Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatisraha sissetulekuna ja kodulaenu võtmine

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Elatisraha sissetulekuna ja kodulaenu võtmine

Postitas:
Kägu

Kes on viimasel ajal üksikvanemana eluasemelaenu võtnud – ehk oskate kommenteerida, kuidas selle elatisega siis ikkagi on? Kas ja millised pangad aksepteerivad regulaarselt laekuvat elatist sissetulekuna, kui pole notariaalset kokkulepet?

Olen järgmisel aastal sinnani jõudmas, et võiks hakata mõtlema oma esimese kodu ostmise peale.
Lapse isalt saan regulaarselt elatist 300€ kuus, aga kuna meil on suhted normaalsed ja kokkulepped peavad, siis pole seda ametlikult kuidagi fikseerinud.
Nüüd tulevase kodu ostmise valguses mõtlen, kas mul oleks kasulik temaga rääkida ja paluda, et teeksime notariaalse leppe lihtsalt selleks, et pank seda minu sissetulekuna arvestaks? Ma usun, et ta oleks nõus, aga ega ma väga torkida ei tahaks kui muidu ka saaks. Meil on kõik siiani kenasti toiminud ja kardan natukene, et kui asja nn “ametlikuks” ajama hakkan, tekitab see mingi tõrke,et ma ei usalda teda enam vms.

Maksimaalses laenusummas on aga vahe märkimismäärne, kui selle 300 eurot kuus juurde lisan.

Samuti kas peretoetuseid arvestatakse sissetulekuna?

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Uuri pankadest, kui palju nad sulle laenu annaksid. Mina enne kui üldse korterit hakkasin otsima, siis uurisin kui palju on üldse reaalne, et pank mulle laenu annaks. Kui ligikaudne laenusuurus oli teada, siis hakkasin vaatama, millist korterit osta. Olen ühes ja samas üürikorteris elanud ligi 15-aastat ning polnud üldse tõsiselt oma korteri ostu peale mõelnud. Kui nüüd korteri omanik ütles, et kevadel tahab korteri anda üürile oma noorele sugulasele, hakkasin mõtlema mis edasi. Mul väga vedas leidsin uue korteri samasse kanti, et lapsed ei pea vahetama kooli ja kõik sõbrad jäävad ka alles, sest uus kodu on üürikast 200m kaugusel. SEB ütles, et minu sissetulekutega saaksin maks 79000 laenu. Mina taotlesin 55000 ja sain ka. Soovitan, uuri pankadest, mida nad sissetulekuna arvestavad jne. Ma ei tea, mida need pangad lõpuks sissetulekuna arvestasid, kuid algselt uurides, küll pani nõustaja kõik sissetulekud kirja – elatis, lapse toetused ja ühe lapse puudtoetus jne.
Kuna ma algselt nõustamisel mainitud max summat ei tahtnud, siis ma ei tea, kas krediidikomisjonid arvestasid kõigi sissetulekutega või ainult töötasuga

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõesti pead pangast uurima. Peretoetused lähevad arvesse.

Ära unusta, et lisaks maksimaalsele võimalikule laenusummale pead sa reaalselt jaksama ka eluaset ülalpidada (koos kommunaalidega), mitte aga, et siis lähed mehe juurde jutuga, et korter nii kallis, maksa juurde. Kui sa oled üksikvanem, siis kui laps on alles lasteaias, kuidas on haiguspäevadega – siis nendel kuudel saad ju vähem palka, kas mees ka hoolduslehte võtab? Mis juhtub, kui palka vähendatakse ajutiselt jne. Kinnilaenata end ei tasu, eriti kui oled üksikema ja oma sissetuleku kaotades kaotad kogu pere sissetuleku (mees ei pea seetõttu elatist rohkem maksma, et sina oled töötu)

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas saab elatis ja lapsetoetus olla sissetulek? kuidas saab lapse trennirahadega omale hakata elamist muretsema.

+4
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas saab elatis ja lapsetoetus olla sissetulek? kuidas saab lapse trennirahadega omale hakata elamist muretsema.

