Esileht Hobinurk Esimene lennureis ja ärevik

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: Esimene lennureis ja ärevik

Postitas:
Mirrukene

Homme on esimene lennureis Itaaliasse. Võtsin ennast kokku ja lähen lendan koos perega reisile. See on minu esimene lennureis. Kardan lendamist kohutavalt. Kuna mul on keerulisemates olukordades närv nii püsti, siis ma ei kujuta ette mida ma seal lennukis tegema hakkan..Käisin eile tarkusehambaid ka välja tõmbamas. Kas lennuki õhkutõusmine või maandumine võib tekitada kõrva või hambavalu sel puhul ? Mängib see üldse rolli mingit ? Olen lugenud ja googeldanud nii palju, hirm nii nahavahel 😀  Jagage oma kogemusi lennureisi ajal 🙂

 

+6
-11
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
IirHisabella

Kas hambaarstilt küsisid enne/peale tõmbamist, kas see võib haavu ja paranemist mõjutada? See tundub meditsiiniline küsimus, millele me siin nõu anda ei pruugi osata.

Muidu mina ka veidi kardan lendamist, aga samas see ka meeldib mulle. Tekib selline põnevus ja adrenaliin, aga iga kord enne õhkutõusmist mõtlen, et pagaaaaan, jälle ma olen siin selles olukorras.

Kõrvavalu võib lennukis tekkida küll, pigem maandudes kui õhku tõustes. Veidi aitab, kui terve selle perioodi, kui kõrgus järsult muutub, jood midagi väikeste lonksudega või lutsutad maniakaalselt lutuskommi/pulgakommi, st neelatad pidevalt. Mul näts väga ei aita millegipärast, kõrvad lähevad jube lukku, aga lukkuminek ei tähenda veel valu. Päris valu on ainult 1 korra tekkinud.

Lennukisse oleks mõistlik kaasa võtta mingit ajaviidet, Itaalia-reis on vast u 3-tunnine? Mingi hea raamat või paar ajakirja või tore film või e-lugeriga midagi, mis tähelepanu kõrvale juhiks. Vedelikke ära siis kaasa vea, üldse, mida vähem kraami kaasas, seda muretum, vee vms saad osta peale turvakontrolli. Riietu pigem hästi mugavalt ja õhemalt, lennukites on mu meelest veidi palav enamasti.

Lennuk ise algul sõidab mööda maad ja võtab hoogu, siis kiirendab hästi kiireks ja tõusebki viuh üldjuhul väga sujuvalt õhku. Õhus on väga normaalne, et tekib turbulents (nn õhuaugud), siis lennuk raputab ja teeb koledat urinat, aga sellesse suhtu nagu auklikusse kruusateesse, millel sõiduk rapub. Ohtu need õhuaugud ei kujuta endast, lihtsalt lendamist kartes võib turbulents psühholoogiliselt raskem olla, tekib tunne, et nüüd kukumegi alla, miks lennuk sedasi vappub.

Kindlasti tuleb sul tore reis ja elad need lennusõidud üle. Võib-olla hakkab isegi meeldima 🙂

+17
-1
Please wait...

Postitas:
Andy

Mida täpsemalt sa kardad? Alla kukkumist? Siis mõtle nii, et iga päev on õhus sadu kui mitte tuhandeid lennukeid ja ükski neist ei kuku alla, miks just sinu oma kukkuma peaks?! Kas lotoga oled peavõitu võitnud? Kui ei, siis pole sa nii eriline ühti, et just nimelt sinu lennukiga midagi juhtuda võiks.

+10
-4
Please wait...

Postitas:
Loki

Ma olin oma esimese lennureisi järgselt “pettunud”, sest tunne oli selline, et kui aknast välja ei vaataks ei saaks arugi, et pole bussis/rongis 🙂

Õhkutõusmise ajal võid nätsu närida või samal ajal lonksu kaupa juua – see aitab, et kõrvad lukku ei läheks. Seda, et haavakoht valu teeb ei usu, aga mõistlik on ehk ennetavalt see valuvaigisti võtta. Mul isegi pole kõrvad lukku läinud, aga ennetavalt alguses hoidsin ka lihtsalt suud lahti ja hingasin.

