Tere,
oleksin väga tänulik Teie kogemustest, kelle kaasad töötavad Soomes. Mis tundeid see Teis tekitab? Kas usute suhte tulevikku ning mis probleeme on seoses kaugel töötamisega tekkinud?
Aitäh vastajatele.
Esileht › Pereelu ja suhted › Elukaslased/abikaasad Soomes
Tere,
oleksin väga tänulik Teie kogemustest, kelle kaasad töötavad Soomes. Mis tundeid see Teis tekitab? Kas usute suhte tulevikku ning mis probleeme on seoses kaugel töötamisega tekkinud?
Aitäh vastajatele.
Ma elan koos oma elukaaslasega Soomes.
Ei lepiks selle kalevipoja edasi-tagasi sõelumisega.
Mina elasin u. 9 aaatat nii, kuni siis teine laps sai 1,5 aastaseks. Pakkisin asjad kokku ja läksin ise ka Soome.
<p style=”text-align: left;”>Meie kaugsuhe oli siis ajal, kui sotsiaalmeedia (videokõne, messengeris 24/7 kätte saadav jne.) polnud nii kätte saadav. Pigem toimiski see siis niiöelda rohkem usaldusel. Tihedad telefonikõned ja iga 2 nädala tagant mehel nädalavahetustel kodus käimine. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem tundsin,et mulle ei sobi selline elustiil, eriti kui esimene laps sündis. Jah,kaudne toetus oli alati olemas, kuid reaalne ja läheduse puudus panigi tegutsema, et ise ka ära Soome minna (mees ei olnud nõus Eestis töötama), et lastel oleks siiski isa rohkem kui korra kuus ja meil mehe/naise vaheline suhe, mitte ainult sõprussuhe.</p>
Pakkisin asjad kokku ja läksin
Minnes oli endal ka siis töökoht ootamas? Kumba riigi nägu lapsed rohkem on? Kellena nad ennast tunnevad?
Pakkisin asjad kokku ja läksin
<li style=”text-align: center;”>Minnes oli endal ka siis töökoht ootamas? Kumba riigi nägu lapsed rohkem on? Kellena nad ennast tunnevad?
Kui kodus kõik hästi, ema/isa õnnelikud, rahul, siis ka lapsed rahulolevad ja rõõmsad.
See oli väga hea kommentaar. Kui sa teemaalgataja soovid elada rahulolevat ja õnnelikku pereelu, siis püsige koos.
Mina elasin u. 9 aaatat nii, kuni siis teine laps sai 1,5 aastaseks. Pakkisin asjad kokku ja läksin ise ka Soome.
<p style=”text-align: left;”>Meie kaugsuhe oli siis ajal, kui sotsiaalmeedia (videokõne, messengeris 24/7 kätte saadav jne.) polnud nii kätte saadav. Pigem toimiski see siis niiöelda rohkem usaldusel. Tihedad telefonikõned ja iga 2 nädala tagant mehel nädalavahetustel kodus käimine. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem tundsin,et mulle ei sobi selline elustiil, eriti kui esimene laps sündis. Jah,kaudne toetus oli alati olemas, kuid reaalne ja läheduse puudus panigi tegutsema, et ise ka ära Soome minna (mees ei olnud nõus Eestis töötama), et lastel oleks siiski isa rohkem kui korra kuus ja meil mehe/naise vaheline suhe, mitte ainult sõprussuhe.</p>
Ma ei saa aru, kust ja kuidas sa kirjutad, pidevalt viskab su tekstidesse koodi sisse. Katsu ära parandada palun, ise ju näed ka seda?
Mina kohtusin oma praeguse elukaaslasega Eestis. Mees käis selleks ajaks juba ammuilma Soomes tööl. Eestis käis ta 2-3 nädala tagant. Mina olin rasedana ja üksi Eestis, mees käis Soomes tööl. Peale lapse sündi lõid mehel esimesena tunded lainetena kokku ja käskis mul asjad kokku pakkida, et tema kolib meid ära Soome. Ega mul endal polnud ka hea üksi beebiga Eestis olla aga mees ütles konkreetselt välja, et tema ei saa meist niimoodi lahus elada.
Nüüdseks elan 13a Soomes ja pere koos ja kõik õnnelikud. Pere peab ikka koos elama.
Ei sobinud. Ilmselt oleks varem või hiljem lahutanud. Õnneks nüüd töötab abikaasa Eestis ja on iga päev kodus ja aitab last kasvatada.
