Vägagi nõus, et 15 sõimekat on palju ja puhkepäevad on vajalikud. See ongi süsteem, et rühmad suured ja paljud vanemad hoiavad kohta, aga lapse heaolu huvides viivad lasteaeda võimalikult harva.
Ma siiski ei näe, et süsteem halb. Sest kui me rühmaarvu väiksemaks ajaks siis võivad sõimerühmad enamuse ajast lastest tühjad olla. Kui tuleb peale haiguste aeg, siis kohal 1-2 last. See ka päris nukker. Muidugi 18 last makismaalselt sõimes on küll liiga palju ja ka aia rühmas 24 last. Mina töötan asutuses, kus sõimes on 14 ja aias 18. Väga mõnus arv. Sõimes käib keskmiselt kohal 7 last ja ajas 12. Mulle tunduvad need vägagi parajad numbrid. Ja kui vahest tuleb rohkem lapsi siis pole hullu, seda juhtub ka ja tavaliselt teeme siis päevakavas midagi tavapäratut ning kõigil on lõbus.
Aga, kui kõik 14 alla 3. aastast oleks kohal siis oleks ikka päris keeruline, väsiks nädala lõpuks nii ära, et jääme ise haigeks.
Ja vähem lapsi ei tagaks enam head palka ning ning pikemat puhkust ja muid plusse. Ei ole tegu munitsipaaliga, ma sellest süsteemiat nii põhjalikult ei tea, mis KOVides toimub. Nii, et ikkagi on tore, et lapsi nädala sees kodus ka hoitakse. Ja kui rõõmsalt nad alati tulevad, sest neil ei ole kohustuat igapäev tulla.
Aga teisest küljest. Lapsele pakutakse kohta ja kui ma seda vastu ei võta, siis aasta või kaks hiljem ei pruugi saada ühtegi enda jaoks logistiliselt sobivasse lasteaeda kohta. Rääkimata sellest, et tihti ju ei tea, millal võib tekkida vajadus koha järgi. Ütlen kevadel ära aga sügisel selgub, et ikka uuest aastast oleks vaja. Tean mitut peret, kes just selle pärast hoiavad kohti kinni.
Ühest küljest nõus. Aga teisalt – kui kõik kogu aeg kohal käiksid…
ei käi niigi kõik, kes pool päeva, kes osaliselt, kes haige.
Üks provva on aga selline, kelle laps ei käi, aga tahtjaid on sinna küll
Ja sinusugune provva arvab,et võib kõigile dikteerida, kui palju kellegi laps lasteaias peab käima? Tead, kui tema lapseni jõudis järjekord varem ja ta maksab kohatasu, siis tal ongi õigus kasutada seda kohta just nii, nagu tal vaja on. Ta ei pea tassima oma last iga päev lasteaeda sellepärast,et sinusugused provvad oleksid rahul. Või muretsema nende pärast, kes lapse hiljem lasteaia järjekorda panid. Niikaua, kui seadus seda lubab, pole siim kellelgi kobiseda. Ja ükski seadus ei reguleeri, seda, kui palju laps peab lasteaias käima, nii, et kes ees, see mees
Mina olen hoidnud. Saime koha, kui laps oli 1,10a proovisime harjutada, aga poiss ei olnud lasteaiaküps. Hea meelega loovutaks meie koha aastaks mõnele teisele lapsele, aga sellist võimalust ei pakutud. Maksin kohatasu ja reaalselt käima hakkasime u. aasta hiljem.
Teise lapsega sarnane kogemus. Läks kolmeselt ja esimese aastaga oli kohal kokku heal juhul 3-4 nädalat kuni lõunani (põhjuseks terviseprobleemid ja ka kehv kohanemine). Kuni arved on makstud ei ole see kellegi teise asi, palju laps kohal käib.
Lasteaial ei ole õigust last lasteaiast välja arvata, see on ebaseaduslik!!
Mina arvan, et riikliku sõime koht ei ole väärt unistamist või pahane olemist.
Kogemus eralasteaiast (kuni 3-aastaseni) – väike rühm, KOV maksis pool tasust kinni, kunagi tatiseid lapsi lasteaias polnud (vanemad jõukad, saavad haige lapsega kodus olla), laps püsis terve.
Nii kui riiklikku läks (3-selt) hakkas see igavene kadalipp pihta, nädal lasteaias kaks nädalat kodus haige. Mul oli laps 5-ne kui masu hakkas ja tööst ilma jäin, võtsingi ta lasteaiast koju, hakkas hoopis Kullo eelkoolis käima. Siis kui tööle jälle sain (laps 6-ne) läks lasteaeda tagasi. Hoidsingi aasta aega vahepeal nö kohta kinni. So what?
Laps on nüüd juba suur, aga siiamaani naerab, et ta käis kõigepealt eelkoolis ja siis läks jälle aastaks lasteaeda. No oli niimoodi tema tervisele ja perele kasulikum (me poleks söögirahagi suutnud see masu-aasta maksta, kohatasu maksime ära). Nii et sa iial ei tea miks “kohta kinni hoitakse”.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
