Olin suhtes mehega, kellesse olin meeletult armunid ja samuti tema ka minusse. Suhe kestis 3a. Koos olles märkasin algusest peale erinevaid märke tema käitumises, just purjus peaga. Vahel vihastades kergelt tõukas mind, teinekord hoidis jõuga kinni, et ma minema ei saaks ta juurest minna kui tahtis midagi rääkida. Kuni lõpuks tülitsesime ja ta lõi mind.. loomulikult lõpetasin selle suhte ja pole rohkem temaga kohtunud. Kuid inimene kirjutas pidevalt messengeris mulle peale intsidenti ja üritas mulle selgeks teha, et olin selle ära teeninud. Ja nüüd tahab mind veel tagasi.. see on ju ebanormaalne? Kuidas inimene saab üldse midagi sellist teha ja veel nii öelda? Kas naise löömine on tõesti õigustatud?
Öeldakse, et lööb korra siis teeb seda veel. Milleks mulle selline jama.. siis mind hakkaski huvitama, miks naised lähevad tagasi selliste meeste juurde?
Teema: Füüsiline vägivald
Olin suhtes mehega, kellesse olin meeletult armunid ja samuti tema ka minusse. Suhe kestis 3a. Koos olles märkasin algusest peale erinevaid märke tema käitumises, just purjus peaga. Vahel vihastades kergelt tõukas mind, teinekord hoidis jõuga kinni, et ma minema ei saaks ta juurest minna kui tahtis midagi rääkida. Kuni lõpuks tülitsesime ja ta lõi mind.. loomulikult lõpetasin selle suhte ja pole rohkem temaga kohtunud. Kuid inimene kirjutas pidevalt messengeris mulle peale intsidenti ja üritas mulle selgeks teha, et olin selle ära teeninud. Ja nüüd tahab mind veel tagasi.. see on ju ebanormaalne? Kuidas inimene saab üldse midagi sellist teha ja veel nii öelda? Kas naise löömine on tõesti õigustatud?
Öeldakse, et lööb korra siis teeb seda veel. Milleks mulle selline jama.. siis mind hakkaski huvitama, miks naised lähevad tagasi selliste meeste juurde?
Miks sa teda messengerist ära ei blokeeri. See, et suhtled, annab talle koguaeg lootust, et andestad ja võtad tagasi. Tema saab rääkida mida iganes tahab, küsimus on, et miks sina kuulad. Miks naised lähevad tagasi? ikka sellel samal põhjusel, miks sul keegi, kes sind peksnud on, sul veel messengeris sind süüdistada saab, et ise oled süüdi, et peksa said.
siis mind hakkaski huvitama, miks naised lähevad tagasi selliste meeste juurde?
Ka sina ju lähed varsti tagasi, seega vaata peeglisse ja küsi uuesti iseendalt.
Normaalsed oleks selle inimese blokeerinud kõikjalt, kus võimalik (meilid, messengerid, fb, telefon jne) ja üldse poleks huvitunudki, mis tal öelda on või ei ole. (sind ju VÄGA huvitab, muidu sa ei loeks)
Esialgu halab, et teenisid selle ära, hiljem jutt muutub selleks, et vabandab, siis selleks, et annab katteta lubadusi, et seda enam iial ei juhtu ja siis lähedki tagasi.
Praegu lihtsalt käib vägivallatseja skeemi 1. etapp.
Olen kokku puutunud sellise mehega. See mees oli esmasel kohtumisel väga hoolitsev ja meeldiv, lisaks veel edukas inimene ning pereinimene. Aegamööda hakkasin nägema, milline jopski see mees on. Näiteks polnud tollel probleemi purjus peaga võõrale naisele õlut pähe valada, naiste käsi väänata kuni sinikad järgi ja muidu lame olla. Iga nädal käis too väljas lantimas erinevaid naisi ja käib ilmselt siiani, endal laps ja naine kodus. Tegemist oli kõige pesuehtsama ossiga, kel lihtsalt oli õnne sündida edukasse perre ja jalad alla saada varakult. Kunagi ei tea, mis taust kellelgi on, kuid ka tema sõbrad olid sarnased ossid, väljastpoolt haritud ja edukad, kuid sisemiselt naisepeksjad. Räägiti isegi, et üks tolle mehe sõpradest oli kunagi purustanud naise ninaluu tüli käigus.
