Esileht Beebi ja mitmikud Emad, kes te olete üksi kodus lapsega/lastega, kas jõuate mängida ka?

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )

Teema: Emad, kes te olete üksi kodus lapsega/lastega, kas jõuate mängida ka?

Postitas:
Kägu

Selline tunne, et pean valima, kas saan lapsega aega veeta ja elamine on nagu seapesa või ei veeda ja on üsna korras. Mind ajab endast välja, kui elamine on korrast ära, see on tekkinud peale sünnitust. Laps on nüüd 11-kuune, tuiab mööda elamist ringi, mänguasjad ei huvita, annan talle erinevaid ohutuid esemeid kätte ja suhtlen temaga, aga on ju vaja teha hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök, enda ja lapse järelt koristada, pamperseid vahetada, laps magama panna (enam ei maga ka eriti kaua, heal juhul tund korraga, tavaliselt u 30 min uinak 2x päevas), põrandad pesta, kuna kuskilt tuleb ilgelt palju peenikest puru, riided kuivama panna.. Olen nagu rattas. Mul on kahju, vahel lihtsalt võtangi selle pool tundi, et lapsega lihtsalt koos olla. Tean, et kellel mehed kodukontoris, nendel istuvadki vahest mehed lõunapausi ajal lapse juurde maha ja hops kohe tund aega võidetud. Minu mees jõuab aga koju kell 21.

Palun jagage kogemusi.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks ongi raske. Mul suur elamine ja selle korrashoid on ikka tõsine katsumus. Lapsed 2a ja 10-kuune. Ausalt, ühe lapsega oli ikka 10x kergem. Oma aeg, puhkepausid, isegi kui ainult 30min uni. Kahe lapsega puhkepause pole, enamasti elamegi seapesas. Räpane on ka. Korduvalt leian end mõttelt, et peaks koduabilist uurima, aga rahast hakkab kahju.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nädalavahetusel ka mees 9ni? Sel ajal saab koristada, mitu masinat pesu pesta ja mitme päeva toidu ette teha.

Minul nii ongi. Nädala sees teen vähe, mina panen pesu pessu ja teen kõige hädapärasemat, õhtul tuleb mees koju, käib poes, tõmbab köögi puhtamaks ja paneb mustad nõud masinasse, hommikul paneb mees pesu kuivama ja mina võtan nõud masinast välja.

nädalavahetusel tegeleb mees lapsega ja mina teen toitu ette valmis ja suuremat koristust.

Või saab enda või mehe ema nädalavahetusel appi kutsuda – üks koristab ja teine hoiab last.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees jõuab 21, aga mis kell ta hommikul läheb?

Aga muidu arvan, et sul nõudmised liiga suured, kui pead majapidamistööde kõrvalt kohe ekstra aega leidma lapsega mängimiseks, ja sul 1 laps?

Võta chillimalt. Kindlasti liialdad ka palju

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nädalavahetusel ka mees 9ni? Sel ajal saab koristada, mitu masinat pesu pesta ja mitme päeva toidu ette teha.

Minul nii ongi. Nädala sees teen vähe, mina panen pesu pessu ja teen kõige hädapärasemat, õhtul tuleb mees koju, käib poes, tõmbab köögi puhtamaks ja paneb mustad nõud masinasse, hommikul paneb mees pesu kuivama ja mina võtan nõud masinast välja.

nädalavahetusel tegeleb mees lapsega ja mina teen toitu ette valmis ja suuremat koristust.

Või saab enda või mehe ema nädalavahetusel appi kutsuda – üks koristab ja teine hoiab last.

Läheb kell 7 hommikul. Tal lihtsalt on vaja peale tööd veel asju ajada ja sp jõuab nii hilja. Nädalavahetustel tahab ta meid kodust välja viia ja siis pole ka eriti aega. Aga see on hea mõte, et toidud ette. Peremehele meeldib muidugi värske toit, otse ahjust tulnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen olnud samas seisus, kus tundub, et kõik kuhjub ja midagi ei jõua. Nüüd on asjad muutunud. Esimese asjana soovitaks oma ajakasutus üles kirjutada ja analüüsida. Ebavajalik kokku tõmmata või vähendada.

