Sarnaseid pealkirju on siin varemgi olnud, aga nüüd on siis minu kord. Probleem ise ehk paljude meelest tavaline nende jaoks, kelle mehed pidevalt tipsutavad ja kadunud on. Aga meil on see erand. Jah on vahest mõned saunaõhtud sõpradega või käime koos kusagil, aga üldiselt on selles osas rahulik, sest tundub et suuremad peod on seljataha jäänud (vanust 31).
Nimelt üleeile läks mees sõbra poole õhtul nö. paarile õllele. Õhtust sai öö ja ööst hommik. Hommikul siis smsisin, et kus oled. Siis mingi aja pärast helistas, et ärkas just sõbra pool ja hakkab koju minema (sõber elab suht lähedal meile, nii et mul oleks alati võimalus seda kontrollida). No ma ise arvasin ka seda, et läksid pärast rummi peale üle ja vajus lihtsalt ära. Järgmisel päeval töötas kodus arvutis, õhtul läks linna asju ajama ja helistas, et see sama sõber on ka linnas, võtavad veel mõned õlled. Hea küll, olin nõus. Kui üle pika aja inimene käib, siis käigu, ma pole mingi paanitseja. Ainus mis mind hellaks on teinud, on mu eksmehe suhted igasugu naistega, seega olen ka praeguses suhtes käitunud vahel rumalalt, hakates näägutama, et noh naistes käisid nagunii vms. Läksin ise magama ja pool 4 helistas, oli jälle sama sõbra pool. Aga kõne oli suht nõme, nimelt ütles et helistab selleks, et ma jälle ei hakkaks oma naiste jama ajama, ja et näed meil pole siin ühtegi naist ja et sõber võib seda kinnitada jms. Ühesõnaga nagu alandas mind selle sõbra ees. Praeguseks pole ta koju jõudnud, ju siis magab taas seal välja end. Aga olen hämmingus, millest selline meelemuutus ja nõme kõne. Või miks üldse inimene äkitselt üle pika aja nüüd mitu päeva napsutama kukkus. Sõbral on muidugi hea meel, ta naisest taas lahus ja alati valmis jooma, aga siiani pole mu mees niimoodi tükk aega käitunud. Ta pole ka teise päeva mees, kes hullult tahaks pead parandada. Samuti pole ta tõesti ka mingi naistemees, muidu ma temaga koos ei elaks. Mis tal siis nüüd järsku juhtus, tahab vabadust nautida v?
Teema tuli vist veider, aga äkki keegi viitsib arutleda.
Teema: ei mõista mehe käitumist
Mehed ikka tipsutavad ja käivad oma käike. Hetkel ei mõista mina, miks selliste meestega koos elatakse. Miks on valitud endale selline mees kes tipsutab ja ärakaob. See on ju naise valik. Ja miks sa oled nõus endale sobimatu käitumisega ? Kui ei sobi, et mees võtab õlled, siis nii ütlegi. Ega mees pole siis ometi mingi selgeltnägija, et kui naine ütleb jah, mõtleb ta ei ja pärast on naine veel isegi pahane, kuna jast saadi aru et see on ja. Muidkes ka mees võib olla armukene, ei pea olema selleks sugugi naine.
esiteks tunnistad sa ise ka, et oled ta kallal näägutanud ja lausa ise asja nii sõnastanud, et \”käisid naistes, jah?\”. Olgem ausad, see on absoluutselt kõige viletsam viis oma muret väljendada. Kui tõesti ei suuda suud kinni hoida, siis kas esita küsimus: oled sa mulle truu? või väljasta minateade: ma kardan… (midaiganes). On ausam ja viisakam.
