Teema: HEV-lapsed tavaklassis

Minu laps on individuaalõppel, aga mõned tunnid (kehaline, muusika) on koos väikeklassiga. Väikeklassis on 4 last. Kõik see väikeklasside teema käib läbi nõustamiskomisjoni, kui nõustamiskomisjon otsustab, et on vaja, siis rahastatakse või kuidagi nii, ma tegelikult ei ole kursis detailidega.
Ehk siis lapse väikeklassi vajaduse otsustab nõustamiskomisjon.
Võib-olla järgmise foorumiteema all on rohkem sellest räägitud.
Minu lapse koolis igatahes on praktika, et võimalust mööda väikeklassi lapsed viia üle tavaklassi. Selleks alustataksegi muusika/kunsti vms tundidega, et neid harjutada suurema kollektiiviga.
Tegelikult see väikeklasside teema on praktikas palju keerulisem kui paberi peal tundub.

#1967036:

Mis vahe on tasandusklassil ja väikeklassil?

Nagu ma aru saan, siis väikeklassi lapsed õpivad suurema osa ajast, nt matemaatika, emakeel ja loodusõpetus, eraldi ning kehaline, muusika ja nt tööõpetus õpitakse siis koos?
See kõik on minu jaoks natuke uus ja sellep esitan ehk liialt küsimusi.

Millistel juhtudel laps tavaklassi saab kui üldse saab? Ehk kas ta jõuab veel järele tavaklassi õppekavale või siis ta käibki tasandusklassis?

Väikeklassis võib käia kuni 5 last. Sinna suunatakse laps, kellel on: autismi spektri häired, sõltuvushäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired/keskendumisraskused, füüsiline vägivaldsus kaaslaste suhtes, agressiivsus keskkonna suhtes.

Tasandusklass on pigem püsiva õpiraskustega lastele mõeldud. Tasandusklassi suurus on kuni 12 last.

Minu laps, kes käib väikeklassis, saab seal käia loodetavasti kuni põhikooli lõpuni. Ma ei taha teda tavaklassi suruda, kuna praegune keskkond on talle kindlasti parem. Keskastmes, kuhu ta varsti jõuab, võiks ju integreeruda tavaklassi (võimete poolest), aga kuna see on kõige raskem iga, kus võib ette tulla teistest erinevate kiusamist jmt. siis olen päri sellega, et laps käib kuni põhikooli lõpuni väikeklassis. Siis saab edasi vaadata.

Minu teada õpetatakse nii tasandus- kui ka väikeklassis tavaprogrammi alusel, mitte lihtsustatud õppekava järgi. Lihtsalt tempo on täpselt lapse järgi kohandatud. Ja õpetajal on lapsega aega süvitsi tegeleda.

Väikeklassis ja tasandusklassis õpivad lapsed täpselt sama õppekava järgi mis tavaklassideski. Lihtsalt tänu õpi-ja/või käitumisraskustele vajavad nad rohkem juhendamist ja abi ning väiksemas kollektiivis on see lihtsam. Eks see on kooliti erinev, aga enamasti õpivad väikeklasside lapsed siiski kõiki õppeaineid eraldi, st oma klassiga. Vahel pannakse kokku tööõpetuse või kehalise kasvatuse rühmad.

Ja nii nagu juba öeldud, nii väike-kui tasandusklassi saab ainult läbi nõustamiskomisjoni otsuse ja peale uuringuid psühhiaatri juures.

Minu laps õpib väikeklassis RÕK raames, ent teatud õppeainetele rakendatakse IÕK-d. See, kas väikeklassis suudetakse püsida nö tavaklassi tempo ja põhjalikkuse juures, sõltub lastest. Enamasti teeb õpetaja siiski valikuid ja keskendub olulisele, samal ajal kui tavaklass kappab õppematerjali läbi peatumata. Oma kogemuse põhjal on asperger võimeline (taas)liituma tavaklassiga, autismispektrihäirega laps aga jääbki väikeklassi.

#1968167:

Minu laps õpib väikeklassis RÕK raames, ent teatud õppeainetele rakendatakse IÕK-d. See, kas väikeklassis suudetakse püsida nö tavaklassi tempo ja põhjalikkuse juures, sõltub lastest. Enamasti teeb õpetaja siiski valikuid ja keskendub olulisele, samal ajal kui tavaklass kappab õppematerjali läbi peatumata. Oma kogemuse põhjal on asperger võimeline (taas)liituma tavaklassiga, autismispektrihäirega laps aga jääbki väikeklassi.

