Esileht Tööelu, raha ja seadused. Hispaaniasse korteri ostmine

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Hispaaniasse korteri ostmine

Postitas:
Sportage

Kuna peale koroonat on paljud ettevõtted endiselt võimaldamas 100% kodukontorit, siis on soov soetada mingi elamine Hispaaniasse ja sealt töötada. Kas keegi, kes on selle protsessi läbinud, saaks  soovitusi jagada, kes oli vahendaja ja kust otsast üldse pihta hakata, kui oleks soov sinna korter soetada.  Ilmselt täiesti rannikule rahalises mõttes ei õnnestu.
Või keegi, kes on koha peal ja asjadega pisut kursis? Mis piirkonda soovitate ja miks? Lapsel on vaja käia ka gümnaasiumis.  Või on alguses targem elamine üürida?
Ja kas on sarnane keskkond olemas Hispaania kohta, nagu meil kv.ee?

+6
-7
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Tähesära

FB-s on mitmeid Hisp. teemalisi gruppe.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Elga-Salme

Tegelikult talvel külmetad seal rohkem, sest majad pole soojustatud, pole kahekordseid klaase, küttesüteemi jne. Väljas võib meie mõistes soe talv olla, aga see sama temperatuur on ka toas a la 15 kraadi ning ilgelt niiske. Suvel jällegi liiga palav või lahtise akna all häiriv nonstop autoliiklus ja tänavamelu. Alusta ikka üürimisega, proovi omal nahal erinevaid aastaaegu ja õpi kohalikku elu tundma. Kuna asju pead ikka hispaania keeles ajama, siis muidugi keeleõpingud juurde. Ilma kohalikku elu tundva juristita ära osta midagi. Eestlane on natuke sinisilm, sest meil käib asjaajamine üldises plaanis õnneks ausalt ja ladusalt. Kahjuks mujal pole asjad nii rõõsad ja eriti kahvatu näoga rahakott peab ettevaatlik olema

+25
-6
Please wait...

Postitas:
troll

Mul on paar tuttavat korterid ostnud Hispaaniasse (Alicante kant).

Mina ei tea, kui õige see jutt – minu kõrvadele tundub täiesti ulme – aga näiteks ise remonti teha ei või, peavad olema mingid sertifitseeritud firmade mehed. Ehituspoest ei saavat isegi ehitusmaterjali osta, kui sul pole ette näidata septs.firma dokumenti.

Korterit tohid kasutada ainult ise. Kui tahad mõne täditütre sinna peatuma saata, siis pead informeerima kohalikku omavalitsust, et sinu korterit kasutab sinu pereliige. Kui sa seda ei tee, siis sind kahtlustatakse korteri väljarentimises.

Välja rentida üleüldse oma korterit ei tohigi. Selleks, et seda võiks teha … ma enam ei mäleta, mis sellega oli. No pead registreeruma maksumaksjaks seal ja oma Eesti tulud ka seal deklareerima vms.

Ühesõnaga – kõik need teemad on minu jaoks rasked uskuda ja tundub ikka jube keeruline asju ajada seal. Meie mehega oleme sellised, et ostaks räämas korteri ja hakkas enda jaoks ilusaks tegema. Kui seda ei tohi … siis vajuvad käed kohe rippu.

Ja loomulikult tahaks anda vahel oma sõpradele kasutamiseks vms. Aga kõik need jutud on piisavalt ära hirmutanud.

Üldiselt räägivad mu tuttavad, et hädavajalik on ikkagi hispaania keel arusaadaval tasemel omandada.

 

 

+18
-2
Please wait...

Postitas:
Liis T

Ma ei ostaks endale isegi Eestis kinnisvara piirkonda, kus ma viibinud pole ja millest ma suurt midagi ei tea. Seega igal juhul tasuks enne üürida ja vaadata, kuidas sealne eluolu üldse sobib. Ma ei arva, et kinnisvara teeks ostja sunnismaiseks – kui teha teadlik adekvaatne valik likviidse kinnisvara kasuks, siis midagi hullu see vaevalt kaasa toob, kuid ilma vastavas piirkonnas kasvõi kuu aega eelnevalt viibimata oleks see ikkagi „põrsas kotis“ stiilis ost. Seega soovitan igal juhul enne üürida. Kooliealise lapsega on see küll keerulisem, kuid mitte võimatu, saad alustada nt järgmise aasta suvise koolivaheaja algusest ja üürida kuni sügiseni ning seejärel omad järeldused teha.