Nii on. Sest iga raha, mis regulaarselt arvele laekub, loetakse sissetulekuks. Nii nagu elatise maksja jaoks on see panga silmis väljaminek, nii on ka saajale sissetulek. Mina maksan laste emale 2 lapse pealt elatist ja kui ta kodu ostis, siis läks see tema sissetulekute arvestusse. Maksan vabatahtlikult seaduses ettenähtu ja panga heaks polnud probleem, et pole notaris või kohtus ametlikuks tehtud. Küll aga ei loetud kodulaenu puhul sissetulekuks 2 lapse elatist, sest vanem laps saab paari aasta pärast täisealiseks ja edasi hakkab eksabikaasa saama elatist ühe lapse eest. Seega, pank arvestab elatist sissetulekuna ja ei pea olema ametlikult määratud kohustus. Võib oleneda muidugi pangast, aga SEB-i jaoks oli see sobiv. Aga vajadusel oleksin olnud nõus ka notaris ametlikuks vormistama elatise maksmise kohustuse. Ei ole mõtet väiklane olla ja kui suhted eksiga head, siis küll mõistab ka teemaalgataja lapse isa vajadusel notaris paberi tegema. Lõpuks on ju laps see, kes oma kodus elada saab.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas saab elatis ja lapsetoetus olla sissetulek? kuidas saab lapse trennirahadega omale hakata elamist muretsema.

Seda saab tõlgendada kuluna, mida ta ise ei pea tegema. Pangalt laenu küsides koheldakse lapsi samasugse kohustusena, nagu teisi laene. Kui sul on näidata, kust tuleb raha nende kohustuste katmiseks, siis jääb panga silmis sinu enda palgast soovitava laenu teenindamiseks suurem summa vabaks.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas saab elatis ja lapsetoetus olla sissetulek? kuidas saab lapse trennirahadega omale hakata elamist muretsema.

Miks sa arvad, et need on vaid lapse trennirahad? Ja miks vaid “omale” elamist? Seesama laps vajab ju ka korralikku kodu.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja miks vaid “omale” elamist? Seesama laps vajab ju ka korralikku kodu.

Lapsele eluaseme tagamine on ennekõike ikka vanemate ülesanne, mitte vastupidi. Last ei saa kohustada endale kodu saamiseks oma vanematele kinnisvara ostma. Seepärast ei ole vanema eluasemelaenu rahastamine päris elatise sihipärane kasutamine.

+3
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja miks vaid “omale” elamist? Seesama laps vajab ju ka korralikku kodu.

Lapsele eluaseme tagamine on ennekõike ikka vanemate ülesanne, mitte vastupidi. Last ei saa kohustada endale kodu saamiseks oma vanematele kinnisvara ostma. Seepärast ei ole vanema eluasemelaenu rahastamine päris elatise sihipärane kasutamine.

Aga ta ju ei hakkagi elatisest laenu maksma. Elatis on kontole laekuva summa summarumi komponent. Nagu lastetoetus ja töötasu. Kui elatist poleks, arvestab pank lapse ülalpidamiskulud ainult laenuvõtja palgast maha ja laenu teenindamiseks jääv osa väheneb. Kuna teine vanem panustab ka rahaliselt lapse kasvatamisse, siis on panga jaoks ülalpeetavale arvestatav kulu väiksem ja laenu teenindamiseks jääv osa suurem. Ärge nüüd päris lolliks ka minge elatise kasutuse osas.
Võtsin lahutatud isana ka ise laenu kodu ostmiseks. Minu töötasust makstav laste elatis loeti panga silmis rahaliseks kohustuseks nagu pangalaengi. Seega minule antav max laenusumma vähenes. Sama loogika järgi on laste elatis ema sissetulekute hulka kuuluv osa ja tõstab tema laenu teenindamise võimet. Kõik on õige ju. Mina ei näe küll, mida siin ahhetada on. Laps saab ikka oma osa ju. Ema aga on panga silmis tõendanud, et ei lasvata last üksi ja kulu lapsele on jagatud.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu töötasust makstav laste elatis loeti panga silmis rahaliseks kohustuseks nagu pangalaengi. Seega minule antav max laenusumma vähenes. Sama loogika järgi on laste elatis ema sissetulekute hulka kuuluv osa ja tõstab tema laenu teenindamise võimet.

Miinimumpalk on 584 eur. Oletan, et pank lähtub perekonnaseadusest, kus ühele lapsele ei tohi vähem maksta kui miinimumi. Elatis läheb tuluna kirja nii palju, et pank ei arvesta laenuvõtja igakuiseks kohustuseks mitte tervik miinimumi, vaid pool sellest. Nagu te kirjutate, läks elatis teil kirja kohustusena ja vähendas teie max laenusummat. Sama läheb laenuvõtja osa kirja kohustusena. Laenuvõtjal peab hea palk olema, et talub igaaastast miinimumpalga tõusu. Kas see just laenuteenindamisvõimet tõstab.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu töötasust makstav laste elatis loeti panga silmis rahaliseks kohustuseks nagu pangalaengi. Seega minule antav max laenusumma vähenes. Sama loogika järgi on laste elatis ema sissetulekute hulka kuuluv osa ja tõstab tema laenu teenindamise võimet.

