Teema: Endised sõbrad/tuttavd kellega teed lahku läinud

#3882044:

#3882037:

#3882033:

Teeb kadedaks, ma tean.

Kadedaks teeks siis, kui kontod privaatseks paned ja tõestad, et said üle. Instagrammid ja feissbuukid.

Endal pole, siis kadestab neid, kel on. Tüüpiline.

Ma su mehel siiani bloki all, eks ta ei tahtnud tõde kuulda ja see tema probleem. Viin hauda kaasa su perekooliseiklused.

#3882048:

#3882044:

#3882037:

#3882033:

Teeb kadedaks, ma tean.

Kadedaks teeks siis, kui kontod privaatseks paned ja tõestad, et said üle. Instagrammid ja feissbuukid.

Endal pole, siis kadestab neid, kel on. Tüüpiline.

Ma su mehel siiani bloki all, eks ta ei tahtnud tõde kuulda ja see tema probleem. Viin hauda kaasa su perekooliseiklused.

😀

Ma olen üle 40-ne. Selliseid inimesi on sadu, kui mitte öelda tuhandeid. Olen käinud mitmes ülikoolis, töötanud erinevates asutustes, osalenud erinevatel koolitustel, kolinud, lahutanud, uuesti abiellunud jne, jne. Igasse kohta jääb keegi maha, kes on olnud mingis mõttes kallis. Endised töökaaslased – käinud koos lugematutel lõunatel, rääkinud oma perest, elust, muredest, rõõmudest – kui asutuses enda järel ukse kinni tõmbad, siis enamasti suhtlus ju katkeb. Suhtlema jääd ehk ühe-kahega. Ülejäänutega, kui tänaval kohtad, siis ikka mõne lause vahetad kui sedagi. Mõne inimese peale vahest mõtled, teise unustad ja ei tunne tänaval äragi.

Aastate järel küll kellegagi kontakti ei võta, aga on selliseid, kellega suhtlen kord või paar aastas.

#3882184:

#3882048:

#3882044:

#3882037:

#3882033:

Teeb kadedaks, ma tean.

Kadedaks teeks siis, kui kontod privaatseks paned ja tõestad, et said üle. Instagrammid ja feissbuukid.

Endal pole, siis kadestab neid, kel on. Tüüpiline.

Ma su mehel siiani bloki all, eks ta ei tahtnud tõde kuulda ja see tema probleem. Viin hauda kaasa su perekooliseiklused.

Läksid enda arust ‘tõde kuulutama’ ja said hoopis ärakuulamise asemel bloki. Julm, ma ütleks. ????

Mina pole kedagi petnud ja algusest peale teinud selgeks, et huvi pole. Minu poolt lõppes 10kuud tagasi see trall ja ärakuulamisi enam ei tee. Julmust ei tundnud.

#3882378:

Seda räägib see 11 aastat iseendaga suhtes olnud vanapoiss. ????

Kohutavam oleks, kui oleks huvi, sest ma ei andestaks ka siis ja kujuta ette, kui palju pisaraid valaksin mingi mölaka pärast. Sa peaksid õnnelik olema, kui inimestel tuju normaalne on.

#3882459:

Ise tead.

Ikka ise, kes siis veel. See on minu otsus ja lõplik.

#3882385:

#3882378:

Kohutavam oleks, kui oleks huvi, sest ma ei andestaks ka siis ja kujuta ette, kui palju pisaraid valaksin mingi mölaka pärast. Sa peaksid õnnelik olema, kui inimestel tuju normaalne on.

Täiesti seosetu jutt.

#3882647:

#3882639:

Täiesti seosetu jutt.

..kui armastus oleks kahepoolne siis ma ei andestaks sulle ikkagi.

Ei seostu minuga.

#3882656:

#3882653:

#3882647:

#3882639:

Täiesti seosetu jutt.

..kui armastus oleks kahepoolne siis ma ei andestaks sulle ikkagi.

Ei seostu minuga.

Siis ära tsiteeri.

Samad sõnad. Pole minu viga, et sind maha jäeti peale kolme kuud.

#3882670:

#3882668:

Samad sõnad. Pole minu viga, et sind maha jäeti peale kolme kuud.

Sitt partii, mitte nagu sinu mees, kellega oled varsti 10.

Sinu viga.

#3881874:

#3881870:

Kuule, ela oma elu. Inimesed muutuvad ajas ja elus. Ei pea koguaeg vanu aegu heietama. Otsi endale mingi hobi või hakka vabatahtlikuks

Inimesed ei muutu, keskkond muutub ja elukaare etapid toimuvad.