Eelnevale lisaks, et minu arust on kuidas kunagi, kas lennukis on pigem soe või külm. Ma mõlemat kohanud – ütleme nii, et palavuse korral ära võtta riideid on lihtsam kui juurde saada kui neid lihtsalt pole. Mul tavaliselt maika/t-särk + kampsun/dressipluus + tagi/pintsak. Soojemad,raskemad asjad üldjuhul tasub nagunii selga, mitte kotti panna.

 

Oma lendude ajal seda jubedat turbulentsi polegi kohanud, aga seda tõesti ei pea kartma. Pigem on natukene vahepeal sellist “munakiviteed”, kus korraks õrnalt rapub.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Wanda

Kunagi kirjutas keegi perekoolis väga hea kommentaari lennuärevike rahustamiseks. Tõesti, see oli väga hästi kirja pandud. Kirjutas keegi, kes ise oli olnud sama hirmuga kimpus. Kahjuks otsida ei oska seda kommentaari, sest sellest on vast juba mitu aastat möödas.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Agathe

Siis mõtle nii, et iga päev on õhus sadu kui mitte tuhandeid lennukeid ja ükski neist ei kuku alla,

Orienteeruvalt 110 000 lendu on iga päev tsiviillennunduses.

Kui TA kardab allakukkumist, siis on vaja meeles hoida, et kui üldse midagi juhtub, juhtub see tõusul või maandumisel. Vahepeal tunne ennast vabalt.

Mina ei jooks enne alkoholi, sest lennukis on õhk pisut hõredam ja kui olla magamata või pidutsenud, võib hakata halb.
Peamine on meeles pidada, et ka piloodid soovivad elada, on läbinud meeletu väljaõppe, pidevad koolitused ning nad töötavad selle lennu ajal sinu heaks.
Lõpetuseks – ükski stjuuard/stjuardess pole nii hea teeskleja, et sa ei saaks nende nägudest aru, kas parasjagu toimuv turbulents on tavaline või mitte või kas see hääl, mida lennuk teeb, on tavaline või mitte. See on ka üks tegelik põhjus, miks nad käivad niisama lennukis jalutamas, kas kohendavad kuskil midagi või pakuvad midagi või tulevad iga 10 minuti tagant sodi otsima või kontrollivad neljandat korda turvavöösid. Eesmärk sellel sagedal salongis viibimisel on sisuliselt rahustada reisijaid ja näidata oma olemusega, et kõik on korras. Keegi ei suudaks seda teha, kui lennukiga oleks midagi lahti. Muidugi nad teavad, kui lennukiga on midagi lahti. Seega vaata neid ilusaid inimesi toimetamas ja naeratamas ming naudi.
PS mõnele inimesele aitab, kui tellib oma söögid ette ja läheb lennule näljasena. Siis on tegemist.
PPS ärevaks muutu siis, kui stjuuardid/stjuardessid lennu ajal nahkkindad kätte panevad. Siis hakatakse üsna kindlat (häda)maanduma. Vahetult enne maandumist teevad nad muidugi seda ka tavamaandumiste puhul. Aga kapten ütleb jama korral seda niikuinii.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Loki

Ka hädamaandumistel üldjuhul ei tasu miskit muretseda,sh hädamaandumisel? peab minu teada alati olema valmis kiirabi ja päästeamet, olenemata põhjusest, mis ei tähenda midagi hullu. Minu reisil on hädamaandumine toimunud nt reisija terviserikke tõttu.

