Teema: Hüpnoos, jagage kogemusi

Eks oleneb milles probleem on. Kui sa oled valmis muutuma, teed endaga tööd, siis on teise toetusest abi. Hüpnoos ei lahenda ühtegi välist olukorda ära, need tuleb kõik endale lahendada. Hüpnoos saab tugevdada midagi, mis sinus endas ka juba olemas on. Kui endas ei ole alget, siis hüpnoos ei toimi. Näiteks, kui inimene valetab ja pole sisemiselt otsustanud, et lõpetab valetamise, õigustab enda valetamist, siis hüpnoosis ausust sisendades ei saa ausaks. Samuti on hüpnoosiga see jama, et jääd lootma teisele inimesele ja teise mõjule. Need mõjutajad aga on ka inimesed, oma elu madalseisudega. Kui võimalik,siis soovitaks otsida tehnikat, mis toetab iseendale lootmist ja iseendas olevat jõudu.

Olen käinud. Ca 5 aastat tagasi. Täiesti elumuutev kogemus. Kindlasti ei ole tegemist imeravimiga, hüpnoos iseenesest midagi ei muuda, kuid iseendas ringi liikudes saad aru enda käitumismustrist ja saad ka aru, kuidas midagi muuta.

Läksin konkreetse põhjusega, ära tulin arusaamisega, et probleemid, millele lootsin lahendust, olid mu enda tekitatud ja see probleem oli tegelikult vaid jäämäe tipp. Hüpnoosist saadud TEADMISEGA läksin teraapiasse. Esimene terapeut oli nn klassikaline terapeut, kes ajas raamatust näpuga järge ja rääkis mulle teemasid, mida ma ise juba ammugi teadsin. Mahavisatud aeg ja raha (käisin kord kuus üle poole aasta). Siis leidsin holistilise terapeudi, kes kasutas oma töös osaliselt hüpnoosi/juhendatud meditatsiooni. Piisas pelgalt kahest 3 tunnisest seansist, et probleem lahendad. Probleemiks oli väga vale mentaliteet.

Hüpnoos ei aita, kui inimene endale valetab (enamik inimesi teeb seda). Hüpnoosi nn uskumiseks pead karmilt peeglisse vaatama ja aru saama, et absoluutselt kõik probleemid, mis elus on, on põhjustatud Sinu enda poolt. Hüpnoos aitab sellest aru saada. Kui inimene ei suuda seda endale tunnistada, siis hüpnoos ei aita. Lühidalt öeldes saad hüpnoosis aru, et probleeme ei ole, on vaid vale mõtlemine.

Mõned hüpnotisöörid ei võta jutule inimesi, kes on nooremad kui 30, sest tulemuslik hüpnoos vajab täiskasvanud inimest, kes suudab ennast vaadata kõrvalt ja endale ausaid hinnanguid anda, mitte ei osti vabandusi/süüdista teisi. Loomulikult on inimesi, kes on selleks suutelised ka nooremana ja väga palju on inimesi, kes ei jõua sellisele tasemele ka mitte 60 aastaselt.

Mõningad hüpnotisöörid, kes abistavad inimesi eneseleidmisel, ei võta jutule abielus/suhtes inimesi, sest nad usuvad, et inimene, kes on orienteeritud pereelule (nimetavad nad selliseid inimesi ka “majapidamisega inimesteks”) ei ole suutelised enesesse piisavalt vaatama, sest nende meel on okupeeritud igapäevaeluga/illusiooniga.

Kindlasti soovitan minna, aga nagu ütlesin, siis üksi see ei aita, kuid näitab ära probleemsed kohad.

Edu!

#2898470:

Lühidalt öeldes saad hüpnoosis aru, et probleeme ei ole, on vaid vale mõtlemine.

Ahsoo. Eks võtan teadmiseks 🙂
Samas võib sihukese põhimõtte järgimine ise probleemiks muutuda. Sest endale probleemi kui niisuguse teadvustamine ei ole ainult halb, vaid ta ühtlasi sunnib inimest end kokku võtma ja lahendusi otsima hakkama. Kui ma sisestan endale, et probleemi üldse ei olegi, siis puudub mul ju ka motivaator seda lahendada.

Näiteid: 30-aastane elab koos vanematega ja leiab, et temal probleemi ei ole. Seetõttu ei võta ta ka midagi ette, et endale oma kodu ja peret luua. Või on inimene töötu, elab kaaslase rahakoti peal. Leiab, et temal probleemi ei ole ja seetõttu ei otsi ka tööd. Või on inimene joodik, aga tema jaoks see probleem ei ole ja teda ei huvita, et lähedased kannatavad. Alles siis, kui hakatakse teadvustama, et probleem ON olemas, tuleb stiimul ennast kokku võtta ning lahendusi otsima hakata, mitte enne 🙂

#2905282:

#2898470:

Lühidalt öeldes saad hüpnoosis aru, et probleeme ei ole, on vaid vale mõtlemine.

Ahsoo. Eks võtan teadmiseks ????