Lastel kõnekeel üldiselt säilib, aga eesti kirjakeel läheb ikka metsa, kui soome koolis käia
Lastel kõnekeel üldiselt säilib, aga eesti kirjakeel läheb ikka metsa, kui soome koolis käia
Ei vaidle vastu. Kuid selleks on võimalik sinul, kui lapsevanemal, kodutööd teha või minul käib laps üks kord nädalas, peale kooli, eesti keelt “õppimas”.
Minul on selline olukord, et elame perega Soomes, 3 last sündinud Soomes. Algne põhjus kolida, oli mehe soov Soomes töötada. Aga mehel ei ole tegelikult tasuv töö ega ka mul Soome mõistes ja elu Soomes on ikkagi palju kallim, eriti lastega seotud kulud, ringid, trennid, elustandard sõpradel jms. Sissetulekud on täpselt selliseid, et toetusi ei saa, aga hästi elada ka ei saa, loeme sente ja kitsas korteris suure perega. Oleme arutanud, et vb oleks parem kui mina lastega Eesti kolin ja mõnda aega kaugsuhe, millalgi mees koliks järgi. Samas ma ka tugevalt usun, et pere peab koos olema. Praegune elu aga on üsna vaene. Et see klassikaline valik, rahakam elu (Eestis) või pere koos…
Minu isa töötas Soomes, kui olin vanuses 12-25. Nii palju kui kuulsin/nägin sobis see neile hästi (pead muidugi ei julge anda, aga pingeid ehk oleksin tundnud ikka) ning ka minul kui lapsel ei olnud ka selle vastu midagi. Kui isa kodus oli, siis tegeles minu ja emaga kogu aeg, ma ei tundnud küll millestki puudust. Vanemad helistasid 2x päevas ja kohtusime iga kuu aja tagant ca nädal aega. Lõpupoole tuli Skype, siis sai 1x päevas selle abil videokõne teha. Soomes lõplikult tagasitulek oli seotud tööandjaga, mitte vanemate omavaheliste suhetega. Siin on enamikel küll nooremad lapsed, aga väike vaade natuke vanema lapse pilgu läbi. 🙂
Oleme arutanud, et vb oleks parem kui mina lastega Eesti kolin ja mõnda aega kaugsuhe, millalgi mees koliks järgi. Samas ma ka tugevalt usun, et pere peab koos olema. Praegune elu aga on üsna vaene. Et see klassikaline valik, rahakam elu (Eestis) või pere koos…
Miks mitte koos juba tulla? Tulge ometi, kui vähegi see mõte, parem ikka ju kui Soomes vireleda. Mida suuremaks lapsed seal kasvavad ja endale sõbrad jne loovad, seda raskem on lahkuda.
Sissetulekud on täpselt selliseid, et toetusi ei saa, aga hästi elada ka ei saa, loeme sente ja kitsas korteris suure perega.
Kas te linna poolt korterit ei saa? Lastega peaks olema võimalus suuremaks korteriks. On olemas m2 mis peavad olema min.inimese kohta.
Võite ka lahutada ja eraldi kolida, nt lähedale v samasse majja, siis saate mõlemad elamistoetust.
Võite ka lahutada ja eraldi kolida, nt lähedale v samasse majja, siis saate mõlemad elamistoetust.
Eestis on ju väga hea lasterikka pere toetus, vajadusel toimetulekutoetus. Inimene tahab ikka tööl käia, mitte toetustest elada. Kes siis võõras riigis toetusi susserdama hakkab.
Võite ka lahutada ja eraldi kolida, nt lähedale v samasse majja, siis saate mõlemad elamistoetust.
Appi küll! Loodetavasti oli see iroonia. Või selline ongi nende Soome “et koos perega olla” läinud naiste meelelaad?
See mängulahutamine on Soomes täitsa teema, päriselt. Ega ilmaasjata siin kõik üksikemad pole. Ei usu mina, et kõik naised siin unistavad üksi lapsi kasvatada. Lihtsalt sotsiaaltoetused on nii disainitud, et kõige kahjulikum ja raskem ongi kahe töölkäiva madalapalgalise vanemaga perel. Teenuste eest peab maskma täie rauaga (lasteaiad, trennid), eluaseme üür turuhinnaga ja makse ka maksad korralikult. Loodetavasti Eestis sellist süsteemi ei tule kunagi.
Esileht › Pereelu ja suhted › Elukaslased/abikaasad Soomes