Ütleme nii, et Tallinn-Tartu maanteel bussiga sõita, kus bussjuhid möödasõite teevad on kordades hirmsam olla kui lennukis. Ka avariis surma saamise risk on maanteel ikka kordi suurem kui see lennukiga on.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kaegu007

Statistiliselt on autosõit palju ohtlikum kui lennnukiga lennata.

Minul on lennukites pigem jahe olnud alati (lendan enamasti suvel). Minu lennuriietus on pehmed tossud, retuusid ja lohvakas pluus. Lennukis võtan tossud ära, et mugavam oleks. Vahel on ka lai sall kaasas, kuhu alla pugeda. Mõtle ka see läbi, kas peaksid midagi söödavat kaasas võtma või oled valmis lennukis ostma (kallis). Sest enne lendu reisielevuse ja põnevuse tõttu isu võib-olla ei ole, aga mingi hetk võib kõht tühjaks minna.

Ja kui hakkabki halb või ebamugav, saab stjuardessilt teed, tekki jms küsida. Mul viimati hakkas (ilmselt rõhust) kõhus pitsitama. Lendamine on jah kehale teistsugune kogemus kui maa peal olemine, väga hea, kui oskad sellega arvestada ja ennetusabinõusid kasutusele võtta.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kalli ema

Oot, mida ma lugesin, inimene kes eemaldab päev paar enne lendu tarkusehambaid nimetab end ärevukuks?! Sul on ikka jube hea närvikava peaks ütlema.

Mina olen see kel lennuki maandudes on metsik valu kõrvades, nii et püherda maas või kägista kõrvalistujat. Vist kunagiste kõrvahädade tõttu. Seepärast võtan ma aegsasti, tund enne maandumist valuvaigistit. Ja veel on mul kiiks, et äikeselistel aegadel ei lenda, jube kogemus. Sisuiselt ongi nii, et kui peaks äike olema ja lend samal päeval, ma enam lennukisse ei lähe enne pesumasinasse. Sama teeb välja ainult, et maa peal.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
kriit

Lisaks veel, et üldiselt on siiski lennukis pigem jahe, kui palav. See õhu ringlemine on koroonaajal mu meelest veel eriti hoogustunud.

Kui on ikka korralik turbulents, siis ei jaluta ega naerata ilusad reisisaatjad sul kuskil, vaid piloot kamandab ka nemad vööga kinnitatult toolidesse. Aga seda juhtub pigem vist ookeanide kohal.

Ja noh, sorry, aga päev peale tarkusehammasTE eemaldamist ei näita reisileminek mitte head närvikava, vaid puhast lollust.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Agathe

Kui on ikka korralik turbulents, siis ei jaluta ega naerata ilusad reisisaatjad sul kuskil, vaid piloot kamandab ka nemad vööga kinnitatult toolidesse. Aga seda juhtub pigem vist ookeanide kohal.

Muidugi. Aga kui oleks hullem jama, siis küll kapten ütleks ja stjuardess ka käiks ja vaataks rihmad üle. Lihtsalt nii peab.

0
0
Please wait...

Postitas:
Tähesära

Ja noh, sorry, aga päev peale tarkusehammasTE eemaldamist ei näita reisileminek mitte head närvikava, vaid puhast lollust.

Ma küll värskete haavadega võõrale maale minna ei julgeks. Mida seal teed kui paistetama/mädanema hakkavad? EL ravikindlustuskaart on vähemalt olemas? Tea kas tervisekindlustus kehtib kui on enda tekitatud põhjus?

Minu laps väiksena ehmus kui lennuki tiib “lagunema” hakkas. Ei taibanud teda ette hoiatada, et nad liigutavadki neid “tiivasulgesid” üles-alla

Internet lennukis

+11
-2
Please wait...