Väidetavalt lähevad naised tagasi selliste meeste juurde seetõttu, et miski on pannud nad uskuma, et nad väärivadki peksvat meest.
No näiteks oli Perekoolis kunagi mingi järgmine mõttekäik: “Mina ei ole eriti ilus naine ja ilmselt ma saaksingi ainult sellise mehe, kes nädalavahetuseti joob ja vahel peksab…” St. see naine oli tegelikult noor ja partnerita, tal ei olnud reaalset kogemust vaimselt-füüsiliselt vägivallatseva mehega (õnneks), aga mõtlemisse oli juba sisse imbunud midagi sellist, et ju ma ei väärigi inimesena toredat meest. Üritasin siis seletada, et kui sa ise ei joo, ei vägivallatse ning oled kena inimene, siis sinuvääriline mees on ikkagi see, kes on ka sarnaste eluviisidega ning kena inimene – normaalne isiksus väärib teist normaalset isiksust kõrvale.
Aga kus see suhtumine “vääringi peksjat” täpselt naistesse tuleb (kas on see juba varem või sisestab selle naisesse peksja ise), ei oska üldistavalt öelda – ilmselt erinevad variandid.
naised nõuavad võrdset kohtlemist. Kui teisel ossil oleks pasunasse andnud, siis võrdse kohtlemise nõude kohaselt peaks ka nais-ossile pasunasse andma. Naised arvavad, et võib lõputult närve saagida ja mehi lüüa, sest reeglina vastu ei saa. Osade inimeste puhul see ei kehti. Saavad ka naised meeleavaldustel ja siis üllatus suur, et miks teatud olukorras ei ole inimesel sugu. Käitu kõigepealt ise naisena. Ja veel parem, ära suhtle jobudega, siis ei pea ise naiseks jääma igas olukorras vaid võid olla sina ise.
Miks on lahku minekuks vaja tülitseda kuni käed käiku lähevad? Et oma süüd suhteliselt vähendada ja saaks alati ütelda, et tema lõi ja läksime lahku? Miks aus vastus ei sobiks, et teemaalgataja tahtis lahku minna aga et ise ei oleks algataja ega peamine süüdlane. Minu arvates ei ole põhiline asi see tulemus, et mees lõi naist, vaid see et naine tekitas tülisid ja noris muhku kuni sai ka.
Minu arvates ei ole põhiline asi see tulemus, et mees lõi naist, vaid see et naine tekitas tülisid ja noris muhku kuni sai ka.
Statistiliselt ebatõenäoline. Üle maailma kogutud andmete põhjal on selgunud, et perevägivalla korduvate puhangute põhjuseks on väga harva peksasaanu provotseeriv käitumine. Süsteemse koduvägivalla puhul valdavas enamuses on need naised arad nagu nurkasurutud hiired ega julge mehele peaegu kunagi midagi vastu öelda või vastu tema tahtmist teha, sest loodavad niimoodi järjekordsest peksust pääseda. Aga muidugi ei pääse, sest asi pole ohvris, asi on peksjas.
Naised lähevad vägivallatsejate juurde tagasi või ei lahku nende juurest pikkade aastate vältel sellepärast, et vägivald tekitab traumaatilist seotust (mõiste pärineb raamatust Miks ta seda teeb?).
See on keeruline mõtlemise komplekt. Naisena sa ühelt poolt loodad, et olukord läheb paremaks, et mees saab aru, et ta teeb haiget, et kui sa temaga rohkem räägid ja hell ja mõistev oled, siis ta enam ei tee, ta muudab oma käitumist. Sa loodad ja kaua.
