksta. Kui tuleb välja, et küttekolle, elektrisüsteem vms ei oma mingisugust nõuetele vastavat dokumenti, võid hüvitisest suu puhtaks pühkida.
Me üritasime oma uut maja ja vara kindlustada ilma kasutusloata – ei võetud tõesti jutule. Esimese dokumendina nõuti kasutusluba. Kui umbes aasta pärast loa saime, siis kindlustus nõudis veel ka muid pabereid, nt korstnapühkija tõendit ja küttekollete ehitajate kohta dokumente.
Heh, kindlustus muidugi mingit nõuet ei esita, vaid võtab hea meelega raha vastu. Probleem tekib siis, kui on vaja kindlustusjuhtumi puhul hüvitist välja maksta. Kui tuleb välja, et küttekolle, elektrisüsteem vms ei oma mingisugust nõuetele vastavat dokumenti, võid hüvitisest suu puhtaks pühkida.
Me üritasime oma uut maja ja vara kindlustada ilma kasutusloata – ei võetud tõesti jutule. Esimese dokumendina nõuti kasutusluba. Kui umbes aasta pärast loa saime, siis kindlustus nõudis veel ka muid pabereid, nt korstnapühkija tõendit ja küttekollete ehitajate kohta dokumente.
Kas tohib küsida mis selts see oli?
Ja kas tegu ikka oli uue majaga või hoopis näiteks vanast heinaküünist ümber ehitatud hoonega?
Kindlustus on minu andmetel ikka ehitusloa olemasolu kontrollinud. St kas ikka tohib just sellele kohale hoonet ehitada või suvilat eramuks ringi teha.
Pank nõuab kindlustust. Ja kindlustusfirmad ei taha kasutusloata elamistest kuuldagi.
kuni kindlustusjuhtumit pole, ei huvita kindlustusfirmat suurt mitte midagi
https://www.postimees.ee/5638528/omavalitsused-hakkavad-trahvima-kasutusloata-elamu-omanikke
See on ju reklaamartikkel, loomulikult kirjutatakse, et suured trahvid tulevad, saavadki rohkem kliente omale:))
Esiteks: kuna tegemist on korteriomandiga, mida on laiendatud ebaseaduslikult kaasomandis olevale pinnale, siis kasutusloa saamine ei pruugigi õnnestuda (isegi kui hakkad seda asja ajama), kui teised kaasomanikud nõus pole.
Teiseks: kasutusloa saamine EHR-i jaoks muide ei tähenda automaatselt, et see laiendus sinu korteriomandi hulka kuuluma saab – see on jätkuvalt kaasomandis, kuni kõik teised kaasomanikud pole tulnud notarisse ja sellele kaasomandi sinu omandisse mineku muudatusele oma nõusoleku andnud – sul tuleb see kaasomand teistelt välja osta.
Parem mitte sellist kinnisvara osta või siis nõuda, et müüja ajaks paberid korda müüdaval objektil, enne ostu-müügilepingut ei sõlmi.
Jah, pank kontrollib. Kui tähtaeg saabub, siis pead neile saatma kasutusloa (koopia) või andma teada, et nüüd on olemas ja nad kontrollivad ise.
Kui seda tähtajaks neile ei esita, on tegu laenulepingu rikkumisega. Mis sellele järgneb, on pangati erinev. Swed näiteks tõstab intressi, tuleb laenulepingu muudatus ja selle eest ka tasu ning määratakse uus kasutusloa esitamise tähtaeg. Surnud ring, millest sa võitjana mingil juhul välja ei tule, kui sa seda kasutusluba ei saa, siis on kellad kah.
vägagi tahavad. ja vägagi kindlustavad.
kasutusloa nõue on ehitistel, mis on ehitatud pärast 1995a suve või vanadel majadel, mis totaalselt ümber ehitatud.
majad, mis on korrektselt ehitatud enne 1995a ja kõigis registrites olemas, mingit kasutusloa nõuet pole.meie maja projekt kinnitati 1953, valmis sai 1958. just uuendasime kindlustust, mingeid kasutusloa nõudeid kindlustus meile ei esitanud.
see “totaalne ümberehitamine” võib Tallinna linna puhul tähendada ka nt ainult puidust akende ümbervahetamine plastiku vastu ja oled sunnitud majale auditi tegema ning kasutusluba taotlema. või kui näiteks vahetad jupi oma pudiseva isolatsiooniga 1958 aasta elektrijuhtme tänapäevase vastu ja pead kogu elektrisüsteemi auditi tegema ning see peab vastama tänapäeva nõuetele ehk oled sunnitud kogu elektrisüsteemi ringi ehitama ja kasutusluba taotlema.
Pank annab tingimuslikult laenu, ehk siis laenulepingu tingimus on kasutusluba, mis on aasta pärast olemas. Kui ei ole olemas, siis on pangal õigus laenulepingust taganeda ja laenatud summa sinult kohe tagasi nõuda. Enamasti nad seda ei tee vaid sul on ees lepingumuudatus, (olenevalt pangast maksab lepingumuudatuse tegemine vähemalt 1% laenujäägist) mille puhul sa kinnitad, et järgmise aasta jooksul on kasutusluba olemas. Ja nii iga aasta. Mul see teema läbi käidud. Kaks korda pangas lepingumuudatusi tehtud enne kui reaalselt kasutusloa kätte sain.
Kindlustamisega probleeme ei ole olnud, aga samas pole olnud ka ühtegi kahjujuhtumit, seega ei tea, kuidas oleks sellisel juhul asjad käinud.
Eks sa arvuta välja, kui suur on see summa, mille sa pangale maksad, kui maksad iga aasta vähemalt 1% laenujäägist pangale lisaks.
Soovitus – ära osta seda korterit. Tõenäoliselt tekib sul probleeme selle katusealuse seadustamisega juba selles faasis, et majas on keegi, kes ei ole nõus. Siis oled lõhkise küna ees ja mitte midagi ei ole teha enne kui see mittenõustuja sureb või oma kinnisvara müüb ja siis ei ole ka kindel, et teine samasugune asemele ei tule.