Mul meest ei ole, lapsi on rohkem, ühega olen veel kodune. Päeva peab mahtuma ka 3-4h tööaega. Mõni päev on keerulisem, st on ka selliseid hetki, kus puhtad pesud vedelevad masinas või restil ja hommikut tuleb alustada eelmise õhtu nõude koristamisega, aga raamatut loeme igal õhtul enne und, käime õues sportimas(hetkel ujumas), mängud mängime suurtega ka ära siis kui pisem magab. Minu puhul toimib hästi see, kui internet sulgeda ja vaba aeg kui maast leitud.

Toidud planeerin pikemalt ette ja kaasan toiduvalmistamisse lapsi, samamoodi ka koristamise, pesude ära panemise jne, õpetus eluks 🙂

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No misasju on tal igal õhtul ajada? Põgeneb kodunt lihtsalt?

Ütle mehele, et sulle ei sobi. Või et peremehele meeldib see ja too. Aga petenaine? Las peremees teeb siis ise.

Sa ei ole mehe teenija. Elatakse ikka endale.

Sina aga tundud teksti järgi üksikema olevat, sest mees sisuliselt ei osale, või lihtsalt seda tüüpi naine, kellele meeldibki “ohver”olla

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui see on ühiselt planeeritud ja oodatud laps, on vastus selles et mees ei täida oma kohust. Ta võiks ise õhtul süüa teha, mitte koju alles söögilõhna peale tulla ning nädalavahetusel proovima sulle lapsevaba aega anda mitte jälle esimesel võimalusel kodust välja minema.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ka vahel tundunud, et päev läks mööda kuidagi nii, et lapsega nagu eriti ei tegelenudki ekstra. Muidugi sõime, mähkisime, selle ajal rääkisime jne, aga mõnel päeval, kui üritan lapse ärkvel oleku ajal ka kodus midagi tehtud saada – koristada või süüa teha – siis ongi veidi nagu süümekad, et ei tegelenud piisavalt lapsega. Üldiselt olengi proovinud vabamalt võtta. No ei korista siis või tellime toitu koju. Üldse saame palju asju tehtud kui laps 19-20 ajal magama on läinud. Siis mõnikord teeme ettevalmistusi järgmise päeva söögiks, koristame vms. Seda siis ikkagi koos mehega, kes pärst tööd tuleb koju pere juurde.

Palju saan tehtud ka siis, kui mees pärast tööd lapsega aega veedab ja vannitab. Sel ajal saan ka nt kiirelt õhtusöögi valmis vms. Ühesõnaga ikka koos panustame, et laps oleks hoitud, söök laual ja suurem kaos kõrvaldatud kodust.

Suurema koristuse teeme ka tavaliselt nädalavahetusel- siis saab üks rohkem last hoida ja teine koristada, vahepeal vahetame ka. Ja kuna meil mõõduka suurusega kodu, siis jõuame pärast koristamist ikka midagi kõik koos teha ka. Me üldjuhul ka armastame nädalavahetustel koos aega veeta, kusagile sõita. Aga teatud kohustused püüame ka ühiselt nv jooksul ära teha.

Meid aitab palju ja toidukraami koju tellimine kulleriga, sest nii ei pea kumbki kulutama aega toidupoes käimisele ja nii jälle rohkem aega lapsele ja muudeks paremateks asjadeks.

Üldiselt esimese asjana tundub, et sinu probleemi lahendaks see, kui mees veidigi rohkem pereellu kaasatud oleks. Ta ikka peab ka kodus midagi tegema, mitte 14h iga päev ära olema ja siis veel nv ka ära minna soovima. Tõmba äkki ise tagasi oma agarust ja vaata, kas ta saab aru, et toad mustad ja nälg peal, kui sa ütled, et tegelesid lapsega, mitte ei olnud täiskohaga koduperenaine.

Laps on ikkagi nii vähest aega väike ja peaksid saama temaga nii palju aega koos veeta kui vähegi soovid. Kodutööd ei ole nii tähtsad.

