Tere. Mul on väga suur mure. Kuhu peaksin pöörduma, et vaadatakse üle kuhu kaob laste elatusraha. Nimelt kuskil 10 kuud tagasi läksime elukaaslasega lahku. Alguses paar kuud oli inimene rahul sellega, et maksan laste trennid ja kulud kinni, peale seda kui käisin tema uue elukaaslase ukse taga küsimas, et mis toimub ja kas olete teadlik, et sellel naisterahval on ka kaks last, siis peale seal käiku pani tema mulle peale alimendid ja ka lastekaitses graafiku kunas lapsed on minuga. Lapsed on põhimõtteliselt võrdselt mõlema juures, suurem osa on nad minuga ja mina pean temale maksma 230 eur iga kuu. Kus on selle koha pealt õiglus? Selle aasta suvevaheaeg möödus mu lastel suuremalt osalt maal minu vanemate juures ja koos minuga olles. Oli juhuseid, kus ema viis 2 päevaks lapsed linna ja siis jälle lapsed maale tagasi, olles ise neid nägemata pea poolteist nädalat. Minu suurim mure seisnebki selles, et ma ei ole nõus enam maksma seda 230 eurot. Peale seda kui lahku läksime, võeti tema poolt laenu, et auto osta, kuigi tema rahaline seis oli/on kehva. Hakkasid tekkima tatoveeringud, mis pole just odav lõbu, umbes just sellel ajal kui tegin esimese makse mais 230 eurot alimente. Ise ta vahetas umbes sellel ajal töökohta ja oli kuskil kuu aega töötu. Leidsin juristiabist infot, et kui lapsed on võrdselt mõlema vanemaga, siis pole kohustatud kumbgi pool maksma alimente. Kusjuures pole lastega käidud terve suvi põhimõtteliselt mitte kuskil, tean, et käsid emaga mere ääres suvel korra ja viljandi lähedal järvede ääres grillimas. Kui olen küsinud, kuhu see raha kaob või läheb, siis see pole minu asi ja tema kogub lastele raha kuni nad saavad 18a. Palusin, et näita mulle summat mis on kogutud ja usun sind, tema pole nõus.Mina olen andnud enda poolt väga suure panuse lastesse, käinud nendega kinos, palju igasugustes kohtades, veetnud aega koos huvitavaid asju tehes. Olen pidanud mõlema lapse sünnipäevad enda 1 toalises üürikorteris kus oli mõlemal palju sõpru külas, kinkisin poisile kasutatud sülearvuti, et ta saaks ennast arendada, olen ostnud mõlemale lapsele 50 eurosed telefonid, sest lapsed kasvavad ja käivad koolis ja ikka on vaja helistada neile. Alati kui lapsed on minu juures või lähevad nad ema juurde tagasi, siis suuremalt osalt saavad nad minult kaasa ka taskuraha, samuti kui on kooli minek. Ennem kooli sai ostetud kuskil 200 euro eest lastele kooliriideid, kui mainisin seda emale, siis öeldi mulle selle peale, et kui tema ostab suurema summa eest, siis mina pean veel selle vahe kinni maksma, hiljem selgus, et osteti ainult mõned asjad ja koolitarvikuid. Samuti jooksutatakse lapsi ühest kohast teise, pole neil enam õiget kodu, kui endine elukaaslane on lastega, siis enamus ajast ollakse linnavanaema juures või jäetakse nad üldse sinna, siis jälle elukaaslase uue mehe juures ööbitakse ja viiakse lapsi sinna, siis minu juures ja minu vanemate juures. Oli ema nädalavahetus lastega ja ema jättis lapsed vanaema juurde ja ise läks oma elukaaslase juurde, lapsed pole selle 3 päeva jooksul pessu saanudgi, Lapsed räägivad pidevalt mulle, et tahaksid oma kodus ka olla ja oma mänguasjadega mängida. Jäi veel mainimata, et selle 230 eur pani paika mul advokaat, pakkusin varjandi, et 230 eurot ja endine elukaaslane oli sellega nõus. Peamine huvi oleks see, et asjad oleksid õiglased ja võrdsed ja et ma ei peaks maksma midagi tühja. Minu lapsed saadad ka edaspidi kõik mis vaja (riided, mänguasjad, huviringide maksud jne) mul ei ole kahju oma lastele mitte milleksgi. Kuhu poole peaksin pöörduma alimentide teema koha pealt? Elan lõuna-Eestis, samuti tahaksin uurida rohkem infot hooldusõiguse kohta.
