Teema: Elatis täiskasvanud lapsele, kool, dokumendid

#3152456:

Ja otseloomulikult toetad sa last ka suvekuudel, kuna sel perioodil on ta ju jätkuvalt õpilane ega ei ole kooli nimekirjast välja arvatud.

Küismus tekkiski, et kui õpilane on x kooli lõpetanud, dokumendid välja võetud, ja kui plaanib sügisest uuesti kooli minna, siis kuidas peaks seaduse silmis olema suvekuudel?

Veel kord – jutt ei ole ühestki konkreetsest lapsest. Selline teema tuli lihtsalt arutlusele ja kuna arutlejatel kellelgi konkreetset kogemust ei olnud, otsustasin mina siia teema teha, aga noh jah…perekool suudab kenasti vastata (Sina), aga suudab ka täiesti teemaväliselt minestada (esimene kägu).
Suurem arvamuste erinevus oli just kooliskäimise tõestamise juures, et kas täiskasvanud lapse e-kooli saab ka vanem jälgida?

#3152885:

#3152237:

Kui seadusjärgselt maksta 18-aastasele kutsekoolis käivale lapsele elatist, siis kas peaksin saama selle kohta, et laps koolis käib, ka mingi(d) koolipoolse(d) dokumendi(d)?

Kui suvisel ajal ta ei õpi ega tööta, aga sügisest läheb kutsekooli, kas on korrektne ka suvekuude eest maksta?

Kõige rohkem huvitavad just koolipoolne tõestus, et laps on nende nimekirjas (ja reaalselt õpilane).

loomulikult võib maksja nõuda kooli tõendit, et laps ikka õpib seal. suvel, kui ta pole ühegi kooli nimekirjas, pole ta ju õpilane ja võib minna ise tööle, võimalusi (nt kaubandus) on igal pool palju.

muide, täisealisel ei ole enam seadusjärgset summat, vaid määratakse vastavalt lapse vajadustele ja vanema võimalustele. täisealine võib minna kooli kõrvalt tööle ning ise endale lisaraha teenida jne. kui vanemal on alaealisi lapsi, siis eelistatakse neid jne. täisealisele võib kohus jätta elatise üldse välja mõistmata ja määrata nt 50 või 100 eurt kuus.

selle kohta, et täisealisele ei määrata automaatselt poolt min palka, tehti mõni aasta tagasi riigikohtu lahend https://juura.wordpress.com/tag/elatis-taisealisele/

Tänan selgitamast!

Kriitikutele – on tõsi, et teatud inimesed ei suuda vestelda teemadel, millega neil endal kokkupuudet ei ole. Arutleda v teoretiseerida ei osata. Seepärast ongi (eriti muidugi mugaval siin – anonüümses keskkonnas) kägudel “kindlad” teadmised, et kõik teemad ja lood on kellegi isiklikust elust. Isegi äratuntavate libade puhul antakse hoolega nõu ja elatakse kaasa. Mulle näitab see inimeste kinnisust, suutmatust mullist välja mõelda. Antud teemat arutlesin koolikaaslastega. Meid oli erinevas vanuses. Juttu tuli tööst, rahast, hakkamasaamidest ülikooli ajal. Kes iganes teatas, et “no üksikvanema lapsi peab ju kooli ajal ka toetama”, et sellevõrra neil natuke kergem. Edasi arutasime, et aga kuidas kindlaks teha, et laps käib üldse koolis. Oletame, et suhted kehvad, kontaktid olematud. Et kas kool annab mingi dokumendi või peab laps midagi tõestama või hoopis vanem uurima. Ja et mis saab suvel või akadeemilise ajal ning kas ülikool ja näiteks rakenduslik kõrgkool ehk kutsekas on samade teeglitega. Kogu müsteerium.
Väga inetu on hakata fantaseerima ja oletama.
Muide, olen 29. Mul ei saa mitte kuidagi täiskasvanud last olla. See oli siis käole 15.06.2019 kell 11:57.

#3155387:

#3152990:

Muide, olen 29. Mul ei saa mitte kuidagi täiskasvanud last olla. See oli siis käole 15.06.2019 kell 11:57.

Mis nii erutud siis teoreetilise teema peale? Või lihtsalt nipsakas ja kehv iseloom?

NII erutun ma inimeste peale, kes teevad mingit isetegevust teiste elude väljamõtlemisel. Õelad inimesed seda soodustavadki.
Juhul kui mul ongi “nipsakas ja kehv” iseloom, siis kuidas see teemasse puutub või kuidas see annab sinule õiguse näägutamiseks? Kas sa oled selline inimene, kes on näiteks üleolev ka intellektipuude või majanduslikult mitte hakkamasaava inimese üle? Sest kui kellelgi on viga (kas või “nipsakas ja kehv” iseloom), on sul nägu nalja täis ja üleolevust tulvab? See on tõesti vilets iseloomuomadus.