Ps. Olen endale ikka meelde tuletanud, et olen LAPSEhoolduspuhkusel, mitte täiskohaga kokk-koristaja.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, jõudsin, eriti kahega. Enda jaoks võib sellise lõdvema graafiku teha, millal umbes laps sööb-mängib-magab ja millisel ajal (mida hommiku poole, seda lihtsam) “oma” asjad (st kodu korrashoid jms) tehtud saab.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ära mõtle üle ja pane endajaoks prioriteedid paika. Arusaadavalt on nii sinu kui mehe jaoks prioriteet nr 1 laps. Ühe lapsega ongi alguses raske. Rutiini käimasaamine et kõigile sobiks võtab aega. Olin isegi esimesed kuud väga stressis, aga mingi hetk sain aru mis on muret ja tormamist väärt ja mis mitte. Tolmurullid on viisakad ja võivad rahus seinaääres päevi oodata kuni sa nad ära korjad, laps aga mitte.

Mina soovitan et mõelge koos mehega läbi ja pange plaan paika. Nädalavahetused on ju üldiselt vabad ja kui sa tunned et sul on vaja suurpuhastust teha siis tehkegi kokkulepe et laupäeval on sul koristamise ja nädalamenüü ette planeerimise päev ja jäta suurem lapse eest hoolitsemine/mängimine mehe kanda. Nädalasees tee ära nipet-näpet mida tõesti vaja on teha ja proovigi rahulikult mõelda et kui laupäev tuleb siis teen. Eks see nõuab harjutamist…

Ega toimetusi vähemaks ei jää, lihtsalt tuleb õppida oma aega ja prioriteete planeerima. 🙂 Oluline on mitte jätta kõike vaid enda kanda! Mees on samamoodi lapsekasvatamises ja kodu pidamises osaline nagu Sina.  Minul on tänaseks 3 last ja ootan hetkel neljandat. Oli  raske ja eks on vahel ka siiani selliseid olukordi kus täpselt ei tea kuhu suunas joosta, aga saame kenasti hakkama. 🙂

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selline tunne, et pean valima, kas saan lapsega aega veeta ja elamine on nagu seapesa või ei veeda ja on üsna korras. Mind ajab endast välja, kui elamine on korrast ära, see on tekkinud peale sünnitust. Laps on nüüd 11-kuune, tuiab mööda elamist ringi, mänguasjad ei huvita, annan talle erinevaid ohutuid esemeid kätte ja suhtlen temaga, aga on ju vaja teha hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök, enda ja lapse järelt koristada, pamperseid vahetada, laps magama panna (enam ei maga ka eriti kaua, heal juhul tund korraga, tavaliselt u 30 min uinak 2x päevas), põrandad pesta, kuna kuskilt tuleb ilgelt palju peenikest puru, riided kuivama panna.. Olen nagu rattas. Mul on kahju, vahel lihtsalt võtangi selle pool tundi, et lapsega lihtsalt koos olla. Tean, et kellel mehed kodukontoris, nendel istuvadki vahest mehed lõunapausi ajal lapse juurde maha ja hops kohe tund aega võidetud. Minu mees jõuab aga koju kell 21.

Palun jagage kogemusi.

Mina kaasasin lapse oma tegevustesse juba päris varakult. Alguses tõstsin ta lamamistooli või tekikesega sinna, kus parasjagu toimetasin – vannituppa, koristatavasse tuppa, pliidi juurde. Samal ajal vestlesin temaga ja andsin mänguasju (ja muid asju). Sealt edasi andsin talle ka lapi ning ostsin kööki puki, kus seistes sai ta mind “aidata”. Päris varakult ostsin ja see aitas palju. Sodi ja segadust oli korralikult, aga mina sain süüa teha ja laps oli rahul.

Lapsega eraldi mängimine on minu arvates ülehinnatud – tema kaasamine näiteks toidutegemisse arendab last ja suhet emaga sama palju. Kõige käigus saab lapsega vestelda ja talle asju näidata.

Raamatuid vahel näitasin.