Lühiajaliseks üüriks võid vaadata nt Airbnb.com lehelt. Lõuna-Hispaanias on valik tohutu ja hinnad mõistlikud.

Eelkõnelejal, kes rääkis niiskusest, on õigus. Nii Lõuna-Hispaanias, kui ka nt Portugalis on see päris suur probleem. Mitte küll kohalikele, nemad on sellega harjunud, aga meie jaoks on see niiskuse teema ebamugav. Nt olin Madeiral, väljas oli 25 kraadi ja päike paistis lagipähe, aga majas oli voodipesu nii niiske, et sellega lihtsalt polnud võimalik magada. Niiske on seetõttu, et eluaset ei köeta, sest neil on ka detsembris 20 kraadi. Ilma kütmata seda niiskust paraku välja ei saa.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nad õhksoojuspumpa ei kasuta selle niiskuse väljaaurutamiseks? Konditsioneere nad ju suvel kasutavad, miks ei võiks neid siis niiskemal talveperioodil panna tuppa sooja puhuma? Mis siis, et õues on 20 kraadi, saabki soojuspumbale panna toatemperatuuriks 22-24 peale ja peaks ju parem saama.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nad õhksoojuspumpa ei kasuta selle niiskuse väljaaurutamiseks? Konditsioneere nad ju suvel kasutavad, miks ei võiks neid siis niiskemal talveperioodil panna tuppa sooja puhuma? Mis siis, et õues on 20 kraadi, saabki soojuspumbale panna toatemperatuuriks 22-24 peale ja peaks ju parem saama.

Väga paljud ei kasuta suvel ka, neil lihtsalt polegi seda. Hotellides on konditsioneerid enamasti olemas, aga tavalistes kortermajades mitte. Ja ka mõnes hotellis mitte. Olen sellises ööbinud – 20° õhtul, aga jube niiske ja külm. Kõik riided ja voodipesu on lausa märjad. Sooja saad jopega teki alla pugedes. Ja mingit libisevat nutiekraani kasutada ei saa – kõik on nii märg, et sõrm ekraanil ei libise.  Sealsed inimesed on harjunud.

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Google ütleb, et esmalt on vaja juristi ning hispaania isikukoodi, ilma viimaseta sinna kinnisvara osta ei saa.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nad õhksoojuspumpa ei kasuta selle niiskuse väljaaurutamiseks? Konditsioneere nad ju suvel kasutavad, miks ei võiks neid siis niiskemal talveperioodil panna tuppa sooja puhuma? Mis siis, et õues on 20 kraadi, saabki soojuspumbale panna toatemperatuuriks 22-24 peale ja peaks ju parem saama.

Väga paljud ei kasuta suvel ka, neil lihtsalt polegi seda. Hotellides on konditsioneerid enamasti olemas, aga tavalistes kortermajades mitte. Ja ka mõnes hotellis mitte. Olen sellises ööbinud – 20° õhtul, aga jube niiske ja külm. Kõik riided ja voodipesu on lausa märjad. Sooja saad jopega teki alla pugedes. Ja mingit libisevat nutiekraani kasutada ei saa – kõik on nii märg, et sõrm ekraanil ei libise. Sealsed inimesed on harjunud.