Inimeste väärtused muutuvad ja selle tõttu ka nende valikud ja olemus.

Kindlasti leiad endalgi mõne väärtuse, mis aja jooksul muutunud on.

#3882166:

Ma olen üle 40-ne. Selliseid inimesi on sadu, kui mitte öelda tuhandeid. Olen käinud mitmes ülikoolis, töötanud erinevates asutustes, osalenud erinevatel koolitustel, kolinud, lahutanud, uuesti abiellunud jne, jne. Igasse kohta jääb keegi maha, kes on olnud mingis mõttes kallis. Endised töökaaslased – käinud koos lugematutel lõunatel, rääkinud oma perest, elust, muredest, rõõmudest – kui asutuses enda järel ukse kinni tõmbad, siis enamasti suhtlus ju katkeb. Suhtlema jääd ehk ühe-kahega. Ülejäänutega, kui tänaval kohtad, siis ikka mõne lause vahetad kui sedagi. Mõne inimese peale vahest mõtled, teise unustad ja ei tunne tänaval äragi. Aastate järel küll kellegagi kontakti ei võta, aga on selliseid, kellega suhtlen kord või paar aastas.

Ainuke normaalne vastus.

#3883522:

Suht jabur olukord oleks ikka, kui võetaks kontakti üle mitme aasta. Pole ju millestki rääkidagi enam.

Tõsi?
Mina kohtusin 2009. aastal ühe viimati 1987. aastal suheldud tollase sõbrannaga, kellega vahepeal eluteed täiesti lahku läksid. Kohtusime ühes pubis pärastlõunal, ta oli just sinna kanti kolinud. Tema oli oma kahe täiskasvanud lapsega ja mina üksi. Lõpuks rääkisime 1,5 tundi. Kuna mina käin seal pubis palju-palju aastaid korra kuus kindlasti ja tema ilmselt alates kolimisest ka, oleme veel umbes 4 korda kogemata kohtunud, iga kord on aasta või paar vahet olnud ja räägime ikka tunni-kaks. “Ma lootsingi, et sa oled siin” on ikka mitu korda teineteisele öeldud. Tore on. Samas eriti sagedamini kohtuda pole meil kummalgi ka huvi, aga nii on väga mõnus. FB sõpradeks küll hakkasime. Alustame sealt, kus jutt eelmine kord pooleli jäi.

Nii kuidas pole millestki rääkida 🙂 Mis vahepeal tehtud, kus-kuidas elu kulgeb, mis tööks on jne.

#3883599:

#3883522:

Rõhk on sõnal kunagi olid.

Suht jabur olukord oleks ikka, kui võetaks kontakti üle mitme aasta. Pole ju millestki rääkidagi enam.

Minevikust räägivadki, see on nostalgia. Igapäevane elu on hoopis midagi muud, keskendutakse olevikule ja tulevikule rohkem.

Mina küll nende sõpradega, kellega üle pika aja kokku saan, minevikust ei räägi. Ikka sellest, mida nüüd tehakse, kuidas nüüd läheb ja siis on ju lõputu hulk päevakajalisi teemasid, mille üle arutleda. Inimtüüp ja põhiväärtused ju reeglina ei muutu.

#3881895:

On ikka. Ei mõtle, kuidas võtta kontakti, ei hoia end ka kursis kellegi eluga. Kui elud juba läksid eri teed ja suhtlemine juba korra katkes, oli sel kindlasti ka mingi põhjus. Näiteks ei olnud see suhtlus tegelikkuses nii hea, kui tagantjärgi tundub.

Minu puhul on selle katkemise põhjus olnud alati ikkagi kolimine, mitte midagi sisemist suhtluses eneses. Distantsilt tihedat suhtlust hoida on võimalik oma pereliikmetega, aga mitte palju rohkematega. Väga heade sõpradega alguses hoiad ikka ühendust, aga siis hakkab uus ümbrus ja uued sõbrad üha rohkem aega ära võtma ja nii see soiku jääbki. Aeg-ajalt ikka mõtlen nende inimeste peale ja juhuse avanedes kohtun nendega väga hea meelega. Ei saa aru sellest, et pole midagi rääkida – ja kui palju veel on! Tunneme ju huvi selle vastu, millega teine vahepeal on tegelenud, ja selles mõttes tõesti jätkub jutt ka sealt, kus kümme aastat tagasi pooleli jäi, et mingi omavaheline suhtlusmall jääb samaks.