Teema: emotsioonsöömine

Põhjuse likvideerimine. Ega muu eriti ei aitagi. Ajutiselt aitab ka väikese kalorisisaldusega snäkkide leidmine – mina näiteks tarvitasin makrat ja tomatit-kurki, samuti piiratud koguses Coca-Cola Lighti.

Katsetasin individuaal-ja grupiteraapiat, antidepressante. Kõik aitasid, kuid mitte kohe. Kõigepealt oli tugev tagasilangus, siis hakkas väga tasakesi paremaks minema. Lõpptulemusena olen õppinud oma söömishäiretega elama. Mul on omad alarmid väljakujunenud, mis ütlevad, kui asjad hakkavad käest ära minema.

Aga jah, teraapiate ja ravimite kombinatsioon. Katsetama peab palju.

#4123879:

#4123784:

Põhjuse likvideerimine. Ega muu eriti ei aitagi. Ajutiselt aitab ka väikese kalorisisaldusega snäkkide leidmine – mina näiteks tarvitasin makrat ja tomatit-kurki, samuti piiratud koguses Coca-Cola Lighti.

Hallo mis ajast makra dieet toit on? Oled sa üldse uurinud mida nad sinna sisse ajavad? Koostis seisneb peamiselt gluteenist ja E- ainete kokteilist. Sellist asja ei tohiks keegi süüa.

Praegu on teema emotsioonisöömisest/söömishäiretest.

Kas see emotsioonisöömine on see et tahaks süüa midagi head või ükskõik mida? Nt porgandit, kapsast, kaalikat, jne. Maitsestamata jogurtit, tatraptru, sepikut. St suudad sa endale keelata ebatervislikke ja kaalu tõstvaid toite ja valida söögiks tervislikku ja organismile vajalikku toitu. Mõelda sa ju suudad. See pole pahaga öeldud. Mõtle et lisaks praegustele probleemidele on sul varsti probleemiks ka ülekaal. Neid muresid mis sul on ei saa ju ära süüa. Seda näed sa isegi. Lohutuseks küll, aga kahjuks vaid hetkeks.

Hakka uurima intuitiivse toitumise kohta, ka instagramis on eestikeelne konto ja vähemalt paar nõustajat juba eestis – otseselt seotud emotsionaalse söömisega toimetulekuga. Saad sealt väga palju infot, kuidas toimida, aga miks mitte ka individuaalset nõustamist võtta. Olen ise ka maadlenud emotsionaalse söömise ja söömishäiretega, juba lasteaias vaatasin ameerika supermodelle ja üritasin kaalu langetada. Nüüdseks on aastatepikkune töö kandnud vilja, olen sellega õppinud elama ja leppinud, leidnud enda jaoks tasakaalu. Eks ikka tuleb ette seda emosionaalset söömist, aga mitte nii tihti ja ei lähe hulluks, lisaks ei süüdista ennast, sest tagasilangused on normaalsed 🙂 Edu!

#4124111:

Mina teismelisena – kui tundus, et minust on saamas inimene, kes palju ja kogu aeg sööb, sest süüa on lihtsalt mõnus, piirasin enda jaoks toidu kogused. Näit. süüa tohin nii suure koguse lõunasööki, nii suure koguse õhtusööki. Kui mõistlik kogus taldrikult otsa saab, siis juurde võtta ei tohi. Kogused olid silma järgi (ei kaalunud). Teiseks tegin reegli, et süüa tohib ainult söögiaegadel – hommikusöök, koolilõuna, lõuna kodus, õhtusöök. Söögiaegade vahel süüa ei tohi.

Niisiis, panin taldrikule mõistliku koguse toitu ja sõin selle aeglaselt (teades, et see seal taldrikul on kõik, mis ma süüa saan, juurde võtta ma ei tohi) ära. Siis tõusin lauast. Kui söögikordade vahepeal läks mõte söögile, siis jõin ainult vett ja mõtlesin, et järgmine söögikord tuleb – siis sööd, praegu ei söö. Ürituse puhul sõin siis, kui üritus oli ja seda, mida pakuti. Jälgisin ainult, et päris ägisemiseni ei söö. Kui õhtune üritus oli nö. “söögiaja eest” (seal pakuti midagi), siis kodus enne magama minekut mingit oma toitu otsa sööma enam ei hakanud.

Väga õudne on niimoodi elada, TA – see ei ole normaalne suhtumine toitumisse, palun ära siit nippe võta…

#4124231:

Väga õudne on niimoodi elada, TA – see ei ole normaalne suhtumine toitumisse, palun ära siit nippe võta…

Vastupidi, tegemist on inimesega, kes teab, milles on probleem.

#4124272:

#4124231:

Väga õudne on niimoodi elada, TA – see ei ole normaalne suhtumine toitumisse, palun ära siit nippe võta…

Vastupidi, tegemist on inimesega, kes teab, milles on probleem.

Ta just ei tea ju milles on probleem – kirjutas, et nii mõnus on süüa ja kogu aeg sööks, seega on välja mõelnud toitumist piiravad reeglid, mis enamasti tekitavad veel suuremaid söömishäireid. Kui ta teaks, milles probleem, siis ta ei mõtleks 24/7 söögist.

Täiskasvanu elu pole ikka üldse kerge. Kui laps mõtleb kommist ja tahab kogu aeg midagi süüa, siis vanem ei anna. On kindlad ajad, enne sööki ei saa, heal juhul on kommipäevad. Kui beebi tahab tissi ja ripuks vaid rinna otsas, siis selle asja lõpetab ka vanem ära, sest kaua sa jõuad nii. Aga beebi ikka tahaks tissi. Nutab. On see julm? Saab inimene suureks, siis peab end ise reguleerima. Ja peabki. On see nälg või tahaks midagi. Nälga ei saa olla, sest alles sõi.