Asperger kuulub ka autsimispektri häirete hulka!

siin on seda HEV-teemat kuidagi vaid väga ühepoolselt kajastatud.
Seaduse järgi loetakse HEV-õpilaseks ka sellist, kes on võrreldes tavaõpilastega väga silmapaistvate tulemustega mõnes aines.
nt need õpilased, kes on jõudnud rahvusvaheliste olümpiaadide tasemele. Neid küll väikeklassidesse ei panda, kuid tihti koostatakse neile koolis täiesti individuaalne õppekava ning neil on hoopis teistsugune õppetempo kui teistel klassikaaslastel Osa õppeained teevad nad aga kaasa koos teistega kui parajasti koolis on.

#1968262:

Küsimust sellest, et meie naabermajja kolis hiljuti 13 aastane poiss, kes on individuaalõppel ja sai kohe suureks sõbraks minu 8 aastase pojaga, iga päev mängivad koos, kuigi neil on päris suur vanusevahe. Naabripoiss tundub täiesti tavaline laps, intelligentne, sõbralik, rahulik, viisakas, hinded head, ei paista et tal oleks midagi sellist –

individuaalne õppekava määratakse tihtilugu ka lastele, kel mõned teistsugused haigused, kui perekoolis väikeklassi jaoks tunnustatud tähelepanuhäired/autism.
Nt ise tean ind. õppekava nt tüdrukul, kel oli ühe õppeaasta jooksul mingi 5-6 operatsiooni järjest mingi kuu-paariste vahedega. Samuti nt vähihaigetel lastel, kes käisid pidevalt keemia- või kiiritusravi saamas. Kusjuures korra oli ühes gümnaasiumiklassis lausa mitu sellist õpilast

Minu aspergerist laps on individuaalõppel. Mingeid tablette ta ei saa. Alustas väikeklassis, kuid ei sobinud konkreetsete lastega koos õppima, väikeklassi lapsed on siiski erinevate diagnoosidega. Kool ei saa last ka enam ära saata, sellest siis otsus panna üks laps eraldi.
Ma kahte last tean veel, kes on individuaalõppel, üks on väga kergesti ärrituv. Teisest ei saagi aru, miks ta individuaalõppel on, mulle ta tundub nii andekas, heasüdamlik ja tore, aga tema looga ma pole täpsemalt kursis.
Rohud, mida võetakse agressiivsuse vastu, minu mäletamist mööda annavad aja jooksul fooni. Et kui 1x jääb vahele, siis see kohe tunda ei anna. Soovitatakse teha pause nt suvel, kui kooli pole.
ATH rohtude kohta ei oska öelda, need on need aktiivsus-tähelepanuhäirega lapsed, kes teistega koos õppides ei suuda keskenduda. Ilmselt see laps siis rohtu saamata käitub lihtsalt impulsiivsemalt ja on hüperaktiivne.
Individuaalõppe lastel on kontaktid omaealistega küllaltki piiratud, nende igapäevane sotsiaalne suhtlemine on tavaklassi lastega võrreldes ikka väga nullilähedane, ilmselt vajadus teiste laste seltskonna järele võib seda 13a poissi ajendada. Mu poeg palus, kas ta saaks omale kassi. Sest ta on nii üksi. Ma siiski hoiaks pisut silma peal, kuna vanusevahe suur ja puberteedist tulenevalt võivad teisel olla 8a jaoks ebaeakohased huvid, kuid ei pruugi. See vanem laps võibki lihtsalt hinnata inimlikku kontakti.

#1968064:

Ehk kui koos on nt asperger, kelle võimed on teatud aladel oluliselt kõrgemad kui tavalisel lapsel ja vaimselt vähemvõimekas laps, siis kas nad mõlemad saaksid õppida koos väikeklassis?

Ei ole nii, et aspergerid on mingis aines ilmtingimata keskmisest oluliselt kõrgemate võimetega! See on ainult lohutuse eesmärgil levitatav soovunelm. Umbes samasugune, nagu see et Downi sündroomiga inimesed olevat hästi heasüdamlikud ja sõbralikud.
Ilmselt on tegemist ka psühholoogilise pettusega: diagnoosiga inimese puhul torkavad tema anded palju teravamalt silma, samas on tavalistel lastel samasugune andekuse diapasoon.
Tegelikult sõltub kõik ikkagi inimesest endast.

Aga ikkagi, ma ei saa sellest aru, kuidas jaksavad väikeklassi lapsed tavaprogrammis püsida kui neil läheb asjadest arusaamiseks rohkem aega tarvis.
Kui väikeklassi lapsed õpivad tavaklassis, kui palju seal võiks seal erivajadustega lapsi olla, et õpetaja suudaks kõik vastavalt nende võimetele õpetada? Ja kui väiksemates maakoolides on lisaks veel tavaklassid liitklassid ning liitklasside sees omakorda veel väikeklassid. Äkki keegi õpetajatest oskaks kommenteerida seda tegelikku tööd ja ajakulutust.