Aga mis seal toimuda võis – kuna sõber hetkel värskelt naisest lahku läinud, eks nad siis seal viinaklaasi taga mölisesid omavahel ja arutasid asju ja kirusid naisi samamoodi, nagu siin perekoolis kirutakse mehi, kütsid üksteist vastastikku üles – näe, naine oli nõme.. nõme jah… mu naine ka nõme, näägutab… oi mees, ilgelt nõme ju… ma paneks paika sellise… jne – kuni nende vastastikkuste üleskütmiste tulemusena otsustas su mees olla korraks sinu vastu sama ebaviisakas, kui sina oled olnud tema vastu. muud midagi.
eks muuda enda käitumist ja muutub ka mehe oma. Ei, tõsiselt, kujuta palun ette, et mees oleks sinu kallal samamoodi näägutanud: \”käisid meestes, jah?\” ja veel korduvalt – kas sul ei tekiks lõpuks sõbrannaga veini taga istudes tahtmine talle ka paar kõva sõna öelda? Vähemalt välja öelda, et kuule, selline näägutamine häirib, väga häirib, palun ära TEE seda, onju?
Mehe käitumise see osa on järelikult ülimalt lihtne, midagi mõistetamatut ei ole.
Mis joomise kestusesse puutub, siis see on omaette teema. Eks sattus \”soone peale\”, st kergelt alkohoolikukalduvustega. Ja kergelt suss, hakkas kartma, et sa pahandad ta väljaütlemise peale. Mõni kangem mees oleks ilmselt, härga täis, kohe koju trampinud ja põrnitsenud sind: noh, kas näägutad? Ei nääguta? Tubli, lähme tuttu.
Ma arvan, et k6ige parem on ignoreerida, kuni koju tuleb ja kaineks magab.
Ma oskan ainult seda öelda/mõelda, et see on selle sõbra mõjul…kes just naisest lahus ja joob…ja ju sinu mees solidaarsusest on ka selline …
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Samas eelmisele: mina ka ei mõista miks sellistega koos elatakse, sest mina ei elanud sellisega ega ka valinud sellist! Ta pole varem niimoodi ära olnud. Kui ma loen siit, kuidas mehed joovad mitu päeva ja on kadunud, on see minu jaoks üllatav ja veider. Meil pole olnud selliseid probleeme.
[/tsitaat]
Nüüd siis näed, et ei te iial ette, mis elu tuua võib. Ei tasu teisi hukka mõista, ka kõige parima valiku puhul võid mehes eksida. Mehed muutuvad.
Mina soovitan murest lahti lasta, ära mõtle enam sellele, kui halvasti sinu jaoks asjad praegu on vaid mõtle, miks sa selle mehega koos tahad olla. Ehk siis anna energiat sinna, mida sa tahad, et sinu elus oleks.
Ole tänulik selle hea ees, mis sinu elus toimub, sest muretsedes ja närvitsedes tõmbad ainult jama ligi.
Minu arvamus:
Esimene õhtu – ok, no läks pikemalt, jääb ööseks, elame üle.
Teine päev – oleks ehk veel arusaadav ,kui oleks laekunud õhtul koju.
nüüd siis kolmas päev? – see ei ole enam ok.
Aga kuna sõber on naisest lahku läinud,ehk siis see sõber laseb auru välja ja selleks vaja kaaslast.
Ja see kõne – no purjus peaga on juhtund ka endal,et vaja kindlasti omav arvamust avaldada nii eriti ülbel moel.
Aga hetkel tundub ka mulle,et see sõber natuke ässitab sõpra, tal naist ei ole, kellegile aru ei pea andma, a la mis sa ikka koju lähed,võtame ikka paar õllet, ega sa mingi suss ei ole,et naise sõna peale kohe jooksed jne.
Minu nõuanne – ei ole mõtet kindlasti telefonis asju klaarima hakata või helistama karjuma hakata. Kui koju jõuab,siis võta viisakalt letti.