Sarnane kogemus. Olin kungi juuni algul Portugalis, vihma sadas mitu päeva jutti, temperatuur vadt kuskil 20 (ei olnud külm, aga palav ka mitte) ja hotellis olid kõik asjad niisked. Pesin õhtul juukseid ja hommikul ärgates olid nad ikka märjad.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

paljud ettevõtted endiselt võimaldamas 100% kodukontorit,

Alusta oma tööandjast ja uuri, kas nad üldse lubavad sul väliriigist tööd teha.
kui sa teed tööd kodukontorist eestis elades (maakodust, vanaema juurest, saaremaa hotellist), siis see on juriidiliselt üks asi, aga kui sa asud pikemalt mõnes teises riigis, muutud automaatselt selle teise riigi residendiks, pead nii sina kui su tööandja osa makse maksma sinu asukohariiki ja seda asjaajamist on suht keeruline majandada.
nt osa eesti suuri (tööstus)ettevõtteid lubavad küll eestisiseselt lahkelt kodukontorit, aga välisriigist ei lubata päevagi tööd teha (tahad kasvõi nädalaks välismaale sõita, pead enne puhkuse minna, välisriigi serverist/netist pole lubatud tööandja serrberisse siseneda)

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks nad õhksoojuspumpa ei kasuta selle niiskuse väljaaurutamiseks? Konditsioneere nad ju suvel kasutavad, miks ei võiks neid siis niiskemal talveperioodil panna tuppa sooja puhuma? Mis siis, et õues on 20 kraadi, saabki soojuspumbale panna toatemperatuuriks 22-24 peale ja peaks ju parem saama.

Noh neil pole ju majad niimoodi soojustatud ja aknad ühe klaasiga. Pole ju mõtet ilma kütta.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

paljud ettevõtted endiselt võimaldamas 100% kodukontorit,

Alusta oma tööandjast ja uuri, kas nad üldse lubavad sul väliriigist tööd teha.

kui sa teed tööd kodukontorist eestis elades (maakodust, vanaema juurest, saaremaa hotellist), siis see on juriidiliselt üks asi, aga kui sa asud pikemalt mõnes teises riigis, muutud automaatselt selle teise riigi residendiks, pead nii sina kui su tööandja osa makse maksma sinu asukohariiki ja seda asjaajamist on suht keeruline majandada.

nt osa eesti suuri (tööstus)ettevõtteid lubavad küll eestisiseselt lahkelt kodukontorit, aga välisriigist ei lubata päevagi tööd teha (tahad kasvõi nädalaks välismaale sõita, pead enne puhkuse minna, välisriigi serverist/netist pole lubatud tööandja serrberisse siseneda)

Minu ettevõte näiteks  lubab kodukontoris töötamist vaid Eesti piires.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ettevõte näiteks  lubab kodukontoris töötamist vaid Eesti piires.

Minu laps töötab Leedu ettevõttele kaugtööna Eestist. Samas mujale riiki (puhkusele) sõites peab tööandjat teavitama, et töö ei toimu Eestist.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alusta oma tööandjast ja uuri, kas nad üldse lubavad sul väliriigist tööd teha. kui sa teed tööd kodukontorist eestis elades (maakodust, vanaema juurest, saaremaa hotellist), siis see on juriidiliselt üks asi, aga kui sa asud pikemalt mõnes teises riigis, muutud automaatselt selle teise riigi residendiks, pead nii sina kui su tööandja osa makse maksma sinu asukohariiki ja seda asjaajamist on suht keeruline majandada. nt osa eesti suuri (tööstus)ettevõtteid lubavad küll eestisiseselt lahkelt kodukontorit, aga välisriigist ei lubata päevagi tööd teha (tahad kasvõi nädalaks välismaale sõita, pead enne puhkuse minna, välisriigi serverist/netist pole lubatud tööandja serrberisse siseneda)

Tahtsin just samale viidata. Teises riigis on teistmoodi maksustamine. Ega kodukontor siiski tähenda seda, et võid kustahes suvalises riigis oma läpaka lahti lüüa ja tööd tegema hakata.

