Teema: Emaks saamine kõrges vanuses

#4247006:

#4247004:

+45-50 aastaselt saada teadlikult laps on tänapäeval OK. Peaasi, et ema ja loote tervist seiratakse. Kui see on teadlik valik siis selline laps on armastatud ja hoitud ning ei tunne millestki puudust. Sellised vanemad on enamasti jõukad ja muidu edukad. Kui lapsel on lisaks päris isa ka, kes temaga tegeleb on seda palju-palju rohkem kui pooltel lastel, kelle emad on poole nooremad.

Ainult et see laps peab juba vanuses 20-25 siia teemasid vorpima stiilis “mure vananeva emaga”. Las need ema-isa dementsuse ja haiguste teemad tabavad ikka 40-45-aastaseid, kellel on juba elukogemust ja olnud aega jalad alla saada, noor peaks saama mõelda oma tuleviku, mitte vanemate hooldamise peale. Vanas eas sünnitamine on puhas isekus, kus lapse peale ei mõelda üldse, ainult vanainimeste “mina tahan!”

No see ei pruugi alati nii olla.

Ma olen veel 34 ja mõlemad vanemad juba matnud. Ema läks 3a tagasi 57 aastaselt ja isa nüüd paar kuud tagasi 66-selt.

Tolle aja kohta vist tõesti olid ka mul “vanad” vanemad.

#4249663:

Põhimõtteliselt olen poolt, et teaduse- ja meditsiinisaavutusi tuleb ära kasutada.

Mis mind aga väga üllatab on see, et meditsiini nn edusammude taustal inimeste eluiga ei ole kuigi palju tõusnud. Võttes suvaliseks näiteks omaenese suguvõsa, siis minu vanaisa, kes sündis 1907. aastal, elas 85-aastaseks. Mu vanaema elas 87-aastaseks ja mu 1875. a sündinud vanavanaema lahkus 92-aastaselt. Pärinen vaestest talupoegadest. Ometi oli nende inimeste lapsepõlves toit ja hügieen vilets, sõjad, antibiootikume polnud olemaski jne… Ometi olid nad terved ja ka vaimne tervis oli korras.

Nüüdisajast, mil meditsiin pidavat olema lausa kõikvõimas ja ravimeetodeid, rohtusid, operatsioone ja kõiksugu muid sekkumisi pakutakse pealtnäha hunnikute viisi, on aga näited sootuks kehvemad: minu isa suri mõned aastad tagasi juba 72-aastasena. Mu samas vanuses emal on vähk ja ka teiste käesoleval sajandil elanud või veel elavate suguvõsaliikmete tervised ja prognoositavad eluead pole üldse kiita, võrreldes sajanditaguse ajaga.

Mis ma öelda tahan? Seda, et laste saamine meditsiini abiga 74-aasta vanuses võiks olla täiesti okei – aga vaid sel juhul, kui ka meie tänapäeva inimeste prognoositav eluiga oleks tõusnud sinna kusagile 130. eluaasta kanti. Et laps ei peaks lapseeas oma vanemaid matma.

Kuid paraku kurblooline tõsiasi on see, et ehkki meditsiin justkui areneks (näe, isegi kunstviljastus ja surrogaatemadus on leiutatud!), ei ole eakad inimesed sajanditaguse ajaga võrreldes oluliselt ei tervemad ega pikaealisemad. Ehk siis – need asjad ei ole proportsioonis.

Kordan: ma ei ütleks mitte ühtegi sõna 74-a vanuses emaks saamise vastu, kui keskmine prognoositav eluiga tuleks meditsiini edusammudega samuti kaasa. Aga seda miskipärast ei ole ju.

on ikka eluiga tõusnud, ära üldista moa pere pealt.

100+ aastat tagasi oli keskmine eluiga 40 midagi ja naised sünnitasid otseses mõttes surmani. Sage oli sünnitusel surra ja ikka pidi keegi teine su lapsi kasvatama. Nüüd kui tõenäosus on jääda sünnitusel ellu, ei sobi enam järsku naistel sünnitada mingist vanusest või. Minu sugupuus on küllalt 20-45aasta vanuses surnud naisi. lapsed surid kas koos emaga või kasvatasid võõrad nad üles. Aga kui naisel õnnestus menopausini vastu pidada, oli ta lastel hea põli, ema elas veel pikalt. vahetult enne menopausi on väga mõistlik saada lapsi ajaloolises perspektiivis!