Postitas:
draakonikaste

Mida sa täpselt kardad? Alla kukkumist? Lennuõnnetus on parim õnnetus, mis üldse juhtuda saab – oht vigaseks jääda on nullilähedane! Vot maanteeliikluses toimuv õnnetus on hull, surma saad ainult hea õnne korral, halvemal juhul veedad kogu ülejäänud elu vigasena ja teiste aidata-hooldada.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Munatops

Kõige halvem mis saab juhtuda on seoses sellega,et vahetult enne reisi tarkusehamba lasid eemaldada.

+20
-1
Please wait...

Postitas:
Kaos

Nõustun nende eelkõnelejatega, kes kõige hullemaks osaks tarkusehammaste eemaldamist peavad… ise olen pärast tarkusehamba eemaldamist enamasti 2-3 päeva kodus lamanud ja oianud, reisile minna tundub ikka suht ogarus. Nädal aega on ju pärast kehv olla, kuidas üldse liikumist-toitu-veini nautida, kui haav suus ja enesetunne kehv?

Aga kui ikkagi plaan minna, siis lennukis üldiselt midagi hirmsat ei ole. Alguses võib turbulents ära ehmatada, aga ohtlik see ei ole. Reisi lõpuosas võib rataste väljalaskmine veidi kolisev olla, aga jällegi, ei midagi hullu. Endal hakkavad lennates streikima kõrvad ja nii juba lapsest saati, enamasti teen paar päeva enne profülaktilise Sudafedi kuuri, aga kui varem lennanud ei ole ja ei tea, kuidas keha reageerib, pole mõtet. Soovitaks nätsu närida ja lonkshaaval vett juua, kui kõrvad lukku lähevad, aga kuidas sa seda haavades suuga teha saad, ei tea…

 

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Loki

Mul neljast eemaldatud tarkusehambast kolm ei andnud üldse tunda, söömist ka ei seganud kuna nii taga.
Kui põletikku peljata siis peale hamba eemaldamist ca nädal tasub kasutada kloorheksidiiniga suuvett, kas seda kohapeal ka saab ei tea, aga saab kaasa võtta (kasvõi ümber valada) – https://www.sudameapteek.ee/kin-perio-kin-suuvesi-0-20-kloorheksidiiniga-250ml-pmm0113905ee

+1
0
Please wait...

Postitas:
Mauno

Käisin just kolleegiga välislähetuses, tal ka hambaprobleem ja arst ei soovitanud vähem kui 2ndl enne lendamist tarkusehammast eemaldada. Mingi rõhkude teema

+6
-1
Please wait...

Postitas:
karmauhh

Mina lendasin Frankfurti nii, et reedel tõmmati tarkusehammas ja teisipäeval oli lend. Lennukis hammaste pärast küll midagi ei toimunud. Õhkutõusu ja maandumise kõrvavalu vastu igaks juhuks ennetavalt valuvaigisti võtmine on küll overkill. Kui sul teadaolevalt midagi nina-kurgu-kõrva teemaga on, siis võta kaasa hoopis Xymelini sprei ja lase seda ninna enne õhkutõusu. See lööb lõõrid lahti ja ei lähe kõrvad nii kergesti lukku jne.

Üldiselt see valu sõltub lennuki suurusest, maandumise pikkusest, ilmast ja sellest kui äss piloot juhtub olema. Mida suurem lennuk, seda vähem sina seal sees istudes midagi tunnetad. Teiseks sõltub, kui kaua lennuk laskub ja nö maandudes mökutab. Nt Frankfurti läheb Tln tulnud lennuk alati supsti maha ja ei toimu midagi. Tallinnasse maandumine on üks igavene solgutamine, juba pikalt enne hakkab see allapoole liikumise õõnes tunne, vahepeal venib ja üldse ei lasku, siis jälle jõnksutab jne. Mul on tavaliselt laps kaasas ja väiksemana hakkas ta iga kord Tln maandudes oksendama selle jokutamise peale. Frankfurdis mitte kunagi. 5 aasta jooksul, mil ma lapsega lennanud olen oli üks Lufthansa piloot, kes suutis Tln sujuvalt ja kiirelt maha tulla, kusjuures väikese lennukiga. Pärast lehvitas kabiinist rõõmsalt lastele, minu oma ei jõudnud ära imestada, et piloot on tädi. Võimalik, et see sõltub ka sellest, kust suunast tulla.