Teisalt on vägivaldses kooselus ka häid ja ilusaid aegu, muidu seda kooselu ju polekski, siis tundub vahel vägivaldne partner täitsa tore, eriti kui arvestuslik majanduslik tugi on ka tema poolt. Head ajad vahelduvad halbadega ja naine ei suuda lõplikult otsustada, sest head ajad on ju head, isegi väga head ja ta armastab seda meest. Selline jo-jo efekt ähmastab tundeid ja mõtlemist.
Kolmandaks on naise enesehinnang maas, psühholoogiline vägivald mõjub märkamatult, aga vahel väga kavalalt, et sa ei saa ise aru, et mõtled endast juba väga halvasti. Sest teine pool on sulle kogu aeg mõista andnud, et sa oled rämps, mõttetu jne. Naine mõtlebki, et keegi nagunii ei taha mind ja mul pole jaksu kedagi leida, parem siis seegi mees, vähemalt ma tunnen teda ja eks ma kuidagi ikka saan temaga hakkama, vähemalt pole päris üksi, on ikka keegi, kellega vahel rääkidagi. Tihti puuduvad neil naistel teised sotsiaalsed suhted, vanemate, sõpradega.
Kõik kokku on väga keeruline tunnete rägastik, aga seletab, miks aastaid vägivalda talutakse.
Pealegi on vägivallatsejad tavaliselt väga head manipulaatorid ja mõjutajad ja oskavad naise endale mingiks ajaks n.ö tagasi rääkida. See ei ole üldse lihtne, sellest mudelist välja saada, kui sa oled teatavate loomuomadustega ja uskumustega naine. Sa võid isegi füüsiliselt eemalduda, aga psühholoogiliselt võid seotuks jääda aastateks.
Nagu me teemaalgataja jutust välja loeme – lisaks füüsilisele vägivallale on mehel jultumust väita, et see on veel naise süü. Olen 20 aastat abielus olnud ilma igasuguse vägivallata, ka mu vanemad elasid sellist abielu ja ma ei kujutaksi teisiti ette.
. Kuni lõpuks tülitsesime ja ta lõi mind.. loomulikult lõpetasin selle suhte ja pole rohkem temaga kohtunud. Kuid inimene kirjutas pidevalt messengeris mulle peale intsidenti ja üritas mulle selgeks teha, et olin selle ära teeninud. Ja nüüd tahab mind veel tagasi.. see on ju ebanormaalne? Kuidas inimene saab üldse midagi sellist teha ja veel nii öelda? Kas naise löömine on tõesti õigustatud?
No see mees küll mingi osav manipulaator ei olnud. Kes peaks peale sellist juttu üldse tagasi minema? Ma saaks veel aru, kui jauraks, et oi, mul raske lapsepõlv ja ei tahtnud ja kindlasti muudan end, aga ei, said kolakat, sest ise olid nõme, tule tagasi! Ei usu, et keegi läheks, kes vähegi ise hakkama saab. Tubli, et ta ära blokkisid.
Naisena sa ühelt poolt loodad, et olukord läheb paremaks, et mees saab aru, et ta teeb haiget, et kui sa temaga rohkem räägid ja hell ja mõistev oled, siis ta enam ei tee, ta muudab oma käitumist. Sa loodad ja kaua.
Kehtib kogu see jutt, mida ma ei hakanud tsiteerima, ka vaimse vägivalla ja passiiv-agressiivse käitumise puhul. Ei pea füüsiliseks minema, aga kui mees peab naise (või vastupidi) peale karjumist normaalseks, sest see “viis ta oma vingumisega” endast välja, siis on see samasugune vägivald. Ja kogu see muster on selline. Sest ega ta ju kogu aeg karju. Sest on ju väga ilusaid aegu.
