Teema: Hooldekodude hinnad

Hinnast olulisem on järjekordade pikkus. Parimates ja odavamates on aastatepikkused järjekorrad. Minu isa on 5 aastat hooldekodus olnud ja kui ma kunagi ta ca 10-sse järjekorda panin, siis ime läbi ühte sain pool aastat hiljem ja ainult ühest helistati nüüd, va pool aastat tagasi, et nüüd oleks koht.

Tartu linnas on järjekord üüratu, liigub see ju paraku ainult siis, kui keegi eest kaob. Kohta võid saada ainult nn intervallhoolduseks, ehk siis mingiks kindlaks perioodiks, nt kuuks ajaks. Hakka vaatama Tartu ümbrusest, järjest edasi. Endal läbi tehtud, mõned aastad tagasi. Ainukesed, kust lootust anti, olid Kaarepere ja Hellenurme. Võta nimekiri ette, helista läbi. Edaspidi  nendepoolsele ühenduse võtmisele ei tasu loota, ikka ise pead uuesti küsima, korra kuus või 2 nädala tagant helistama. Mingiks perioodiks võib saada õendushooldusse, kui kodus hooldamisvõimekus kehva, nt hooldajaks on teine sama eakas. Suhtle perearstiga, vajadusel sots töötajaga.

#4045005:

#4045001:

kui kodus hooldamisvõimekus kehva, nt hooldajaks on teine sama eakas.

Kuidas teine sama eakas hooldajaks siis saab olla? 89 aastast tuleb teine 89 aastane hooldama?

Abikaasad reeglina on umbes ühes vanuses.

Ma 2021 aasta sügisel uurisin võimalusi. Tõsi küll Tallinnas ja selle lähedal. Käisin kolmes erinevas hooldekodus. Mingeid megasuuri järjekordi ei olnud, paari nädalaga oleks koha saanud. Hinnaklass jäi sinna 1300-1400 kanti ühes kuus. Päris kallis. Minu lahendus oli see, et sain endale koduhooldaja, kes käis korra päevas kodus. See oli ka soodsam tegelikult, aga muidugi oli vanem pikka aega päevast omapäi. Seega ei ole päris võrreldavad need teenused. Hooldekodus oleks olnud 24 tundi ööpäevas järelvalve, 3 toitlustust päevas jne

Kui ei ole mingi edev erahooldekodu privaatsete tubadega, siis üldiselt on 32 eur ööpäev (+ mähkmed jms). Alati on võimalik ka valla sotsiaalosakonnast küsida toetust hooldekodu arvete maksmiseks (üldhooldusteenuse tagamise toetus).

Kui perearst saatekirja kirjutab, siis saab teatud aja olla ka hooldushaiglas (eriti kui tegemist on lamava haigega).

Hooldushaiglas on omaosalus veidi alla 16 euro voodipäeva eest. Seal saab minu mäletamist mööda olla 30+30+60 päeva kokku. Iga perioodi jaoks on vaja siis arstilt saatekirja pikendamist/ diagnoosi muutmist. Aga peale seda tuleb ikka hooldekodusse üle minna. Nii et päriselt sinna jääda ei saa. Kui just pole tegemist vähidiagnoosiga. Vähidiagnoosiga hoiavad hooldushaiglas nö. lõpuni.

Osad hooldekodud pakuvad ka sellist teenust, et saad oma hooldust vajava lähedase viia hooldekodusse näiteks iga kuu üheks nädalaks vms. Ajutine hooldus on see. See on siis selleks, et kui tegelikult tahaks vana inimest oma kodus hoida ja päris hooldekodusse nagu ei taha panna, aga vahepeal tahaks korraks puhata.

Ühe tuttava lähedane oli hiljuti Rõngus, seal, kui ma õigesti mäletan, kuutasu oli tollal 800 EUR’i millegagi, nüüd võib olla tõusnud. Elvas on vist 30 EUR’i ööpäev. Osadel väiksematel kohtadel kodulehel ei olegi mingit hinnakirja väljas, peab neile helistama ja kirjutama, võimaliku kliendi vajadusi selgitama ja siis nad teevad pakkumise.

Eks see koha otsimine tihti üks paras õudukas ole. Mul omal ajal, täpselt kümne aasta eest, tuli kogu see epopöa läbi teha vanaisaga. Meil oli asja juures veel see eripära, et lähedasi oli üldse vähe järele jäänud ja keegi neist ei sõitnud autoga (no nüüd üks noor inimene sõidab, aga tollal, kümme aastat tagasi, oli tema veel laps). Nii et ilmtingimata oli vaja kohta samas linnas, kus elasime. Kui on olemas tegusad autoga lähedased, on asi natuke lihtsam ja valik laiem. Väga oluline on, et inimest käidaks hooldekodus sageli vaatamas.

On mulje jäänud, et miskipärast on just Tartus asi kuidagi eriti kriitiline nende hooldushaigla- ja hooldekodukohtadega, kuigi neid on tehtud viimastel aastatel sinna juurde. Ma olen mitmelt poolt kuulnud seda häda, et järsku abituks jäänud väga eakas Tartu inimene tahetakse  suunata Võnnu, Rõngu või Lustivere hooldekodusse, kuhu suure hädaga on linna sotsiaaltöötajate abiga saadud koht, aga tema ainus lähedane on tütar, kes on ise ka juba üsna eakas ja autot ei juhi ning liinibussiga saaks sinna vaid väga harva minna, sest bussiajad kuidagi ei klapi jne

Kui tegemist on lamaja haigega, siis on koha leidmine vahel isegi kergem, kõige keerukam on siis, kui on rahutu dementne (ja veel suurt kasvu meesterahvas!), neid ei taheta sageli kuhugi võtta.