Lihtne see pole muidugi – toidutegemine koos väikelapsega nõuab tugevat närvi. Aga täiesti võimalik.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu last (15-kuune tüdruk) ei huvita mänguasjad seega ei, ma ei mängi temaga. Võibolla paar korda nädalas lehitseme raamatut või laome torni. Muul ajal tegeleb ta ise omaette asjade uudistamisega ja huvitub kõigest, mida ma parasjagu teen. Annab mulle põrandalt mustad riided, mille ma pesumasinasse laon, koristab oma kola mänguasjakasti, vaatame koos multikaid ja laulame, õpime sõnu, käime kärutamas ja niisama lollitame ja naerame. Kindlasti jõuab ka paar pahandust korraldada aga see kuulub asja juurde

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

<p style=”text-align: left;”>

Minu last (15-kuune tüdruk) ei huvita mänguasjad seega ei, ma ei mängi temaga. Võibolla paar korda nädalas lehitseme raamatut või laome torni. Muul ajal tegeleb ta ise omaette asjade uudistamisega ja huvitub kõigest, mida ma parasjagu teen. Annab mulle põrandalt mustad riided, mille ma pesumasinasse laon, koristab oma kola mänguasjakasti, vaatame koos multikaid ja laulame, õpime sõnu, käime kärutamas ja niisama lollitame ja naerame. Kindlasti jõuab ka paar pahandust korraldada aga see kuulub asja juurde</p>

Sama.
Ei mängi ka eraldi, pigem tegutseme koos. Tõstab pesu üles ja siis pesunöörile pandud pesu tõmbab põrandale tagasi. See on tema mäng. Ja muud sellised kodused toimetused.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Robot tolmuimeja, pesukuivati ja multikeetja on olnud minu suurimad abilised. Nüüd kolmanda lapse ootel on nimekirja lisandunud robot muruniiduk 🙂

Aitab ka rutiin. Üldiselt olen üritanud hommikul kodused toimingud ära teha, et pärastlõunal veidi vabamalt võtta. Sooja toitu tegin kord päevas (enamasti õhtul), lõunaks soojendasin eelmise päeva jääke. Lapse uneajal püüdsin ise puhata: jalutasin, magasin, lugesin jne.

Ühe lapsega eriti keeruline ei olnud. Mehel küll pikad tööpäevad alati olnud, aga nõudlik ta ei ole, nt kui õhtusöögiks on poesalat, siis nii ongi. Mitme lapsega on elu keerulisem, aga see vast pole teemaalgataja küsimus.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Otseselt lapsega mängima ei peagi alati. Neil on huvitavam päriselu õppimine. Kui laps natuke püsis rõngaslinaga puusal, siis sai talle näidatud, mis toiduained potti lähevad ja juurde räägitud. Võib proovida aega kokku hoida. Hommiku-, lõuna-, õhtusöögiks võiks lihtsamaid toite teha, mis valmivad kiiremini sama toitu mitu toidukorda järjest süüa, lapse toit võtaks vist ainult ikka aega. Minu jaoks on iLife robottoolmuimeja parim ost – imeb ja kui veepaak külge panna, siis robot tõmbab niiske lapiga üle põranda ka. Ning lisaks robottolmuimeja on nagu “lapsehoidja”, laps on beebist peale sellega mänginud, vaadanud, kuidas see tööd teeb, selle otsas turninud, on-off nuppu klõpsinud ja siiani robot töötab, pole katki läinud 🙂

Tegelt tore oleks lapsele rohkem näidata ja kaasata teda igapäeva asjade koos tegemisse, aga kahjuks mul on lihtsam olnud asju üksida teha. Muidu laps saaks mängida pesu masinasse pannes, hiljem välja võttes, koos kuivama pannes, koos mänguasju karpi tõstes, koos toiduaineid poti sisse peoga puistates jne. Aga praktiliselt jaaah, kuna kõik väsitab mind, siis pigem kasutan võimalust üksi millegi tegemisel, kui lapse tähelepanu sel ajal millelgi muul on.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil on samuti robottomuimeja. Aga igapävased toimetused teeme koos lapsega. Laps topib riideid pesumasinasse ja sikutab välja. Tassib pesunäppide korvi ja annab neid kätte. Pesu kuivamast võttes ulatan pesunäpid talle ja ta paneb need korvi. Peale sööki nt pühib laps ise oma söögitooli alt puru enam-vähem kokku. Kui vett peaks maha minema, siis on ta esimesena kohal, et saaks lapiga vehkida:)

Lapsed on erinevad seega ei maksa oodata, et koos igaühega saab niimoodi koos toimetada ja kui koos lapsega teha, siis läheb iga liigutusega kauem aega ja vahepeal tal tekkivad poolel teel muud huvid ja pesunäpide korv lendab laia kaarega tont teab kuhu.

