Olin märtsi lõpus haige, paar päeva üsna paha, aga testima ei pääsenudki, koroonadiagnoosi ei ole saanud.
Lisaks sellele, et võhm on kadunud ja füüsilised pingutused väsitavad varasemast enam, on mu elu väga muutunud.
Olin suitsetaja ja alkoholi kuritarvitaja, viimasest tingituna ka ülesööja.
Katsed tubakast ja alkoholist loobuda ei olnud väga pikaajaliselt edukad, kuigi üritasin korduvalt. Aga nüüd ma ei tunne suitsetamisest ega alkoholi tarbimisest mitte mingit naudingut ja teen mõne suitsu nädalas. Harjumusest. Iga kord imestades, et see ei meeldigi mulle. Alkoholiga sama. Kord-paar kuus joon pudeli veini ära ja täiesti “meh – milleks” tunne.
Kuidas sõltuvused saavad ise kaduda?
Samuti söön vähem, tervislikumalt, sest ei isuta enam pitsa, (Aasia) kiirtoidu või jäätise järele. Söön, et kalorid kätte saada. Näiteks lihtsalt toore küüslauguga võileibu ja riivitud porgandit; või 3 päeva hernesuppi ja seda kõik toidukorrad, sest mul on täiesti ükskõik, mida ma söön. Kohv maitseb ja lõhnab veidralt, pole enam oluline.
Rahakotile ja ilmselt ka tervisele mõjub see hästi, aga jube veider tulnuka tunne on. Või roboti. Miski ei ole enam endine. Lõhna ja maitset tunnen, saan trepikojaski aru, et keegi keedab mulgikapsaid või tõmbab vesipiipu, saan aru, et söön sokolaadijäätist, aga aju on selle kõige osas tuimaks ja reaktsioonituks muutunud.
Ei tea, kas saan veel kunagi nautida tassi head hommikohvi või patuselt kalorirohket lasanjelõiku. :-/