Tööalaselt puutun tihti perevägivalla teemaga kokku. Peab ütlema, et vähemasti mina olen näinud suhteliselt vähe nii-nimetatud klassikalisi perevägivalla juhtumeid, kus naine on vaene kannataja ja mees jube sadist. Enamasti kipub mingi osa olema mõlemal, näiteks juuakse koos ja vahel on küsimus, kes esimesena kätega kallale läheb. Või siis oskab naine tõesti nii solvata, et mees käed käiku laseb, mis ei ole muidugi normaalne. Aga vahel kuulad mõlemat poolt ja vägisi tundub, et naine manipuleerib mehe tunnetega päris osavalt. Oeh, raske seletada, nagu naudiks, et saab mehe üle piiri lükata. Hästi sage on see, et kui mees on ammu juba uue naise leidnud, ei tea varasem kannatanu, mida teha, et mees kuidagi tagasi saada. Mis on aga tõde, on see, et mees on reeglina füüsiliselt tugevam ja nii jääb kannatanuks tõesti naine. Teine tõde on see, et mehed, kes on naise vastu käe tõstnud, peavad seda normaalseks, nende loogika järgi on nii, et teenis ära ja saigi. Neil puudub see reegel, et naisi ei lööda.
Minu kurb tähelepanek on see, et kui ema sai peksa, siis leiab ka tütar endale vägivaldse mehe. Mitte et need naised oleksid provokaatorid, ikka allaheitlikud ja mõnes mõttes s#tamagnetid
Hästi sage on see, et kui mees on ammu juba uue naise leidnud, ei tea varasem kannatanu, mida teha, et mees kuidagi tagasi saada.
Teemaalgataja, kas oled juba välja mõelnud, mida teha, et teda tagasi saada?
“Kogemata” võtad blokid maha, siis “kogemata”satud talle tee peale ette jne.
Varsti juba kuu aega möödas, aeg on tegutseda!
Neil puudub see reegel, et naisi ei lööda.
Miks üldse see reegel peaks olemas olema? Kui võrdsus, siis võrdsus. Kas naistel on reegel, et mehi ei lööda? Või reegel, et mehe kallal ei näägutata? Ei ole, eks? Miks siis peaks meestel olema reegel, et naisi ei lööda?
Miks üldse see reegel peaks olemas olema? Kui võrdsus, siis võrdsus.
Naiste võrdsus seda tähendabki, et meest võib lahtise käega näkku lüüa, aga mees seda teha ei tohi. Sest mees käitus seana ja oli selle “ära teeninud”.
Miks üldse see reegel peaks olemas olema? Kui võrdsus, siis võrdsus.
Naiste võrdsus seda tähendabki, et meest võib lahtise käega näkku lüüa, aga mees seda teha ei tohi. Sest mees käitus seana ja oli selle “ära teeninud”.
Võrdsus ei tähenda seda, et kui naine lõi, siis võib mees ka lüüa. Võrdsus tähendab seda, et seaduse ja moraalireeglite ees on mõlemad võrdsed ja kumbki ei tohi teist lüüa. Kes nende reeglite vastu on eksinud, see peab need heastama, mitte tasakaaluks ootama, et teine samuti reegleid rikuks või leidma, et keegi oli selle oma mittefüüsilise vingumisega ära teeninud. See on see koht, millest vägivaldsed inimesed tihti aru ei saa. Vägivald teise inimese vastu on õigustatud ainult seaduses lubatud juhtudel – siis, kui oma elu ohus on.
Miks üldse see reegel peaks olemas olema? Kui võrdsus, siis võrdsus.
Naiste võrdsus seda tähendabki, et meest võib lahtise käega näkku lüüa, aga mees seda teha ei tohi. Sest mees käitus seana ja oli selle “ära teeninud”.
No see tuleb sellest, et naised on usinalt filme vaadanud, kus üllas daam enne minestusse langemist tema suunas huuli prunditavale rüütlile vastu vahtimist virutab, et oma neitsilikkuse õietolmu kaitsta.
Neil puudub see reegel, et naisi ei lööda.
Miks üldse see reegel peaks olemas olema? Kui võrdsus, siis võrdsus. Kas naistel on reegel, et mehi ei lööda? Või reegel, et mehe kallal ei näägutata? Ei ole, eks? Miks siis peaks meestel olema reegel, et naisi ei lööda?
Kui sa võrdsustad näägutamise löömisega, eriti füüsiliselt nõrgema poolse näägutamise füüsiliselt tugevama poolse löömisega, siis on sul ikka küll nupp räigelt nihkes.
Rääkimata sellest, et ka mehed näägutavad – ja kuidas veel.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