[/quote]

Tavaprogrammis on võimalik näiteks püsida seetõttu, et väikeklassil on võimalus olla paindlikum. Millele vaja, pööratakse rohkem tähelepanu, mõni teine toiming läheb aga kiiremini kui tavaklassis. Mida erinevamad lapsed aga väikeklassi satuvad, seda keerukam. Aga tõesti, väikeklassi õpetajal on keeruline amet – vaatamata vaid mõnele õpilasele tuleb toime tulla erineva võimekuse, tempo, terviseprobleemide ja täiesti ettearvamatute probleemide ja olukordadega.

Eelpool jäi aga mulje, et aetakse segamini individuaalne õppekava ja individuaalõpe. Need on siiski erinevad asjad.

#1968262:

Vabandage lolli küsimust, aga milliseid lapsi veel suunatakse üldse väikeklassi ja individuaalõppele?

Küsimust sellest, et meie naabermajja kolis hiljuti 13 aastane poiss, kes on individuaalõppel ja sai kohe suureks sõbraks minu 8 aastase pojaga, iga päev mängivad koos, kuigi neil on päris suur vanusevahe. Naabripoiss tundub täiesti tavaline laps, intelligentne, sõbralik, rahulik, viisakas, hinded head, ei paista et tal oleks midagi sellist –

Kas on võimalik, et see laps võtab mingeid tablette ja seetõttu on “normaalne”? Ja kui jätab äkki võtmata, siis käitumine võib kardinaalselt muutuda? Igatahes ma ei saa aru miks selline tore laps on individuaalõppel, minu meelest võiks vabalt tavalises koolis käia (ma pole mingi spetsialist) ja kas peaksin millegipärast muretsema, et minu poeg temaga sõbrustab ja neil igaks juhuks silma peal hoidma, kui koos mängivad, arvestades suurt vanusevahet ja seda, et ta on individuaalõppel?

Loodan, et keegi ei solvu, tahan lihtsalt natukene selgust saada.

Minu laps on nn. HEV-laps. Mängukaaslasena on ta sõbralik, rahulik. Täiesti tavaline laps. Õpib hästi. Minu lapse sõbrad (ja tema vanemad) teda kohe kindlasti kartma ei pea. Tal on kõnepuue ja sellest tulenevalt vajab lisaabi ja põhjalikumat õpet. Inglise keelega on natukene raskusi, tõenäoliselt hakkab tulevikus ka vene keelega probleeme tulema, kui see aine õppekavva lisandub.
Aga oma sõpradele on ta kohe kindlasti ohutu.

Natukene kahju kohe, et kõikidele HEV-lastele kohe selline kahtlase lapse märk külge kleebitakse.

Samas, tähelepanelik peaks ikka olema, sest enda kogemusest tean, et sellistesse klassidesse võib ka mitte nii häid lapsi sattuda. Tegelikult, paralleelklassis, mis on täiesti tavaklass, õpib ka halbu ja kiuslikke lapsi.

#1968329:

Ega ma ei oska Su küsimusele tegelikult objektiivselt vastata, aga Sinu postitust lugedes tundub, et kui 13-aastane poiss on meelsasti parim sõber 8-aastasega (selles eas on tegu ikka kolossaalse vanusevahega!), siis tõenäoliselt on ta oma vaimse ja emotsionaalse arengu taseme poolest eakaaslastest siiski mõnevõrra maha jäänud. Seejuures võib ta ju olla igati hea ja sõbralik poiss ning Sinu pojale suurepärane mängukaaslane, kellest ainult rõõmu tunda.

Kui ollakse emotsionaalse arengu poolest maha jäänud, siis see veel ei tähenda, et ka akadeemiline ehk vaimne võimekus on väiksem, kui selles vanuses kohane. Ka ei pruugi see tähendada, et laps on ohtlik.

Nt mu enda laps on akadeemiliselt vägagi võimekas, aga emotsionaalselt ikka mitu aastat “ajast maas”. See tähendab, et ta ei tule suures klassis toime, kuna ei oska õigesti tõlgendada sotsiaalseid (sageli alateadlikke) signaale, ei oska sotsiaalselt keerulistes olukordades ennast kehtestada või ohutult taandad ja stress suures kollektiivis segab tal õppimisele keskendumast nii tõsiselt, et ta lihtsalt ei tee tunnis kaasa.
Sõna otseses mõttes – ei tee kaasa. Lülitub välja. Mingid korraldused ja veenmine ei aita.
Kodus õpib koos minuga kõik asjad ära – st tema õpib, mina olen ainult juures. Vahel harva küsib midagi. Mina ainult kontrollin. Seega vaimne võimekus on eakohane ja kõrgemgi.

Nüüd läheb ta erikooli, kus on väikeklassid. Oma kool keeldus kolme aasta jooksul väikeklassi tegemast ja kuluaaridest kuulsin, et Haridusamet ei taha maksta sellise asja eest. Rist ja viletsus.