Teema: Hooldusõigus ja alimendid
siis peale seal käiku pani tema mulle peale alimendid
Mismõttes?
Kuidas ta sai midagi “peale” panna, kui lapsed pool aega sinu juures elavad + sina maksad huviringid ja muud asjad kinni?
Koos oma advokaadiga ise pakkusid 230 ja nüüd pole rahul. Miks üldse siis pakkusid, ma ei saa aru…? Öelnud, et lapsed on pool aega minuga, siin on kulutsekid riietele, lõbustustele + sularahas taskuraha jne ja mingit elatist sa ei saa.
Ühetoalises korteris peab sünnipäeva ära küll, aga kahe lapsega 2 nädalat elada läheb raskeks, kui erinevast soost ka veel on.
Kuidagi segane lugu…
Alimente, kui need on juba peale pandud, saab minu teada vähendada ainult kohtu kaudu. Ehk siis pead pöörduma kohtu poole ning seal ära tõendama, et kannad ise suures mahus kulusif ning lapsed on poole ajast sinuga. Lihtsalt maksmata sa ei saa kätta senikaua kui vana kohtuotsus on jõus, sest siis saab naine iga kell kohtutäituri poole pöörduda ning siis lisanduvad ka kohtutäituri tasud, mis on üsna kopsakad ning nõutakse võlg sisse.
Nii et minu teada muud varianti pole kui et kohtusse minna.
Alimendid? Seda sõna ei eksisteeri ametlikus kasutuses enam 25 aastat. Aga väga visa sõna, tuleb välja.
kui sa õigel ajal kohtus elatisele vastu ei vaielnud, siis saad uuesti nõuda elalatise vähendamist põhjusel, et PEALE kohtuotsuse tegemist on asjaolud muutunud. Kui sul oli teada kohtu ajal, et lapsed on sinuga pool aega ja sa õigeaegselt seda väidet ei esitanud – ei saa sa seda enam nüüd teha.
Kui kohust pole olnud ja ka allkirjastatud notariaalset kokkulepet pole sõlmitud, siis pole faktiliselt seaduslikult sinult elatist ju nõutud (st keegi pole “alimente peale pannud”).
Oled vastasitukse jutuajamise põhjal ise otsustanud lapsi elatisega toetada. Sinu otsus, sinu makstud summa(loodetavasti ikka igakuiselt ülekande selgitus korrektne, et elatis või elatusraha …laste nimed, kellele) ja tõestatav, et oled lapsi toetanud. Samuti saad tõestada makstud trennitasud, ostetud riided jms. Nii arvutataksegi, millise summaga keskmiselt oled lapsi igakuiselt toetanud.
Ja sinu eksimus, et pole konkreetselt kokku leppinud(kas või paberile pannud, millises ulatuses kokku toetad…palju rahas, palju asju ostes ja palju makse makstes) ning kokkulepe mõlemapoolselt allkirjastada, siis oleks alus olemas. Tagantjärele tarkus.
Nüüd kas sõlmite kokkuleppe või pöördute kohtusse.
Kui lapsed viibivad u 50% ajast(seda saad tõestada?) sinu või sinupoolsete vanavanemate juures (sinu nõusolekul) siis laias laastus pool miinimumpalka kuus 2 lapsele on minimaalne, kui põhiliselt ema juures, sinu juures vaid mõni päev nädalavahetuseti ja pisut suvel, siis minimaalselt miinimumpalk 2 lapsele kuus kulutada on reeglina kohus otsustanud nõuda teiselt vanemalt juhul kui laste peamine elukoht on ühe vanemaga.
