Mida arvate?
No mis seal ikka arvata? Nii palju kui on erinevaid inimesi ja nende paarikooslusi, nii palju on ka erinevaid probleeme ja suhtumisi neisse ja oskust neid probleeme lahendada.
Töötan aastaid kehaliste erivajadustega inimestega ning seetõttu ei üldista ma midagi. Nii palju olen näinud paare, kus üks pool on üldse halvatuna ratastoolis – ja saavad hakkama ning oskavad leida elust head. Ning samuti olen näinud neid, kes juba ühe probleemi peale silmapilk kummuli on ja enam püsti ei tõusegi.
Seksuaalsed probleemid kaasnevad tegelikult väga paljude tervisemuredega. Kui sul ikka kehas kuskil on valus ja halb, ega siis seksi väga nautida ei saa ka. Lisaks võivad mingi muu haiguse tarbeks võetavad ravimid tuua kõrvalmõjuna kaasa impotentsuse.
Tean üht abielupaari, kes õnnelikult koos juba ligi 30 aastat. Mehe seksuaalsele tervisele panid põntsu lapsepõlves tarvitatud ravimid. Peres kasvavad lapsendatud lapsed. Kui naine tahab seksi, siis lepib mehega kokku ja saab talt n-ö linnaloa. Kõik on neil omavahel läbi räägitud, kokkulepped tehtud ja tulevad kenasti toime. Psühholoogi juures pole nad eales käinud ja ütlevad, et ei vaja seda – said omavahel ise ka räägitud, mis vaja. Kui on olemas mõlemapoolne tahtmine ja sitkus ja visadus eesmärki silmas pidada, siis saadakse hakkama küll.