Ole rahulik, isegi kui on kallis see hooldekodu tasu siis pead sa seda maksma ehk max pool aastat. Kui su isa on voodihaige ja ise ei liigu siis läheb ta hooldekodus väga kiirelt ära.  Hooldasin oma insuldijärgselt invaliidistunud vanaema 2 aastat -selle aja sees oli ta järjekorras 5 kohas. kui uurisin et kaugel järjekord on siis väideti et ta polegi järjekorras. Nii käivad asjad, et kui neil võtta  järjekorras olev liikuv inimene siis voodihaige on järjekorras viimane.

Mina 28 aastaselt (olen med haridusega) suutsin vanaema lamatistega võidelda 2 aastat ja hoida asjad kontrolli all, hooldekodus sain maksta 3 kuud kui säärel olev hiilgasuur lamatis ilmselt lõpuks verre lõi. Sellest keegi ei rääkinud aga nii oli. Lohutan end siiani sellega et vähemalt sai ta vaevast lahti. Ise loodan et kui ma kunagi samas olukorras peaks olema, siis “enesetapu ravi” on juba vabalt saadaval.

#4046286:

Ole rahulik, isegi kui on kallis see hooldekodu tasu siis pead sa seda maksma ehk max pool aastat. Kui su isa on voodihaige ja ise ei liigu siis läheb ta hooldekodus väga kiirelt ära.

No minu lähedane oli hooldekodus 5 aastat-15 aastat tagasi 1000 eurot kuus.

Tuttav on olnud hooldekodus pea 15 aastat, väga kõbus taat, aga ta liigub. Ma nõustun – hooldekodus tulevad lamatised kiiresti.

#4046345:

No minu lähedane oli hooldekodus 5 aastat-15 aastat tagasi 1000 eurot kuus.

Ei tea, kus riigis see küll toimus? Eestis on euro olnud praeguseks 11,5 aastat ja ma kohe mitte kõige õudsamaski unenäos ei usu, et euro algusaastatel maksis Eestis hooldekodu koht 1000 eurot kuus.

Samuti nõus. Lamatistega läheb hooldekodus kiirelt. Patsiente ei liigutata piisavalt.

#4056275:

Miks siis selline hind? Ja sõna “hoolde” veel asutuse nimes sees?

Tead, see ei ole nii lihtne, et ütled, et kehv hooldus.

Mul on lähedane, hooldekodus, lamaja ja ise ei liiguta rohkem, kui ainult natukene pead.

Teda keeratakse ja pööratakse seal hooldekodus iga paari tunni tagant. Tema toas on spetsiaalne paber, kuhu kirjutatakse kõik pööramised ja keeramised. See on suisa teadus minu jaoks – kord üks käsi nii, teine käsi naa, kord toetus ühe õla alla, kord teise põlve alla. Väga hoolitsetakse ja püütakse lamatiste teket välistada.

Aga ei õnnestu. Kusjuures juba tekkinud lamatistele ravi ei ole. Ainus, mida hooldajad teha saavad, on hoida lamatised puhtad. Lamatised peavad ise paranema, aga selleks peab haigel olema korras immuunsüsteem ja organism piisavalt tugev, et haavad hakkaks ise paranema. Minu lähedasel seda ei ole. Ja nii on tal mõni lamatis kuude ja kuude kaupa. Ja ei parane. Tee, mis tahad. Ja kui lamajal haigel on igal kehaosal mõni hõõrdumiskoht või lausa lamatis, siis peaks ta põhimõtteliselt lintidega lakke riputama, et rohkem kuskilt hõõrdumist ega survet kehale ei oleks.
Ja kui lamatis ka hakkaks paranema, siis on see kuudepikkune protsess, mille eelduseks on see, et seda kohta rohkem üldse ei hõõruta. See ei ole niimoodi nagu kerge kriimustuse paranemine, mida 3 päeva pärast enam ei mäletagi.

Mu lähedane on väga kõhnaks jäänud, põhimõtteliselt on nahk luu peal. Ja see nahk on nagu krepp-paber. Hästi ei julge puudutadagi. Tundub, et kohe rebeneb.

Ja kui tema muidu täiesti krampunud asendis keha peaks spontaansete tõmbluste käigus kogemata oma hästi sätitud asendit niimoodi muutma, et näiteks üks põlvekont satub vastu säärekonti, siis on tal 10 minutiga see koht punane, 30 minutiga hõõrdunud ja kui ta peaks veel paar korda tõmblusega jalga vastu teist nühkima, siis on ka kohe nahk maas. Ja ongi lamatis olemas.
Sa võib-olla ei usu, aga tal tekivad lamatised kaelale ka näiteks siis, kui pehme puuvillase pluusi kaelaõmblus on liiga tihedalt vastu nahka või kui kasutatud on tavapärasemast karedamat niiti.

Mina isiklikult ei süüdista poole sõnagagi hooldekodu töötajaid selles, et minu lähedasel on lamatised ja et neid paranemise asemel ka juurde tuleb. Ma ju näen, mis seisus mu lähedane on ja ma näen ka, millist vaeva sealne personal näeb, et tema olemist võimalikult mugavaks teha.

Lamajal tulevad igal pool lamatised kiiresti. Aitab veidi lamatistevastane madrats, selline, mis kompressoriga õhku puhub ja erinevaid kohti kergitab-langetab, aga kes praeguse elektrihinna juures sellist endale lubada saaks? Olen ka näinud lamatiste ravi, tekkisid ühe ööga aga paranemiseks läks hooldushaiglas lamatistevastasel õhkmadratsil mitu kuud.