Igatahes, ärevikule soovitaks, et ära unusta ka iivelduseks valmistuda. Mitte kõik lennufirmad ei pane enam paberkotikesi iga istme jaoks, paljud on suht rotiks muutunud, eriti odavlennufirmad. Nii et võta ise midagi kaasa, igaks juhuks.

+6
0
Please wait...

Postitas:
paadund perekoolik

Minu meelest on ka hull hoopis see, et päev pärast hammaste opereerimist lähed sa reisile …

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Minus tekitas esimese lennu ajal ärevust see, et lennukis on teist moodi rõhk – keegi justkui istub sul rinnakorvi peal. Kõige hullem on see just tõusmise ja maandumise ajal, sest rõhk muutub kogu aeg. Mõtlesin, et see kõik on minu ärevusest, südamel midagi viga ja olin lennu lõpuni hirmust pooloimetu. Muidu ma pole ventilatsiooni ja külma õhu fänn, aga siis krutisin seda toru laes põhja, natuke aitas. Tagasilend igatahes oli juba köki-möki.

Minu arvates on jubedam maanduda riiki, kus maastik ei ole lauskmaa. Mägisemal maastikul, kui lennuk enne maanduma hakkamist pööret tehes ühe külje üles keerab, siis aknast vaadates tundub nagu oleks kuskil augu põhjas.

Võta enne lendu rahustavat toidulisandit.

0
-1
Please wait...

Postitas:
AnniMarin

Mina lendasin Frankfurti nii, et reedel tõmmati tarkusehammas ja teisipäeval oli lend. Lennukis hammaste pärast küll midagi ei toimunud. Õhkutõusu ja maandumise kõrvavalu vastu igaks juhuks ennetavalt valuvaigisti võtmine on küll overkill. Kui sul teadaolevalt midagi nina-kurgu-kõrva teemaga on, siis võta kaasa hoopis Xymelini sprei ja lase seda ninna enne õhkutõusu. See lööb lõõrid lahti ja ei lähe kõrvad nii kergesti lukku jne.

Üldiselt see valu sõltub lennuki suurusest, maandumise pikkusest, ilmast ja sellest kui äss piloot juhtub olema. Mida suurem lennuk, seda vähem sina seal sees istudes midagi tunnetad. Teiseks sõltub, kui kaua lennuk laskub ja nö maandudes mökutab. Nt Frankfurti läheb Tln tulnud lennuk alati supsti maha ja ei toimu midagi. Tallinnasse maandumine on üks igavene solgutamine, juba pikalt enne hakkab see allapoole liikumise õõnes tunne, vahepeal venib ja üldse ei lasku, siis jälle jõnksutab jne. Mul on tavaliselt laps kaasas ja väiksemana hakkas ta iga kord Tln maandudes oksendama selle jokutamise peale. Frankfurdis mitte kunagi. 5 aasta jooksul, mil ma lapsega lennanud olen oli üks Lufthansa piloot, kes suutis Tln sujuvalt ja kiirelt maha tulla, kusjuures väikese lennukiga. Pärast lehvitas kabiinist rõõmsalt lastele, minu oma ei jõudnud ära imestada, et piloot on tädi. Võimalik, et see sõltub ka sellest, kust suunast tulla.

Igatahes, ärevikule soovitaks, et ära unusta ka iivelduseks valmistuda. Mitte kõik lennufirmad ei pane enam paberkotikesi iga istme jaoks, paljud on suht rotiks muutunud, eriti odavlennufirmad. Nii et võta ise midagi kaasa, igaks juhuks.