Miinimumpalk on 584 eur. Oletan, et pank lähtub perekonnaseadusest, kus ühele lapsele ei tohi vähem maksta kui miinimumi. Elatis läheb tuluna kirja nii palju, et pank ei arvesta laenuvõtja igakuiseks kohustuseks mitte tervik miinimumi, vaid pool sellest. Nagu te kirjutate, läks elatis teil kirja kohustusena ja vähendas teie max laenusummat. Sama läheb laenuvõtja osa kirja kohustusena. Laenuvõtjal peab hea palk olema, et talub igaaastast miinimumpalga tõusu. Kas see just laenuteenindamisvõimet tõstab.

Ei saanud hästi aru, mida silmas on peetud. Minu palk on piisavalt suur, et maksta 2-le lapsele elatist ja saada pangast ka laenu normaalse protsendiga. Ja ka laste ema sai laenu ning meie jaoks on kõik hästi lõppenud, kui nii võib õelda.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas saab elatis ja lapsetoetus olla sissetulek? kuidas saab lapse trennirahadega omale hakata elamist muretsema.

Elatis ei ole lapse trenniraha! Elatis on lapsele raha elamiseks, ja elamiseks on vaja eluaset, mitte trenni. Elatis ei ole lapse taskuraha.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja miks vaid “omale” elamist? Seesama laps vajab ju ka korralikku kodu.

Lapsele eluaseme tagamine on ennekõike ikka vanemate ülesanne, mitte vastupidi. Last ei saa kohustada endale kodu saamiseks oma vanematele kinnisvara ostma. Seepärast ei ole vanema eluasemelaenu rahastamine päris elatise sihipärane kasutamine.

Kas see tähendab siis, et lahkumineku korral tohib last kasvatav vanem elada ainult üürikas? Üks asi on, kui laenumakset ei võeta täies ulatuses elatise määramisel arvesse. Aga täitsa kõrvale ka ei jäta. Küsimus on selles, et kui on vaidlus elatise suuruse üle, et kui suures osas laenumakse arvesse võetakse. Nt intressid jätta kõrvale – intressikulu on tingitud vanema otsusest võtta laen, mitte üürikas. Või lähtuda samaväärsete eluasemete keskmisest üürihinnast – kui kulu on sama, siis ei ole õigustatud eluasemekulude väiksem arvestamine jne. See, et keegi kuskil ütles, et laenu ei saa samaväärselt arvesse võtta, ei tähenda, et üldse ei võetaks arvesse või et ei tohiks kuidagi elatisest finantseerida ja nüüd peab siis selle 300 euri elatise eest lapsele ainult riideid ostma, isegi kui vaja pole

Päris hulluks ka ei tasu minna nüüd sellega.

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga tõstame asja siis uude mõõtmesse ja üle võlli. Ema kasvatab last üksi, lapse isa ei toeta. Ema saab töötasu näiteks 800€ neto. Et ühiskonna kriitilised liikmed rahul oleks, võib ema eluasemele, transpordile ja oma toidule ning esmatarbekaupadele kulutada 300€ kuus. Sest 500€ eest käib laps trennis, saab riided ja toidu. Juhtub ema kulutama 310€ kuus, no ostis meeltesegaduses huulepulga näiteks, siis tuleks teda linnavälhakul kividega loopida? Nii või?

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ema kasvatab last üksi, lapse isa ei toeta. Ema saab töötasu näiteks 800€ neto. Et ühiskonna kriitilised liikmed rahul oleks, võib ema eluasemele, transpordile ja oma toidule ning esmatarbekaupadele kulutada 300€ kuus. Sest 500€ eest käib laps trennis, saab riided ja toidu. Juhtub ema kulutama 310€ kuus …

No kus krt! Lapsele peab ju kulutama 644€. Minimaalselt! Mis rongavanematest sa ometi kirjutad? Isegi endaga koos elavale lapsele, kellest on igapäev rõõmu, ei raatsi miinimumigi kulutada? Kõik teavad, et lapsega elavad emad kulutavad lapsele ikka märksa rohkem. Kas siis sinu arust 800€ kuus teeniv ema ei tahagi oma lapsele normaalset elu? Natukenegi rohkemat, kui see absoluutselt kõige miinimumim? Kuidas lapse anded nõnda areneda saavad? Mis saab tema sotsiaalsest elust? Arvad et kui ema on edutu rott siis peab lapsest kasvama mingi heidik? Täitsa imelik ikka.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga tõstame asja siis uude mõõtmesse ja üle võlli. Ema kasvatab last üksi, lapse isa ei toeta. Ema saab töötasu näiteks 800€ neto. Et ühiskonna kriitilised liikmed rahul oleks, võib ema eluasemele, transpordile ja oma toidule ning esmatarbekaupadele kulutada 300€ kuus. Sest 500€ eest käib laps trennis, saab riided ja toidu. Juhtub ema kulutama 310€ kuus, no ostis meeltesegaduses huulepulga näiteks, siis tuleks teda linnavälhakul kividega loopida? Nii või?