Üks asi on see, kas su oma tööandja lubab nii. Teine asi, kuidas tuleb töötamine kooskõlastatud konkreetse riigiga, kus nn kodukontorit tegema hakkad ning mis sellega kaasneb.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kinnisvara omandamine Hispaanias on päris keeruline. Lihtsamalt saavad nt pensionärist invaliidid. Maksusüsteem on keeruline, elukeskkond on ebaturvaline (nt 1. korruse aknad on trellitatud, maja ja kogukonna (majade kogum) valve eest maksad ulmesummasid ja ikka on üks sissemurdmiste jada), välismaalastel ost on üldse keeruline, kui rahakott puuga seljas pole. Kõik normaalse hinnaga majad on ilma kütteta, ei tunta põrandakütet vannitoas, talvel on külm ja niiske (kinnisvara, kus on mitmekordsed aknad, vannitoa põrandaküte jm mugavused, millega meie harjunud, on üle mõistuse kallis, sest see on ehitatud välismaalastele ja sinna lisanduvad siis kõikvõimalikud tasud – kogukonna basseini hooldus, territooriumi valve, koristus jne jne).

Alusta üürimisest ja olen üsna kindel, et sinna see jääbki. Talvel pole üüripinnad seal nii kallid, eriti suhteliselt võrreldes ostmisega.

Meil on siin kombeks viriseda kui halb ja külm ja paha siin kõik on, aga kui natukenegi ilmas ringi käia (väljaspool turisimihooaega ja 3-4-tärnihotelle, kus mitusada eurot öö), siis selgub, vähemalt mina olen aru saanud, et Eesti elu on üks lill võrreldes 98% maailma riikide ja piirkondadega. Kui oled rikas ja rahakott puuga seljas, on igal pool tore. Aga keskmise sissetulekuga ja lihttöötajal on enamuses riikides palju kehvem ja külmem kui meil. Just see talviti mittekütmine ja villasokkides elamine toas teeb meie jaoks elu raskeks, sest me oleme oma kliima tõttu harjunud köetud soojades ruumides soojal põrandal paljajalu kodus käima. Sellist luksust saavad mujal lubada vaid väga jõukad inimesed. Sel talvel hakkame vist meiegi harjutama…

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kinnisvara omandamine Hispaanias on päris keeruline. Lihtsamalt saavad nt pensionärist invaliidid. Maksusüsteem on keeruline, elukeskkond on ebaturvaline (nt 1. korruse aknad on trellitatud, maja ja kogukonna (majade kogum) valve eest maksad ulmesummasid ja ikka on üks sissemurdmiste jada), välismaalastel ost on üldse keeruline, kui rahakott puuga seljas pole. Kõik normaalse hinnaga majad on ilma kütteta, ei tunta põrandakütet vannitoas, talvel on külm ja niiske (kinnisvara, kus on mitmekordsed aknad, vannitoa põrandaküte jm mugavused, millega meie harjunud, on üle mõistuse kallis, sest see on ehitatud välismaalastele ja sinna lisanduvad siis kõikvõimalikud tasud – kogukonna basseini hooldus, territooriumi valve, koristus jne jne).

Alusta üürimisest ja olen üsna kindel, et sinna see jääbki. Talvel pole üüripinnad seal nii kallid, eriti suhteliselt võrreldes ostmisega.

Meil on siin kombeks viriseda kui halb ja külm ja paha siin kõik on, aga kui natukenegi ilmas ringi käia (väljaspool turisimihooaega ja 3-4-tärnihotelle, kus mitusada eurot öö), siis selgub, vähemalt mina olen aru saanud, et Eesti elu on üks lill võrreldes 98% maailma riikide ja piirkondadega. Kui oled rikas ja rahakott puuga seljas, on igal pool tore. Aga keskmise sissetulekuga ja lihttöötajal on enamuses riikides palju kehvem ja külmem kui meil. Just see talviti mittekütmine ja villasokkides elamine toas teeb meie jaoks elu raskeks, sest me oleme oma kliima tõttu harjunud köetud soojades ruumides soojal põrandal paljajalu kodus käima. Sellist luksust saavad mujal lubada vaid väga jõukad inimesed. Sel talvel hakkame vist meiegi harjutama…

Aitäh Sulle silmiavava postituse eest. Tsiteerin seda kindlasti, kui mu tuttav jälle hakkab rääkima kui väsinud ta meie talvest on ja kuidas ta vanas eas oma eesti pensioni eest kavatseb Hispaanias talvituda

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kui plaan on tosine, siis peaksid sa juba praegu kaima usinasti hispaania keele kursustel, vaatamata telenovelasid subtiitiritega, ilma pealelugemiseta, ning tegema igakylgseid muid pingutusi keele omandamiseks. Lohutuseks sulle, et hispaania keel ei ole raske, vorreldes nt. vene, saksa voi prantsuse keelega.