#4249685:

100+ aastat tagasi oli keskmine eluiga 40 midagi ja naised sünnitasid otseses mõttes surmani. Sage oli sünnitusel surra ja ikka pidi keegi teine su lapsi kasvatama. Nüüd kui tõenäosus on jääda sünnitusel ellu, ei sobi enam järsku naistel sünnitada mingist vanusest või. Minu sugupuus on küllalt 20-45aasta vanuses surnud naisi. lapsed surid kas koos emaga või kasvatasid võõrad nad üles. Aga kui naisel õnnestus menopausini vastu pidada, oli ta lastel hea põli, ema elas veel pikalt. vahetult enne menopausi on väga mõistlik saada lapsi ajaloolises perspektiivis!

Enda suguvõsa näitel on eluiga pigem lühenenud hoopis. Ja see jutt, et sada aastat tagasi oli  keskmine eluiga 40 aastat, ei pea küll paika. Tuhat aastat tagasi ehk küll jah.

See 74-aastane proua sünnitas kaksikud, elades ise juba vanadekodus. Ehk teisisõnu – ta ei saa enam endagi eluga hakkama, seega lapsed ongi täiesti teadlikult tekitatud siia maailma nii, et ema korraks vaatab otsa neile enne kui hooldekodus täiesti mälu kaotab ja lapsed teistele jätab. Okei, otsuseid on maailmas erinevaid, aga teadlikult nii valida – natuke kahju lastest.

#4249709:

Ja see jutt, et sada aastat tagasi oli keskmine eluiga 40 aastat, ei pea küll paika.

Kahjuks peab küll. Ja see polnud mingi arengumaa vaid Euroopa riikide näitaja. Põhjuseks olid nakkused, mida tollal ei osatud ravida, kalssivahed ja ravi kättesaamatus, väikelaste suremus, sõjainvaliidide suremus, tööõnnetused ja piirkonniti vähene sanitaarsus.

#4250144:

#4250142:

Ja see jutt, et sada aastat tagasi oli keskmine eluiga 40 aastat, ei pea küll paika.

Ei tohi unustada, et tollal polnud sotsiaalkaitset nagu praegu. Meil on võimatu nälga või alatoitumusse surra, sest abi saab alati, aga siis ei saanud. Kui süüa ei olnud siis elatusid almustest või surid nälga. Ja seda Euroopa riikides.

Pärast Esimest Maailmasõda surid Saksamaa nn. Weimari Vabariigis ligikaudu 900.000 inimest nälga või alatoitumusse. See viis Euroopa keskmise eluea ka pügala jagu alla.

Selle teema kontekstis ei puutu eelmise sajandi alguse madal keskmine eluiga eriti arvesse. Nagu öeldud, viisid selle alla sõjad ja laste kõrge suremus. Kui inimene oli juba lapsepõlvest väljas, siis oli üle 40aastaseks elamise tõenäosus ikka kohe suurem.

#4250198:

#4250193:

Selle teema kontekstis ei puutu eelmise sajandi alguse madal keskmine eluiga eriti arvesse. Nagu öeldud, viisid selle alla sõjad ja laste kõrge suremus. Kui inimene oli juba lapsepõlvest väljas, siis oli üle 40aastaseks elamise tõenäosus ikka kohe suurem.

Puutub nii palju et alati on lapsi saadud teadmata, kas neid ise üles õnnestub kasvatada. Tänapäeval on keskmine eluiga kõrgem kui kunagi varem 50aastane ema jõuab ilsito oma lapsed suureks kasvatada. 70ei jõua alati aga see risk on alati olnud.

Seda küll.

Aga keskmist oodatavat eluiga ma vaataks küll, samuti tervena elatud aastaid. 65aastase naise oodatav eluiga praegu on ca 20 aastat. Jah, sõltub konkreetsest naisest, aga ma 70aastaselt lapse sünnitamist pean siiski vastutustundetuks. Lisaks asjaolu, et rasedus ja sünnitus on naise kehale väga suur koormus ja risk. No ja keskmisel 70aastasel on juba ka see asi, et pensionist last ei kasvata. Õnneks Eestis see ei ole teema.

40-50 on teine asi, kui tervis korras ja suguvõsa ajalugu pigem pikaealine.

#4250241:

Igas meeste, suhte või seksiteemas tuleb alati välja, et naised on alati puruväsinud, eriti seksiks, sest nad kasvatavad lapsi, hooldavad mehe vanemaid ja teevad lõputult kodutöid.

V.a vanana sünnitamise teemades. Siis on kõik überterved, vitaalsed, naksakad.

Kas noorel ja tervel inimesel on keelatud väsinud olla kui ta mehe vanemaid hooldab ja lastega tegeleb?