230 kahe lapse kohta kuus on väike summa. Elatise miinum on praegu ÜHE lapse kohta 235 kuus, kahe lapse peale peaksid siis maksma 470, kui miinimum välja nõuda.
50/50 lastehooldus ei tähenda, et üks vanem teisele üldse raha ei pea kandma, kuna lastel on alati selliseid kulutusi, mis ei ole seotud igapäevase toidu ja toasoojaga ja üsna sageli haldab neid kulutusi peamiselt üks vanematest. 50/50 lastehoolduse korral tuleb otse lastele suunatud kulutused punkthaaval pooleks jagada – samas, kui nn traditsioonilise lastehoolduse korral eeldatakse, et see vanem, kellele elatis makstakse, katab lapse kulutustest pool elatiseks saadavast summast.
50/50 lastehoolduse puhul ei saa kumbki vanem teisele rahakasutuse kohta öelda, et “mis see sinu asi on”. Tulebki iga kuu alguses maha istuda ja isikupõhiste kulude (jalatsid, välisriided, huviringid, õppevahendid) jagamises kokku leppida. Kas üks ostab ja teine maksab sellest poole kinni või mõlemad ostavad mingi osa. Kui te omavahel selles kokkuleppele ei saa, minge asja arutama kohtusse.
Kui sul on õigustatud kahtlus, et ema kulutab elatise summa enda peale, mine samuti kohtusse. Sul on võimalik nõuda, et sul lastaks laste kulutusi kanda vahetult, mitte ema kaudu. St ostad ja maksadki edaspidi kõik laste kulutused viimase kui pastakani ise.
Mingi reegel käis ka selle kohta, et kui lahkuläinud vanemate elatustase on väga erinev, siis rikkam vanem peabki kandma laste kuludest proportsionaalselt sissetulekutega suurema osa.
Laste rahulolematus praeguse elukorraldusega on hoopis kolmas asi ja seda peaks arutama lastekaitseametniku juuresolekul.
Minu poolt on lapsed saanud kõik mis vaja, riided, jalatsid, taskuraha jne….. aga endise poolt pole mitte kui midagi…lapsed on õnnelikud kui nad on minuga, iga inimene saaks sellest aru kes näeks kõrvalt seda. Ja paljud on öelnud mulle, et pole veel näinud meest, kes hoolib ja tegeleb oma lastega nii palju. Ja tegelengi, nemad on mulle kõige tähtsamad.
Hea inimene, see on sul emotsioon. Kohtus emotsioon ei loe, loevad faktid. Mitte et siin faktid peaks emotsiooniga kuidagi vastuolus olema, aga sa pead suutma neid kohtule esitada ja sa pead faktidest lähtuvalt oma otsuseid tegema.
Pane kõik kirja – millal, kui palju, mis maksis. Iga asi, mis lastele ostad – hoia tsekid alles. Kui ostsid kaardiga või kliendikaardiga, peaksid ka tagantjärele saama tsekid. Ja mõtle välja, mida sa tahad. Sinu üks võimalus oleks lapsed põhikohaga enda juurde võtta – kas see on see, mida sa tahad? Seda nõua kohtu kaudu. Kainelt, rahulikult, faktipõhiselt.
Teemas on kõik nagu pudru ja kapsad. Mis puutub elatisrahasse endise uus elukaaslane, kes vist oli hoopis eksnaise silmarõõm, koos ju ei elata.
Ja kuidas teemaalgataja teab nii kindlalt, et eksnaine midagi ei kuluta laste peale?
See pole ju võistlus, kumb rohkem lastele lõbustusi välja teeb… Või on?
Ahjaa, sellest ma ka aru ei saanud, et mis need naise tatoveeringud asjasse puutuvad?!?
Ja lõpetuseks jäi segaseks: Endine ei saa minu vastu hagi esitada, sellise punkti pani mul advokaat otsusesse ja see on ka kohtu poolt kinnitatud. Kas selline asi on üldse võimalik?
eip.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