Mänguasju on ka erinevaid. Aastasena meeldis lapsele nt lego duplo klotse lahti võtta. Kokku panema hakkas hiljem. Kaheselt lammutas Clics klotse laiali. Veidi hiljem hakkas ka neid kokku panema. Mänguasjad oleme valinud sellised, mis lapsele huvi pakuvad.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas sul on asjad laiali või on elamine tolmune? Kui viimane variant, siis soovitan robottolmuimejat. Kui asjad on laiali, siis tuleb elamine “lapsekindlamaks” teha, ehk asjad-mööbel nii ümber seada, et laps ei saaks tekitada igale poole kaost. Samas peaks lapsel olema mingi nurk, kus ta saab vabalt, ilma keelamata kõike näppida. Pärast mängimise lõppu saab kõik need asjad kahekesi koos lapsega mõnda suurde mänguasjakasti sisse pista ja ongi korras. Soovitan last võimalikult vara enda järelt koristama suunata. See on jube tüütu, aga koolieaks on sul laps, kes enda järelt koristab ja kes suudab isegi üldises koristuses tõhusalt kaasa lüüa, ilma vingumata. Mul on kaks teismelist poissi, kes vajadusel kogu elamise korralikult ära koristavad. Regulaaselt koristavad nad oma tuba.

Teine küsimus on, et miks mees nii hilja koju jõuab? Väikelapseiga kestab nii lühikest aega ja isa peaks ka lapsega igapäevaselt tegelema. Kuidas muidu saab tekkida korralik kiindumussuhe? Kas mees on ka nädalavahetustel hõivatud ja kas lahkub hommikuti varakult? Või on tal graafikuga töö ja see 21ks koju jõudmine on vaid tema tööpäevadel? Täistööaeg on 40 tundi nädalas. Ausalt ka pole kaks korda rohkem töötamine mõistlik ega jätkusuutlik. Varsti olete niimoodi ka “lahku kasvanud”. Või kui ta huvitegevuste tõttu pidevalt õhtuti ära on, siis tuleks kokku leppida, et ta mõned õhtud või päevad siiski lapsega tegeleb. Ja sinuga ka.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul 1a3k laps. Otseselt ei pea mängima temaga, tihtipeale käib ise ringi oma mänguasjadega või käib tuhlab riidekapis või köögikapis. Eks koristan pärast järelt ära. Mees käib pigem pikemaid päevi tööl, sest tegeleb oma ettevõtte alt (teadatuntud väide, et hakka ettevõtjaks, siis ei olda enam üldse kodus..:D), aga ma ei tunne, et oleks raske lapsega. Kui on head ilmad, käime õues ka. Võib-olla on lihtsalt rahulikum laps. Naudin väga, et ta kasvab juba suuremaks, aitab nt pesu panna kuivama jne, üritan kaasata teda pisikestesse kodutoimetustesse. Lõunasöögi teen alati lõunaune ajal, hommiku- ja õhtusöögid teen lihtsalt lapse kõrvalt. Kui on teinekord väga näljane juba, annan mõne mõngli näppu ja rahu majas.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nädalavahetusel ka mees 9ni? Sel ajal saab koristada, mitu masinat pesu pesta ja mitme päeva toidu ette teha.

Minul nii ongi. Nädala sees teen vähe, mina panen pesu pessu ja teen kõige hädapärasemat, õhtul tuleb mees koju, käib poes, tõmbab köögi puhtamaks ja paneb mustad nõud masinasse, hommikul paneb mees pesu kuivama ja mina võtan nõud masinast välja.

nädalavahetusel tegeleb mees lapsega ja mina teen toitu ette valmis ja suuremat koristust.

Või saab enda või mehe ema nädalavahetusel appi kutsuda – üks koristab ja teine hoiab last.

Läheb kell 7 hommikul. Tal lihtsalt on vaja peale tööd veel asju ajada ja sp jõuab nii hilja. Nädalavahetustel tahab ta meid kodust välja viia ja siis pole ka eriti aega. Aga see on hea mõte, et toidud ette. Peremehele meeldib muidugi värske toit, otse ahjust tulnud.

