Kuidas suhtute?
Meil on eraldi, mõlemal on voodile liiga erinevad nõudmised, mees on ülitundliku unega ja ei maga välja, kui ma tema kõrval unes liigutan, minul jällegi seljavalud, mistõttu ma liigutan palju ja vajan kõvemat madratsit, pluss muidugi norskamine – mõlemad norskame eri kõrgustel. Ja lisaks on ka erinev töögraafik. Intiimsus toimib, käime üksteisel “külas”. Kui meile jääb ööseks külalisi ja on vaja tekitada lisamagamiskohti, siis kolime mehega ühte magamistuppa ja saame need paar ööd koos ka hakkama. Lihtsalt igapäevaselt on magamiskohad eraldi.
Ometi ei julge ma sellest väga ühelegi tuttavale rääkida, kohe tekib tunne, et nad mõtlevad, et meie elus ilmselt pole asjad korras, kui lahus magame. Tegelikult on kõik kõige paremas korras. Mida teie arvate?