Ilmselt mina poleks muidugi vastu pidanud ja sinu asemel mingi sms-si saatnud – a la kunas koju kavatsed tulla?
heh.
mees põeb oma käitumist isegi, aga ta ei saa ju sõbra ees mingi suss näida.
miks ma arvan, et põeb: ta norib sinuga tüli. kui tal õnnestuks sind karjuma panna, oleks tal justkui legaalne põhjus olemas: naine ongi paha, muidugi joon parem koos sõbraga. sellise paha naisega ei saagi koos olla!
aga kui sa nüüd ta peale karjuma ei hakka, on ta lõpuks sunnitud kõrvad lonti laskma ja vabandustega koju roomama. ega ta saa sinna sõbra juurde jääda.
nii et võta end kokku ja ole tugev. sinult oodatakse skandaali. ära mängi temaga kaasa, ei mingit skandaali. kehita ükskõikselt õlgu: nojah, misiganes, ikkagi parim sõber jne.
ja vaata, et sa talle mingit sms-i ei saada või ise helistama ei hakka. kerge ükskõiksus tuleb praegu aina kasuks.
ta teab, et on jamaga hakkama saanud.
las praeb omas rasvas ja ootab, millal sa plahvatad. 😀
kui varem pole selliseid jamasid olnud, ehk ta õpib sellest.
Minul ka mees pole pidutseja ja väljaskäia olnud kõik 5 aastat, aga siis äkki läks ta ka ühe sõbraga, kes magatab kõiki naisi, välja ok, las läks- lubas öösel koju tulla. Lõppes see sellega, et ta jõudis koju alles enne lõunatjärgmine päev. Raha oli väga palju tuulde visatud, joomine oli ka väga kõva, kellega ta täpselt oli, ei saanudki mulle selgeks- igastahes ühed valed ja vassimised olid. Meie läbisaamine on viimasel aastal üldse väga halb olnud, ja siis ta ütleski, et läks välja jooma sellepärast, et ei taha kodus olla, sealhulgas olin ka mina talle vastukarva. Igastahes mina sellist käitumist ei kannatanud.
Sul teemaalgataja soovitan sõbra juurde oma mehele järgi minna. See pole enam normaalne ja kindlasti häirib ka teda miski teie suhtes, et ta nii käitub.
ei, järgi ära mine loomulikult! ja ära sms-i ka. las olla vaikus. täielik vaikus-kuni koju tuleb, kaineks saab siis räägite. soovitan soojalt!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Eelmisele käole: teise päeva hommikul ta laekus koju, oli päev otsa ja töötas kodus arvutis, õhtul läks linna ja sealt edasi sõbra poole, seega vahepeal oli kodus, aga kuna mina olin tööl, siis võibki öelda, et mina nägin teda viimati esmaspäeva hommikul ja täna kolmapäeva õhtu juba:( Jõudsin ennist koju, muidugi teda pole… Ma muudkui leierdan oma saagat, aga mure painab ja olen ka piisavalt kange et mitte veel smsida, kuna ma tean et smsidele ta ei armasta vastata. Kõige rohkem ärritab mind see ülbus telefonis, mis pole ka tema moodi:( Aga aitäh kes kaasa mõtlesid, kui mujal ei saa jagada siis vähemalt siin anonüümselt:)[/tsitaat]
Sorry, aga SMS-imine on rohkem pubekate teema. Võta toru ja helista, küsi, mis toimub, ja anna teada, et sul on sellisest käitumisest siiber.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sorry, aga SMS-imine on rohkem pubekate teema. Võta toru ja helista, küsi, mis toimub, ja anna teada, et sul on sellisest käitumisest siiber.[/tsitaat]
purjus inimesega pole mõtet rääkida, eriti kui juba mitmes päev joobes. ainult oma närvide ja aja raiskamine. küll koju tuleb nina ripakil siis räägivad.
See on nõme tunne jah, olen ka kogenud.
Minu mees teeb ka aegajalt nii. Läheb peole, aga iial ei tule lubatud ajal.
Alguses lubasin rõõmuga välja…kui ühe või kaks korda tuli poolteist päeva hiljem, siis nüüd on täielik blokk ees kui jutt tuleb nö sõpradega sauna või muud taolist.
Ma ei ole ilmaasjata näägutaja ja kui tullakse 2h hiljem, pole nagu probleem…aga kui ei tulda ka hommikuks ega järgmise päeva õhtuks, siis muutub ka kõige rahulikum naine vingujaks:)
Aga minu mees ilmselt satub kergesse tsüklisse.
