Ta keeldus näiteks hindamast matemaatika kontrolltööd, kus arvutatud oli õigesti, kuid sõnalise ülesande vastus oli kirjutamata. Pindalad olid arvutatud õigesti, kuid ühikud olid jäänud märkimata. Seega pole teema omandatud ja mingit hinnet ei saa.
Järelikult ei pane see õpetaja “2” ega “3”, vaid tahab, et teema saaks omandatud “viiele”. Ilma ühikute ja sõnalise vastuseta on töö rohkem kui poolik.
Ta keeldus näiteks hindamast matemaatika kontrolltööd, kus arvutatud oli õigesti, kuid sõnalise ülesande vastus oli kirjutamata. Pindalad olid arvutatud õigesti, kuid ühikud olid jäänud märkimata. Seega pole teema omandatud ja mingit hinnet ei saa.
Järelikult ei pane see õpetaja “2” ega “3”, vaid tahab, et teema saaks omandatud “viiele”. Ilma ühikute ja sõnalise vastuseta on töö rohkem kui poolik.
Kena, kui kõik saaks omandatud viiele, kahjuks ei suuda päris kõik lapsed kõike viiele omandada. Lisaks lipsavad sisse lohakusvead. Selleks ongi veel sellised hinded nagu 4,3,2. Kui kooli hindamissüsteem näeb ette hinnete panemist, siis õpetaja peab ka hindeid panema. Kui on hindeks 2, siis on võimalus seda parandada.
jah, on olnud segadusi kus on õpetaja ka tunnistanud et oi, ups läks valesti. Nii põhjuseta puudumistega kui hindamisel kuid need on pigem erandid ja kindlate õpetajatega. Ning siis on õpetajad kelle puhul tuleb hinne täpselt nii nagu tuju juhtub olema ja nii lihtsalt on. Rääkima lähed siis oled vaenlane ja hinded kukuvad veelgi. Kõik on inimeses kinni.
Mis aga teeb tohutult kurvaks on see, kuidas lastelt ja vanematelt nõutakse ühelt poolt tohutut korrektsust nii asjaajamises kui õppimises, kuid vastupidi on üks pidev segaduse rada. Ei tule kodused tööd õigeaegselt e-kooli ega hinded. Mõni õpetaja kirjutab hinded e-kooli alles vahetult enne veerandi lõppu, nii et pole enam aega parandada kui ka on midagi valesti läinud protsessis, teine kirjutab reedel: järelvastamine homme alates kahest (laupäeval järelvastamine???) Kui ise ei suuda korrektne olla oma kohustustes ja bürokraatias, miks siis olla ka laste vastu nii range? Või vastupidi, olge siis ise ka korrektsed oma asjaajamistes, kui nõuate lastevanematelt täpsust ega andesta eksimusi?!
Puudumistõend. On õpetajaid, eks aksepteerivad puudumistõendit ka siis kui see on sisestatud tagantjärgi. On õpetajaid kes leiavad et puudumistõend peab olema sisestatud vähemalt eelneval päeval – kui laps hommikul haigeks jääb siis on juba hilja puudumistõendit kirjutada. Ometi märgib klassijuhataja puudumiste põhjused puudumise taha alles mitu päeva või lausa nädal aega hiljem.
No on jah õpetajatel suur koormus aga mis te kallid õpetajad kujutate ette, et lapsevanemad ja lapsed mitte midagi muud oma elus ei teegi kui ainult täidavad kooli bürokraatiat? Ka lastel on mitmeid erinevaid kohustusi lisaks koolile, rääkimata lapsevanematest kes käivad ka tööl, teevad koduseid toimetusi, on toeks pereliikmetele ja ehk on hoopis ise haiged või majanduslikult kriisis.
Pisut rohkem inimlikkust võiks olla tohutu ametnikuliku tähenärimise ja ärategemise asemel.
Kui kurb on seda lugeda. Lapsevanem, kes on veendunud, et õpetajad on laste vaenlased…
ei ole vaja üldistada. Nagu igal elualal on neid kes on Õpetajad suure algustähega ja jätavad suure jälje laste südamesse kogu eluks. Ja siis on need sossepad keda ka on igal elualal ja kes samuti jätavad oma jälje lapse südamesse kuid kahjuks mitte just positiivse.
Öelda et kõik õpetajad on laste elus superkangelased on sama hea kui väita et kõik naised on litsid. Ei ole vaja üldistada.
Selle vanema lapsel on neid halbu õpetajaid kohe mitu… Huvitav, et ei mina ise, minu abikaasa, õed-vennad ega ükski mu kolmest lapsest pole ühegi pahatahtliku õpetajaga kokku puutunud. Küll aga minu enda ja mu laste klasskaaslased. Huvitav, eks?
See vanem ei räägi ju sõnagi pahatahtlikkusest, vaid sellest, kuidas õpetajad nõuavad lastelt ja vanematelt midagi, millest ise kinni ei pea. See on teine asi. Koolis ei peaks küll seda “tee minu sõnade, mitte tegude järgi” käima. Minu jaoks ka on sellised topeltstandardid ebasobivad. Ilmselt on tolles konkreetses koolis lihtsalt kord käest ära.
Mina ka ei usu, et õpetajad on suutnud 30 aasta jooksul muutuda nö objektiivseteks robotiteks. Oma kooliajast mäletan, et 2/3 õpetajatest olid omad lemmikud ja kiusualused. Õnneks neid õpetajaid oli rohkem, kel olid vaid lemmikud ja teiste suhtes oldi neutraalsed. Aga oli paar õpetajat, kes terve kooliaja kiusasidki üht konkreetset õpilast, kes ilsmselt oli millalgi alguses millegi negatiivsemaga silma jäänud. Mina ei olnud õnneks ühelgi õpetajal pinnuks silmas, olin nö keskmik kõigile. Jumal tänatud! Aga sain ülihästi aru, kui tegemist oli õpetajapoolse kiusamisega (sel ajal õpilastepoolset kiusamist peaaegu ei eksisteerinudki, kui midagi algatatigi, siis oli kohe käik direktori juurde, see sõimas näo täis ja tagatipuks said veel vanemad kah). Näiteks oligi nii, et matemaatikas kutsuti terve veerandi vältel tahvli vastama vaid kaht poissi, ja kui midagi ei osanud, siis hakkas saagimine pihta. Õpetaja ikka mõnuga tõmbas nende kallal.
Teine õpetaja pani osadele õpilastele hüüdnimed, mitte midagi roppu, aga meeldivad need pubeka-eas ka polnud. Tänapäeval oleks klassikalise kiusamise juhtum ju.
Ilmselt tänapäeval käib see kiusamine kuidagi varjatumalt, kas rangemalt hinnates või kuidagi muudmoodi, igatahes nii, et vahele ei jäädaks.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