Jargmine samm on teha eeltood linna voi piirkonna osas, mis voiks sulle huvi pakkuda, kliima, lennuyhendused Eestiga, teed, rongijaamad, jne. Hispaania on suur riik. Endale meeldib Costa del Sol, nt. Torremolinos. Voi Sevilla.

Yhe koha peal elamise asemel soovitakski kylastada erinevaid piirkondi, ja vaadata, kus meeldib. Kinnisvara pakkumised on tihti byroode vaateakendel, ja niimoodi ringi hulkudes void leida “oma koha”, mis konetab, ja kus end hasti tunned.

Kui ise riiki ei tunne, siis tuleb sul leida kohapealne agent, kes sinu eest asju ajaks. Porsast kotis ei osta, seega tuleb sul olla valmis olla kiiresti erinevaid objekte kylastada.

Mis niiskusesse puutub, siis selle vastu aitab, kui ostad korteri korgemal korrusel, mitte trellitatud akendega koopa. Ole valmis, et pool korterist on terrass, sest martsi lopust kuni novembri alguseni kaib elu peamiselt valjas, v.a. keskpaeval. Lisaks soltub korteri hind sellest, kas bassein on isiklik voi tuleb teiste majaelanikega jagada.

Ise arvan, et magedes oleks lahedam kui paris mere kaldal.

See koik on kirjutatud eeldusel, et sul on vajalik raha olemas nii korteri jaoks kui agendi palkamiseks. Viimaseid on seal vaga palju, sest igal aastal kolib Skandinaaviast, UKst, Venemaalt, jne. massidena inimesi sinna elama. Isegi eestlasest agenti peaks olema voimalik leida.

 

 

 

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kui plaan on tosine, siis peaksid sa juba praegu kaima usinasti hispaania keele kursustel, vaatamata telenovelasid subtiitiritega, ilma pealelugemiseta, ning tegema igakylgseid muid pingutusi keele omandamiseks. Lohutuseks sulle, et hispaania keel ei ole raske, vorreldes nt. vene, saksa voi prantsuse keelega.

Jargmine samm on teha eeltood linna voi piirkonna osas, mis voiks sulle huvi pakkuda, kliima, lennuyhendused Eestiga, teed, rongijaamad, jne. Hispaania on suur riik. Endale meeldib Costa del Sol, nt. Torremolinos. Voi Sevilla.

Yhe koha peal elamise asemel soovitakski kylastada erinevaid piirkondi, ja vaadata, kus meeldib. Kinnisvara pakkumised on tihti byroode vaateakendel, ja niimoodi ringi hulkudes void leida “oma koha”, mis konetab, ja kus end hasti tunned.

Kui ise riiki ei tunne, siis tuleb sul leida kohapealne agent, kes sinu eest asju ajaks. Porsast kotis ei osta, seega tuleb sul olla valmis olla kiiresti erinevaid objekte kylastada.

Mis niiskusesse puutub, siis selle vastu aitab, kui ostad korteri korgemal korrusel, mitte trellitatud akendega koopa. Ole valmis, et pool korterist on terrass, sest martsi lopust kuni novembri alguseni kaib elu peamiselt valjas, v.a. keskpaeval. Lisaks soltub korteri hind sellest, kas bassein on isiklik voi tuleb teiste majaelanikega jagada.

Ise arvan, et magedes oleks lahedam kui paris mere kaldal.

See koik on kirjutatud eeldusel, et sul on vajalik raha olemas nii korteri jaoks kui agendi palkamiseks. Viimaseid on seal vaga palju, sest igal aastal kolib Skandinaaviast, UKst, Venemaalt, jne. massidena inimesi sinna elama. Isegi eestlasest agenti peaks olema voimalik leida.