Mitte üle võlli, vaid teeme ikka nii nagu seadus kohustab.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lapsele eluaseme tagamine on ennekõike ikka vanemate ülesanne, mitte vastupidi. Last ei saa kohustada endale kodu saamiseks oma vanematele kinnisvara ostma. Seepärast ei ole vanema eluasemelaenu rahastamine päris elatise sihipärane kasutamine.

Mul on kahju, et sa rumal oled ja elust midagi ei taipa.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No kus krt! Lapsele peab ju kulutama 644€. Minimaalselt!

Kust see 644.- tuli? 584.- ikka.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No kus krt! Lapsele peab ju kulutama 644€. Minimaalselt!

Kust see 644.- tuli? 584.- ikka.

60euri lapsetoetust ka. Selle mahaarvamiseks peab kohtus mahaarvamisteks põhjuseid tõestama ja selle mahaarvamist spetsiaalselt küsima. Kuni seda tehtud ei ole see lisandub kummagi vanema panusele.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minule Swed 5 aastat tagasi ei andnud laenu, kuna nende arvates ka kohtulikult välja mõistetud elatis ei kuulunud sissetuleku hulka. Ajad kindlasti muutunud ja pankades erinev suhtumine, aga kirjutasin lihtsalt oma kogemuse.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Just taotlesin swedist. Olen 40 ja pank ütles, et elatist ei arvestata, kuna 10 a pärast see läbi juba ja minu vanus selline, et sissetulek enam eriti ei kasva.

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Just taotlesin swedist. Olen 40 ja pank ütles, et elatist ei arvestata, kuna 10 a pärast see läbi juba ja minu vanus selline, et sissetulek enam eriti ei kasva.

Siis on siin tegelikult konflikt või ebavõrdne kohtlemine. Kui elatise maksja puhul loetakse see rahaliseks kohustuseks võrdselt laenuga, pole siis vahet mitu aastat maksta – 1 või 18. Võin eksida, aga kas pangad pole mitte varasemalt riigi poolt makstavaid lastetoetusi lugenud leibkonna sissetulekute hulka? Kui elatis pole sissetulek, siis mil viisil nn toetusrahad on?</p>

+1
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina alustaks mõtlemist sellest, kui palju on raha sissemakseks kõrvale pandud, kui palju laenu võtta, mis ajaks, milline oleks kuumakse. Mängiks paberil erinevad stsenaariumid läbi, kaasaarvatud selle, kuidas saada hakkama ilma lapse isa toetuseta, sest igasuguseid asju võib elus juhtuda.

Teemaalgataja jutust kumab läbi kaks asja. Esiteks see, et eksmees ei tundu just kõige stabiilsem inimene olevat, kui teemaalgataja veidi pelgab elatise maksmist ametlikuks teha. Seda enam on vaja paberil läbi mängida olukord, kuidas ilma selle 300 eurota hakkama saaksite.

Teiseks jääb mulje, et teemaalgataja sissetulek on üsna pisike, kuna ta uurib, kas igasugused toetused lähevad ka panga silmis sissetulekute alla. Kui palju sealt ikka tilkuda saab, lastetoetus 60 eurot, mis veel…? Tundub, et siin on pigem vajadus parem töökoht otsida sissetulekute suurendamiseks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sama

Just taotlesin swedist. Olen 40 ja pank ütles, et elatist ei arvestata, kuna 10 a pärast see läbi juba ja minu vanus selline, et sissetulek enam eriti ei kasva.

Sain umbes kaks aastat tagasi täpselt sama vastuse täpselt samast pangast. Vanus ka umbes sama.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Samuti kas peretoetuseid arvestatakse sissetulekuna?

Swed ei arvestanud ka riigi poolt makstavat lapsetoetust  – põhjendades, et laps saab enne täisealiseks kui laen lõpeb (taotlesin 20 aastaks). SEB aga arvestas peretoetust küll.

+1
0
Please wait...

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Elatisraha sissetulekuna ja kodulaenu võtmine