Kuna me elame väikses kohas, siis ma enamus tegusi tean, mis ta teeb…raiskab metsikult raha. Mängib sõprade ees äärmiselt kõva meest. Taksoga sõidetakse ühest linnast teise, klubides ostetakse jooke pudelitega jne.
Õnneks väga tihti seda ei juhtu…vähemalt hetkel ja ma suudan alla neelata. Aga kui see tihedaks muutub, siis ilmselt meie teed lähevad lahku.
Aga ma tean, et hinege närib selline totakas mure. Et kus ta ikka täpselt on, millal tuleb…pealtnäha üritad rahulik olla ja oma toimetusi teha, aga hinges ikka kripeldab.
Kas ta tööd ei peaks tegema? Kodus küll, aga töönädal ju täitsa?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]tead, mees oleks justkui allakäigutrepil.
kuna see sõber oskab nuppe vajutada ja mitte sinu huvides, siis vajutaks mina ka nuppe ja ütleks mhele midagi sellist, mille peale ta kohe koju tuleb ja siis räägiks talle sellest, et too sõber tal sulle ligi tikkus, vot lööks nende vahele ka kiilu, tõsiselt kohe.
see ei ole mingi sõber selline, joomakaaslane vaid.[/tsitaat]
Antud hetkel tõenäoliselt mees ei usuks seda juttu, vaid arvaks, et naine tahab lihtsalt teda mehega tülli ajada.
siin on nüüd küll raske nõu anda, ei tunne ju sinu meest. karjumine kindlasti hea pole, vaikne mossitamine samuti mitte. ikka rääkida ja rahulikult sobival ajal. aga mida nimelt, tõesti ei oska öelda inimest tundmata, teadmata mis talle mõjub, teda distsiplineerib.
VANGLAELU mehed YLDSEGI EI KANNATA. Lõputu raporteerimisega (sinu sms-d),et \”kus käid ja kaua ja kellega mida teed,millal koju tuled\” ei võida sa mehe poolehoidu ja ta läheb kasvõi trotsist sõbra juurde.
Rääkimisest on kasu siis kui te tavaliselt harrastate kõik probleemid lahti rääkida ehk siis päris algusest peale olete harjunud seda tegema. Kui ei ole harjunud, siis yhel sobival hetkel lihtsalt maini,et antud olukord teeb sulle haiget. Aga ära syydista, ära pyya näidata,et sul on õigus või sa tahad nyyd,et ta sinuga igal õhtul kodus kätt silitaks. eesmärk on lihtsalt TEADA ANDA mida tunned.
lase tal käia vabalt ja kannata ära. Mehed on mugavad. Ei lahku nad kodust päriseks nii esimese tundepuhangu peale (kui muu on kodus korras)
esialgu on tal ju huvitav niimoodi sõbraga joomas käia ja naisi kiruda. aga yhel hetkel taipab ta,et sõbra elu on oluliselt viletsam- ei ole kodust hoolitsust, õhtud veedab sõber yksi või mõne joomakaaslasega jne.
Sina aga ära samal ajal kodus istu, vaid leia endale väljund- käi hobiringis, sõbrantside juures jne. Esiteks on sul aeg täidetud muretsemise asemel ja teiseks, see võib olla positiivseks ajendiks su mehele sind jälle rohkem märkama hakata ja sõbra juures vahem joomas käia.
Aga hoia olukorral kogu aeg siiski silm peal,et vajadusel plaani muuta.
No esiteks ma oleks kodust ka lihtsalt minema kadunud ja mitu päeva telefonile vastamata kuskil sõbranna või vanemate juures viibinud. Mees oleks võinud omas rasvas praadida ja mõelda, et naine on ta maha jätnud. Aga nüüd kui sa seda ei teinud, võtaksin ta letti, annaksin teada, kuidas ja miks mind tema käitumine on riivanud ja PALUNUD KOMPENSATSIOONI–järgmise nädala igal päeval palun ülekehamassaa¸i ja õhtusöök olgu mulle serveeritud. Siis oleks nagu midagigi tagasi makstud. Tegelikult olen rajuvihasena samas olukorras mehele kirja kirjutanud, sest kirjale ei saa ta lugedes vahele segada ja ingeid oma vabandusi pilduda, lisaks saan seal segamatult kõik välja öelda, mida ma mõtlen. Olen alati peale pika kirja kirjutamist suurt kergendust tundnud. Aga ära siis ikka kompensatsiooni küsimist unusta!