Viimasest lausest jääb mulje, et oled pigem oma mehe teenija. Ja ilmselt on see kodu koristus ja söögitegemine tema poole peale pandud pressing. Unusta ära see muu asi, tegele oma lapsega, võta koristaja ning normaalne oleks, et ka mees panustab pereellu. Või said lapse endale? Mis imelikud peremudelid need meil levinud on, et mees tuiskab ringi ja naine vaadaku, kuidas selle beebindusega kaasneva hullariga hakkama saab?

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina saan teemaalgatajast väga hästi aru. Ka mind häirib mustus ja korralagedus ja tahaks, et kodu oleks korras ja tihti ei saa siis lapsega parajasti mängida. Minu mees on ka väga pikad tööpäevad ära ja koju jõudes on veel zoomi koosolekud ja järgmisteks päevadeks ettevalmistused, ja kuna tal töö ka teises linnas, siis ongi ta tihti mitu päeva järjest ära. Kõik ei ole lihtsalt 9-17 kontoriinimesed.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ise tekitad seda mustust ja korralagedust.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina tunnen ka et olen täiesti omadega läbi kui olen lapsega kahekesi. Teen Sinust palju vähem. Üks suurem söögitegu paari päeva tagant, hommikul kiire puder. Koristan nii vähe kui võimalik, kui viha täis len, viskan ülearuseid asju ära et koristamist vähem oleks.

Laps sama moodi ei maga pikalt, 30 minutised unekesed, millest esimesed 10 minutit valvan. Sageli ärkab kohe uinaku alguses. Alles jäänud 20 minutiga saan valida kas jõuan pesema viõi midagi teha.  Tunnen ennast maailma ainsa ja kõige hullema hädapätakana, väljapoole paistab nagu teised emad jõuaksid kõike kontrolli all hoida, aga mina käin duši all nutmas, sest kõik käib üle pea.

Lapsega mängime elulisi mänge. Koristame koos, teeme süüa koos, tema jaoks on kõik üks mäng.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naised, kes te räägite et olete lapsega üksi, samal ajal kui teiega sama katuse all mees ka elab- te olete kahe lapsega üksi!

Mees, kes oma osa koduses elus ei anna pole muud, kui lisalaps ja arvatavasti oleksite päriselt üksi paremini hakkama saav. Kahe lapsega üksikema on tõesti raske olla, minu kaastunne.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naised, kes te räägite et olete lapsega üksi, samal ajal kui teiega sama katuse all mees ka elab- te olete kahe lapsega üksi!

Mees, kes oma osa koduses elus ei anna pole muud, kui lisalaps ja arvatavasti oleksite päriselt üksi paremini hakkama saav. Kahe lapsega üksikema on tõesti raske olla, minu kaastunne.

Kl 9-17 tööl käiv palgatööline ilmselt üle Eesti keskmise ei teeni ka. Minu kaastunne neile, kelle 1,5a laps läheb sõime, kuna muidu ei saa pere rahaliselt hakkama (ja nagu kõrvalteemast selgub on naisi, kes selle üle ka uhked, et nende panus pere eelarvesse on 50%). Ja samuti neile, kelle abikaasal ei ole elus muid püüdlusi kui kl 17 koju jõudmine ja diivanile teleka ette kukkumine.

Ametis/ettevõtmises edukate inimeste elu tihtipeale selline ei ole, sest päris palju aega kulub lähetustele, lisaprojektidele, enesetäiendamisele jne.

Olen naine kelle mees jõuab koju kl 20-21, aga mina küll ei tunne, et ilma meheta oleks elu palju lihtsam. Oleme majanduslikult kindlustatud, mees hoolitseb olmeasjade eest (et arved oleksid makstud, remonditööd tehtud, autod tangitud jne), lastele jõuab õhtuti ja vajadusel ka päeval tänu paindlikule töögraafikule üks-ühele aega pakkuda. Mina ka ei kurda, et olen oma muredega üksi jäetud. Nädalavahetusel oleme enamasti koos, lisaks käime puhkusel ja ka niisama väljas.

Ehk peremudeleid on erinevaid. Mõnele on oluline koduste kohustuste 50/50 jagamine, võrdselt raha teenimine ja lastega toimetamine. Teised pered on jällegi sellised, et igaüks panustab niipalju kui saab ja moel, mis tal kõige paremini välja tuleb. Olgu see rahateenimine, kodused tööd või laste kasvatamine. Ja “raamatupidamist” ei peeta selle üle, kes kui palju head pere jaoks teinud on.