Unustasin lisada, et void proovida ka kohalikega suhelda, kui keel voimaldab. Yldiselt ei ole hispaanlased soojad inimesed, vaid kylmad ja upsakad, samas tegelikult kyllalt omaette hoidvad, vaatamata pidevale jutuvadale. Nad ei tylita vooraid, ega poora neile tahelepanu. Kui sa aga elad kylas, kus peale sinu ei ela yldse valismaalasi, voidakse sulle kambakas korraldada – eriti, kui keelt piisavalt ei valda.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Yldiselt ei ole hispaanlased soojad inimesed, vaid kylmad ja upsakad, samas tegelikult kyllalt omaette hoidvad, vaatamata pidevale jutuvadale.

Mina ütleks sama, et hispaanlased pole kuigi toredad inimesed. Lisaks kui mõni veel võimu juurde saab, siis ikka väga ebameeldiv. Minu naabritädike sai munitsipaalpolitseinikuks, no põhimõtteliselt kirjutas parkimistrahve välja ja muutus täielikuks füüreriks majas. Trügivad ka ebaviisakalt igal pool. Päris sarnased halvemat sorti venelastega, kui päris aus olla.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kinnisvara omandamine Hispaanias on päris keeruline. Lihtsamalt saavad nt pensionärist invaliidid. Maksusüsteem on keeruline, elukeskkond on ebaturvaline (nt 1. korruse aknad on trellitatud, maja ja kogukonna (majade kogum) valve eest maksad ulmesummasid ja ikka on üks sissemurdmiste jada), välismaalastel ost on üldse keeruline, kui rahakott puuga seljas pole. Kõik normaalse hinnaga majad on ilma kütteta, ei tunta põrandakütet vannitoas, talvel on külm ja niiske (kinnisvara, kus on mitmekordsed aknad, vannitoa põrandaküte jm mugavused, millega meie harjunud, on üle mõistuse kallis, sest see on ehitatud välismaalastele ja sinna lisanduvad siis kõikvõimalikud tasud – kogukonna basseini hooldus, territooriumi valve, koristus jne jne).

Alusta üürimisest ja olen üsna kindel, et sinna see jääbki. Talvel pole üüripinnad seal nii kallid, eriti suhteliselt võrreldes ostmisega.

Meil on siin kombeks viriseda kui halb ja külm ja paha siin kõik on, aga kui natukenegi ilmas ringi käia (väljaspool turisimihooaega ja 3-4-tärnihotelle, kus mitusada eurot öö), siis selgub, vähemalt mina olen aru saanud, et Eesti elu on üks lill võrreldes 98% maailma riikide ja piirkondadega. Kui oled rikas ja rahakott puuga seljas, on igal pool tore. Aga keskmise sissetulekuga ja lihttöötajal on enamuses riikides palju kehvem ja külmem kui meil. Just see talviti mittekütmine ja villasokkides elamine toas teeb meie jaoks elu raskeks, sest me oleme oma kliima tõttu harjunud köetud soojades ruumides soojal põrandal paljajalu kodus käima. Sellist luksust saavad mujal lubada vaid väga jõukad inimesed. Sel talvel hakkame vist meiegi harjutama…

Aitäh Sulle silmiavava postituse eest. Tsiteerin seda kindlasti, kui mu tuttav jälle hakkab rääkima kui väsinud ta meie talvest on ja kuidas ta vanas eas oma eesti pensioni eest kavatseb Hispaanias talvituda

Ega talvitumine ei pea tähendama kinnisvara ostmist.
Talvitun ka Lõuna- Euroopas, kv ostnud pole. Rendin, sest nii on odavam ja mugavam.
Eesti lörtsiseid, nullkraadiga, tuuliseid talvesid ei igatse. Kliima on seal igal juhul parem ja tervislikum, kui eestis, eriti vanematele inimestele.
Aga samas tore, et nii paljud eestlased laidavad, polegi sinna rahvuskaaslasi vaja.

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga samas tore, et nii paljud eestlased laidavad, polegi sinna rahvuskaaslasi vaja.

Ainult Hispaaniat laidavad, mitte tervet Lõuna-Euroopat. Mina olen olnud Itaalias ja Kreekas, meeldib rohkem. Hispaanias on ka jubedalt venelasi, need vist meeldivad sulle rohkem.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eesti lörtsiseid, nullkraadiga, tuuliseid talvesid ei igatse. Kliima on seal igal juhul parem ja tervislikum, kui eestis, eriti vanematele inimestele.