See on tõsi, ma olen charteriga matsti Tallinnas maha tulnud, lennuk kriipis valusalt igalt poolt, samas Heatrow kohal poolteist tundi tiirutades ja pidevalt lennukoridore vahetades ei saanud arugi.

Õhku tõustes tekib kõhus imelik õõnes tunne, kui on ärevus, siis enne lendu ei tasu eriti süüa ega juua, alles lennukis esmakordselt. Mina võtaks ühe unerohu kaasa, et kohe kui lennukis maha istud, võtad sisse, ma olen näinud kümneid selliseid inimesi lennukis, kes enne õhkutõusu juba magavad.

Mulle maandumised eriti ei meeldi, ma jätan tavaliselt kõige põnevamad raamatud maandumiste ajaks:).

“Lennuõnnetuste uurimine” selle saate jätaks enne väljalendu vaatamata. Kui ma piletid olen ostnud, siis see saade jääb minu poolt nii kauaks kõrvale kui reisil on käidud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
saskia2
  1. Homme on esimene lennureis Itaaliasse. Võtsin ennast kokku ja lähen lendan koos perega reisile. See on minu esimene lennureis. Kardan lendamist kohutavalt. Kuna mul on keerulisemates olukordades närv nii püsti, siis ma ei kujuta ette mida ma seal lennukis tegema hakkan..Käisin eile tarkusehambaid ka välja tõmbamas. Kas lennuki õhkutõusmine või maandumine võib tekitada kõrva või hambavalu sel puhul ? Mängib see üldse rolli mingit ? Olen lugenud ja googeldanud nii palju, hirm nii nahavahel 😀 Jagage oma kogemusi lennureisi ajal 🙂

    Nagu tõsiselt nii rumal inimene… Lennud lendudeks, tavapärane elu osa enamike inimeste jaoks, aga vahetult peale oppi ma elus lennule ei läheks. Sul on kõik uus ja hirmutav niigi, miks ometi sa teed oma esimese lennu koos hammaste valjatombamisega?! Ja tühja need lennud, aga mida sa seal reisil naudid, krõbistad valuvaigisteid ja võimalik, et antibiotsi. Veinid, restoranid, pole sinust ju nautijat.

Loll ajastus kuubis.

Lendamine võimendab põletikku, ainevahetusehäireid, vereringehäireid. Värskete haavadega mina ei lenda ja mul on iganädalane lennukogemus viimased 15 aastat.

Ei pruugi juhtuda kui muidu oled terve kui purikas, aga võib.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
saskia2

Siis mõtle nii, et iga päev on õhus sadu kui mitte tuhandeid lennukeid ja ükski neist ei kuku alla,

Orienteeruvalt 110 000 lendu on iga päev tsiviillennunduses.

Kui TA kardab allakukkumist, siis on vaja meeles hoida, et kui üldse midagi juhtub, juhtub see tõusul või maandumisel. Vahepeal tunne ennast vabalt.

Mina ei jooks enne alkoholi, sest lennukis on õhk pisut hõredam ja kui olla magamata või pidutsenud, võib hakata halb.

Peamine on meeles pidada, et ka piloodid soovivad elada, on läbinud meeletu väljaõppe, pidevad koolitused ning nad töötavad selle lennu ajal sinu heaks.

Lõpetuseks – ükski stjuuard/stjuardess pole nii hea teeskleja, et sa ei saaks nende nägudest aru, kas parasjagu toimuv turbulents on tavaline või mitte või kas see hääl, mida lennuk teeb, on tavaline või mitte. See on ka üks tegelik põhjus, miks nad käivad niisama lennukis jalutamas, kas kohendavad kuskil midagi või pakuvad midagi või tulevad iga 10 minuti tagant sodi otsima või kontrollivad neljandat korda turvavöösid. Eesmärk sellel sagedal salongis viibimisel on sisuliselt rahustada reisijaid ja näidata oma olemusega, et kõik on korras. Keegi ei suudaks seda teha, kui lennukiga oleks midagi lahti. Muidugi nad teavad, kui lennukiga on midagi lahti. Seega vaata neid ilusaid inimesi toimetamas ja naeratamas ming naudi.