0
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naised, kes te räägite et olete lapsega üksi, samal ajal kui teiega sama katuse all mees ka elab- te olete kahe lapsega üksi!

Mees, kes oma osa koduses elus ei anna pole muud, kui lisalaps ja arvatavasti oleksite päriselt üksi paremini hakkama saav. Kahe lapsega üksikema on tõesti raske olla, minu kaastunne.

Kl 9-17 tööl käiv palgatööline ilmselt üle Eesti keskmise ei teeni ka. Minu kaastunne neile, kelle 1,5a laps läheb sõime, kuna muidu ei saa pere rahaliselt hakkama (ja nagu kõrvalteemast selgub on naisi, kes selle üle ka uhked, et nende panus pere eelarvesse on 50%). Ja samuti neile, kelle abikaasal ei ole elus muid püüdlusi kui kl 17 koju jõudmine ja diivanile teleka ette kukkumine.

Ametis/ettevõtmises edukate inimeste elu tihtipeale selline ei ole, sest päris palju aega kulub lähetustele, lisaprojektidele, enesetäiendamisele jne.

Olen naine kelle mees jõuab koju kl 20-21, aga mina küll ei tunne, et ilma meheta oleks elu palju lihtsam. Oleme majanduslikult kindlustatud, mees hoolitseb olmeasjade eest (et arved oleksid makstud, remonditööd tehtud, autod tangitud jne), lastele jõuab õhtuti ja vajadusel ka päeval tänu paindlikule töögraafikule üks-ühele aega pakkuda. Mina ka ei kurda, et olen oma muredega üksi jäetud. Nädalavahetusel oleme enamasti koos, lisaks käime puhkusel ja ka niisama väljas.

Ehk peremudeleid on erinevaid. Mõnele on oluline koduste kohustuste 50/50 jagamine, võrdselt raha teenimine ja lastega toimetamine. Teised pered on jällegi sellised, et igaüks panustab niipalju kui saab ja moel, mis tal kõige paremini välja tuleb. Olgu see rahateenimine, kodused tööd või laste kasvatamine. Ja “raamatupidamist” ei peeta selle üle, kes kui palju head pere jaoks teinud on.

Tõmba privileegipimedust vähemaks.

1. Sa pole ju beebiga üksi kui mees on paindliku graafikuga, tegeleb lastega ja nädalavahetustel ka muuga. Oled täiesti tavaline kodune ema, vahega et keskmisest paremas majanduslikus seisus.

2. Majanduslik sõltuvus pole mingi ausasi, nagu sina siin seda gamuriseerida proovid. Suur osa suhetest laguneb, ja naised kes olid suhtes majanduslikult sõltuvad, väljuvad sellest kaks kätt taskus ja sitamaitse suus. Kui pole selget raamatupidamist, oled potentsiaalselt tänaval sellel päeval, kui armastus ja vastutus otsa saab. Mehel sinu suhtes kohustusi pole, vaid oma laste.

3. Mina näiteks olengi ÜKSI beebiga. Läksin kuu enne tähtaega vägivaldse mehe juurest ära. Ja minna sain tänu sellele, et ma ei ole majanduslikult sõltuv. Oleks ma seda, saaksin senini korra nädalas peksa ja saaks ka laps. Ma ei saa prügikotti ukse kõrvale jätta ja keegi ei vii seda välja, kui õhtul tuleb, nädalavahetuse keegi ei vaata lapse järele kuni ma koristan või süüa teen, keegi ei aita õhtul vannitada. Iga päev, iga kell oleme vaid mina ja 6kuune laps. KÕIK tegevused mis peavad tehtud saama, saavad tehtud lapsega koos. Söömine, sittumine, taara viimine, pangas ja hambaarstil käimine.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Naised, kes te räägite et olete lapsega üksi, samal ajal kui teiega sama katuse all mees ka elab- te olete kahe lapsega üksi!

Mees, kes oma osa koduses elus ei anna pole muud, kui lisalaps ja arvatavasti oleksite päriselt üksi paremini hakkama saav. Kahe lapsega üksikema on tõesti raske olla, minu kaastunne.