Kuidas Kreekas või Türgis selle aja möödasaatmine on? Kas majades soe? Õues vist väga soe ei ole ka seal? Või kus oleks head. Keskmisel eestlasel, mitte rikkuril.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks soojad maad on kõik selles suhtes ühesugused, et elamised pole soojustatud ja pole kombeks kütta.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Avaks nyyd natuke teist poolt selles teemas.

Esiteks. Hispaania on väga suur riik, erinevad piirkonnad on väga erinevad. Mis sind kõnetab? Tuleb kordi ja kordi käia, et tunda ära see oma tunne, vot see paik on õige. Meie käisime 10-15 aastat enne mitmeid kordi aastas, avastasime ja tunnetasime. Kataloonia, Costa Brava, Costa Blanca, Suur-Malaga piirkond, Sevilla kant, Gibraltari nurk, idarannik, Madrid ja sellelähedane sisemaa? Murcia ehk hoopis?

Ka kliimad on neid paigus täiesti erinevad. Hakka eeltööd tegema, mine ja koge, erinevaid maakondi, kohti, asumeid.

Kui sa midagi Hispaaniast ei tea, pole võimalik osta.

Teiseks. Normaalsed majad ja korterid on kõik mitmekordsete akendega, põrandakùtetega, õhksoojuspumpadega, mis nii toimivad kliimaseadmena suvel ja küttena talvel. Mina oma elamistes pole mingit niiskust ega rõskust taheldanud, mitte kunagi.

Hispaanlased on väga sõbralikud. Väga. Ole ise ainult ka sõbralik, eks.

Keelt peab oskama, juba asjaajamised omavalitsuses. Hakkab iseenesest kulge, kui selles kultuuriruumis oled ja kohalikuna elad.

Liiklus vastupidi on üliviisakas nii kiirteedel kui linnades, Eesti ahvikultuuriga pole midagi võrreldagi.

Kinnisvara ostes arvesta, et lisaks kinnisvara hinnale tuleb ostes umbes 10-15% kõrvalkulusid – jurist, apostillimised, ametlikud tõlked, ehitusjärelvalve objektile jne. Liida kohe juurde, siis saad tõese hinna. Omapai osta ei soovita, eriti kui TA on nii roheline, et ei tea riigist lausa mitte midagi.

Iseseisvalt parendada ja kõpitseda saab oma elamist vabalt, mis jutt siin eespool:) aga tõsi on, et igasuguseid elektrisüsteemi kontrolle, gaasikontrolle jne käib tõesti aegajalt visiteerimas.

On teil lapsed pildis? Riigikooli soovitan esimeseks aastaks, lapsel keel suus. Kui olete edasipüüdlikud inimesed ja eeldate Eesti eliitkoolide haridust, siis tuleb seejarel panna laps suure tõenäosusega panna siiski International Schooli. Kuskil 20-30 tuhat eurot aastas. Hispaania gymnaasium on 11 aastat, mitte 12, nagu meil.

Void küsida, kui konkreetselt midagi lisaks huvitab.

Lõpetuseks. Niikaua kui turistina nädala kaupa käid, ei saa sa tegelikult mitte midagi teada, sest sa elad turistikas ja oled turist. Proovi elada kui kohalik, alles siis saad aru, kas see on sinu koht.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Liiklus vastupidi on üliviisakas nii kiirteedel kui linnades, Eesti ahvikultuuriga pole midagi võrreldagi.

Mis sa seletad, neid ahve on seal ikka ka päris palju. Üliviisakas, mis asja?

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lõuna-Euroopas on viisakas liikluskultuur? Hahahaa. Loota, et keeleoskus ise külge hakkab – jah kindlasti sellisel tasemel, et “Tere, mis su nimi on, palun pokaal veini, ma olen Eestist”, teine asi on asju ajada võõrkeeles.

+6
-2
Please wait...

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Hispaaniasse korteri ostmine