No kui ta on tunnistanud, et on tropp, siis on ta väärt vaid troppi naist ja on aeg anda näitlik õppetund. Las tunneb ka, kuidas on tropiga koos elada. Pane omal valikul täiega troppi, las vaatab, kuidas talle meeldib.
Sina ütled, et sulle ei meeldi kui mees niimoodi päevadeks ära kaob? Selline väljendus tõmbabki ta käima. Miks sinu meeldimine olulisem on kui tema oma? Talle meeldis sõbraga koos mitu päeva juua, sulle ei meeldi, et ta seda teeb.
Eespool oli soovitus väljendada oma tundeid kuidas see sulle haiget teeb. Mina soovitaks sama. Näita talle oma õrnemat ja haavatud poolt ja usu, ta ei taha, et sul valus on. Praegu sa ründasid teda vihaselt ja ta asub kaitsesse, ükskõik mida suust välja ajades.
Püüa oma vihaga ise toime tulla. Ole solvinud, vaikiv, aga ära karga talle enam harja. Tasapisi ehk lepite ära ja mõne aja pärast, mingil sobival usalduslikul hetkel võiksid oma mehele ära rääkida kuidas sõber sind moosimas käis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]VANGLAELU mehed YLDSEGI EI KANNATA. Lõputu raporteerimisega (sinu sms-d),et \”kus käid ja kaua ja kellega mida teed,millal koju tuled\” ei võida sa mehe poolehoidu ja ta läheb kasvõi trotsist sõbra juurde.
Rääkimisest on kasu siis kui te tavaliselt harrastate kõik probleemid lahti rääkida ehk siis päris algusest peale olete harjunud seda tegema. Kui ei ole harjunud, siis yhel sobival hetkel lihtsalt maini,et antud olukord teeb sulle haiget. Aga ära syydista, ära pyya näidata,et sul on õigus või sa tahad nyyd,et ta sinuga igal õhtul kodus kätt silitaks. eesmärk on lihtsalt TEADA ANDA mida tunned.
lase tal käia vabalt ja kannata ära. Mehed on mugavad. Ei lahku nad kodust päriseks nii esimese tundepuhangu peale (kui muu on kodus korras)
esialgu on tal ju huvitav niimoodi sõbraga joomas käia ja naisi kiruda. aga yhel hetkel taipab ta,et sõbra elu on oluliselt viletsam- ei ole kodust hoolitsust, õhtud veedab sõber yksi või mõne joomakaaslasega jne.
Sina aga ära samal ajal kodus istu, vaid leia endale väljund- käi hobiringis, sõbrantside juures jne. Esiteks on sul aeg täidetud muretsemise asemel ja teiseks, see võib olla positiivseks ajendiks su mehele sind jälle rohkem märkama hakata ja sõbra juures vahem joomas käia.
Aga hoia olukorral kogu aeg siiski silm peal,et vajadusel plaani muuta.[/tsitaat]
Päriselt keegi viitsib sellist mehe käitumist kannatada ja tolereerida ja lohutada end sellega, et mehed on mugavad ja niisama kodust ei lahku?
ma oleks selle mitme päeva jama peale helistanud, andnud teada, mida ma asjast arvan ja palunud tal tulla oma viimaseid asju kokku panema. Mul pole aega 3-4 päeva oodata, näppu imeda ja taluda käitumist, mis näitab lugupidamatust minu vastu.
Mehi on ümberringi lademetes, ainult vali endale sobiv välja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas su mees on kaksikute tähtkujust?[/tsitaat]
issand sa ka ei väsi.
Õnnelikus püsisuhtes olles tuleb sellistest just lahkuläinud sõpradest hoida kaugemale kui katkust,see kehtib ühtviisi meeste ja naiste kohta. Nad hakkavad lõpuks su suhet mürgitama ka siis, kui nad seda ise ei tahagi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