Kl 9-17 tööl käiv palgatööline ilmselt üle Eesti keskmise ei teeni ka. Minu kaastunne neile, kelle 1,5a laps läheb sõime, kuna muidu ei saa pere rahaliselt hakkama (ja nagu kõrvalteemast selgub on naisi, kes selle üle ka uhked, et nende panus pere eelarvesse on 50%). Ja samuti neile, kelle abikaasal ei ole elus muid püüdlusi kui kl 17 koju jõudmine ja diivanile teleka ette kukkumine.

Ametis/ettevõtmises edukate inimeste elu tihtipeale selline ei ole, sest päris palju aega kulub lähetustele, lisaprojektidele, enesetäiendamisele jne.

Olen naine kelle mees jõuab koju kl 20-21, aga mina küll ei tunne, et ilma meheta oleks elu palju lihtsam. Oleme majanduslikult kindlustatud, mees hoolitseb olmeasjade eest (et arved oleksid makstud, remonditööd tehtud, autod tangitud jne), lastele jõuab õhtuti ja vajadusel ka päeval tänu paindlikule töögraafikule üks-ühele aega pakkuda. Mina ka ei kurda, et olen oma muredega üksi jäetud. Nädalavahetusel oleme enamasti koos, lisaks käime puhkusel ja ka niisama väljas.

Ehk peremudeleid on erinevaid. Mõnele on oluline koduste kohustuste 50/50 jagamine, võrdselt raha teenimine ja lastega toimetamine. Teised pered on jällegi sellised, et igaüks panustab niipalju kui saab ja moel, mis tal kõige paremini välja tuleb. Olgu see rahateenimine, kodused tööd või laste kasvatamine. Ja “raamatupidamist” ei peeta selle üle, kes kui palju head pere jaoks teinud on.

Oeh, ütled, et peremudeleid on erinevaid, aga siis kiidad ikka enda oma nagu parimat. Minul näiteks hoopis on kahju naistest, kes aastaid lastega kodus on, lasevad end meestel ülal pidada, tundub siis, et endal on null ambitsiooni elus midagi peale laste kasvatamise saavutada. Minu küsimus on, et kui rohkem kui 1,5 aastat lapsega kodus oled ja äkki isegi lausa mitme lapsega, siis mis plaanid sul edasiseks on? Jäädki koduperenaiseks ja kui armastus mehega otsa saab, siis oled ilma karjäärita, ilma rahalise tagavarata? Oled nii kindel, et su edukas mees jääb igaveseks su kõrvale ja saad niimoodi tema rahakoti peal ligu lasta?

Kui sina tunned kaasa naistele, kellele mehed tulevad kell 17 koju, sest neil pole sinu silmis piisavalt ambitsioone, kas siis ei võiks sama öelda naiste kohta, kes aastaid lastega kodus on?

Tegelikult ei lange iga mees kell 17 koju tulles diivanile, vaid teeb perele õhtusööki, mängib lastega, koristab, veedab naisega aega. Näiteks meie peres on just nii. Armastame kõik üksteise seltskonda, töötame täiskohaga mõlemad, aga ei tõmble üle. Mõlemad saavad end tööalaselt teostada, samas ei rabele varanduse nimel üle ka. Ühine aeg ja rahulik meel on tähtsamad.

Aga peamine. Ma tõesti ei mõista neid naisi, kes tänapäeval, kui need lood meestest sõltuvatest, hädas naistest on nii levinud, ikka julgevad tuimalt kodus istuda, mehest sõltuda. Muidugi ei saa elada pidevas hirmus lahkumineku ees, aga täiesti naiivselt uskuda mehe heldusesse ja ainult sellele toetuda on ikka jama küll. Seega palun ära arva, et kõik naised lähevad tööle kiirelt tagasi ainult sellepärast, et muidu ära ei ela. Paljud lähevad seepärast, et neil on isiklikud ambitsioonid või lihtsalt soov enda seljatagust kindlustada – et olla lisaks lapsevanemale veel keegi, saavutada midagi, omada karjääri ja sissetulekut ka juhul, kui mehel muud mõtted tekivad.

+1
0
Please wait...

Näitan 27 postitust - vahemik 1 kuni 27 (kokku 27 )


Esileht Beebi ja mitmikud Emad, kes te olete üksi kodus lapsega/lastega, kas jõuate mängida ka?