PS mõnele inimesele aitab, kui tellib oma söögid ette ja läheb lennule näljasena. Siis on tegemist.

PPS ärevaks muutu siis, kui stjuuardid/stjuardessid lennu ajal nahkkindad kätte panevad. Siis hakatakse üsna kindlat (häda)maanduma. Vahetult enne maandumist teevad nad muidugi seda ka tavamaandumiste puhul. Aga kapten ütleb jama korral seda niikuinii.

Enamjaolt postitusega nõus, aga juhtub küllalt ka keset lendu, kruiisimiskõrgusel.

Flight Channel, YouTube.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

Enamjaolt postitusega nõus, aga juhtub küllalt ka keset lendu, kruiisimiskõrgusel.

Kui hõlmata statistikasse ka sõjalennukid, siis pilt on tõesti selline. Tsiviillennunduses siiski on kõige ohtlikumad õhkutõus, laskumine ja maandumine.

Lennukõrgusel toimub 10% intsidentidest. Tõusul, laskumisel, maandumisel kokku 80% (ja veel 10 % ruleerimisel). Need on siis kõik intsidendid, mitte ainult katastroofid, st hukkunutega. Siia alla lähevad ka need, millest reisijal pole aimugi, ehk lennujuhid oma toweris näevad, et mõni lennuk sattus teisele liiga lähedale. Ka piloot ei näe seda. Ja ka need, mil on hoopis pisem probleem.
Allikaid mitmeid, kõige leitavam 1001crash.com – Airplane incidents Statistics database.

Hukkunute arvust 20% on lennukõrgusel toimunud intsidentide tulemusena. 80% tõusul, laskumisel või maandumisel. Allikas sama.

See 20% on suuresti üle ookeani lennud, sest siis lihtsalt ollakse nn ešelonil kõige kauem ja PEAMINE: lennukid on kõige suuremad. Ehk siis KUI, on hukkunuid rohkem. Lisaks vähemal määral ülelendudel ohtlikest piirkondadest või “ah, mõtlesime, et on sõjalennuk, lasime kogemata alla”.

Lennukõrgusel kokkupõrkeid on üliharva. Viimane suurem, kui mälu ei peta, 1997. aastal Indias. Enne seda 1975. paiku. Nüüd meenutagem, et iga päev tehakse maailmas ca 110 000 tsiviillendu.

Koos militaartranspordi lennukitega oli aastal 2021 tulemus õhukatastroofide seas ehk kui oli hukkunuid, selline: Õhkutõusul 3, lennukõrgusel 4, laskumisel 10, maandumisel üks. Meenutame nüüd taaskord, et juba tsiviillende on päevas ca 110 000.
Allikas: Aviation Safety Network.

Seega see stats ei pruugi meelida, et juba olles lennukõrguse saavutanud, võib ka kõige ärevikum ärevik vähemalt mõneks ajaks rihma lõdvaks lasta.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See info ei vasta paris tõele. On ikka olnud hiljem ka ja ikka regulaarselt.

Kui sa oma statistikas rõhusid just kokkupõrkele lennukõrgusel, siis hoobilt meenub 2002 Überlingeni kohal toimunud kokkupõrge sadade laipadega.

Aga enamik allakukkunud lennukeid ei hukku kokkupõrke tagajarjel teise lennukiga muide. Kui me räägime lennukõrgusel toimuvatest/ alguse saavatest õnnetustest. Air France 447 teel  brasiiliast pariisi kukkus alla alles 2009, air Malaysia oma Indoneesias veel hiljem.

Neid näiteid on palju, ära takerdu oma 1975.a statistikasse palun.

 

0
0
Please wait...

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Hobinurk Esimene lennureis ja ärevik