Samas võib sihukese põhimõtte järgimine ise probleemiks muutuda. Sest endale probleemi kui niisuguse teadvustamine ei ole ainult halb, vaid ta ühtlasi sunnib inimest end kokku võtma ja lahendusi otsima hakkama. Kui ma sisestan endale, et probleemi üldse ei olegi, siis puudub mul ju ka motivaator seda lahendada.

Näiteid: 30-aastane elab koos vanematega ja leiab, et temal probleemi ei ole. Seetõttu ei võta ta ka midagi ette, et endale oma kodu ja peret luua. Või on inimene töötu, elab kaaslase rahakoti peal. Leiab, et temal probleemi ei ole ja seetõttu ei otsi ka tööd. Või on inimene joodik, aga tema jaoks see probleem ei ole ja teda ei huvita, et lähedased kannatavad. Alles siis, kui hakatakse teadvustama, et probleem ON olemas, tuleb stiimul ennast kokku võtta ning lahendusi otsima hakata, mitte enne ????

Nagu juba eelpool mainisin, isegi mitu korda, siis vajab hüpnoos täiskasvanut inimest, kes endale ei valeta. Sinu välja toodud näited on seotud inimestega, kes probleeme ei tunnista/vastutust ei võta/süüdistab teisi jne.

Ei, mind ei ole hüpnotiseeritud, kuid soovitaksin siiski enne uurida hüpnoosi ohtusid. Ma ei jää sinuga nõusse selles osas et “asjad lihtsalt on/juhtuvad” ja kõik probleemid on põhjustatud inimese enda poolt. Midagi ei juhtu mitte millestki. Eespool toodi näide ka pedofiilia kohta ja küsiksin kas sa oled võimeline lapsevanemana emotsioonitult ja külma kõhuga järeldusi tegema et “asjad lihtsalt on/juhtuvad”, probleemi ju pole? Tänapäeval turustatakse inimeste aitamise tähe all ilusates pakendites ka meetodeid, mis lubavad koheseid tulemusi, kuid mis neid tegelikult kahjustavad. Jään samale arvamusele allpool toodud kommenteerijaga, sest endale probleemi tunnistamine, oma tahte kokku võtmine ning selle kaudu lahenduste otsimine käibki läbi ta enda tahtekeskuse. Vastasel juhul on inimese tahe nullitud, sest ta sisestab omale, et probleemi ju polegi ning hakkab külma kõhuga kõike ümbritsevat ainult vaatlema nagu tundetu robot.

Kägu 24.08.2018 08:56

#2905282:

Samas võib sihukese põhimõtte järgimine ise probleemiks muutuda. Sest endale probleemi kui niisuguse teadvustamine ei ole ainult halb, vaid ta ühtlasi sunnib inimest end kokku võtma ja lahendusi otsima hakkama. Kui ma sisestan endale, et probleemi üldse ei olegi, siis puudub mul ju ka motivaator seda lahendada.

Igaüks meist, Sina ja mina kaasa arvatud, on hüpnoosis tuhandeid kordi ühes PÄEVAS. Kuidas nii? Hüpnoosi nn langemine toimub siis, kui me fokusseerime enda tähelepanu ühele asjale. Näiteks poes toitu valides ja pakendit lugedes oled Sa 100% keskendunud pakendil olevale tekstile. Sa oled hüpnootilises seisus. Oled nüüd ajuvaba? Oled nüüd avatud välistele mõjutustele? Ei ole ju!

Hüpnoos on tähelepanelik iseenda alateadvuse jälgimine. Mitte midagi muud.

Minu väide, et asjad lihtsalt on / juhtuvad on taaskord lihtsalt tõestatav. Kasutan siin pedofiili näidet (Sina: Eespool toodi näide ka pedofiilia kohta ja küsiksin kas sa oled võimeline lapsevanemana emotsioonitult ja külma kõhuga järeldusi tegema et “asjad lihtsalt on/juhtuvad”, probleemi ju pole?).

Toome õudsa näite: minu laps langes pedofiili ohvriks.

Esiteks: laps on pedofiili ohver. Mida ma saaksin teha, et laps ei ole enam pedofiili ohver? Mitte midagi. Absoluutselt mitte midagi. Aega tagasi ei keera ja muud teha ei anna. Kas vihastamisest on kasu? Ei. Kas muretsemisest on kasu? Ei. Kas pedofiili tapmisest on kasu? Ei. Kas kohtusse kaebamisest on kasu? Ei. Mitte miski ei mõika, mitte miski asja enam tagasi ei keera. SEE LIHTSALT ON NII.

Nüüd küsimus — miks peaks asja tagasi keerama üldse? Sest lapsevanemana MINA TUNNEN, et ma ei suutnud last kaitsta. MINA TUNNEN viha pedofiili vastu. MINA KARDAN lapse tervise pärast jne. Kas minu tundmine ja kartmine muudab midagi? Absoluutselt mitte. Seega loomulikult ma võin nutta ja muretseda, kohtyus käia, pedofiili jälitada, aga olegm aus — tegu on tehtud, ükstapuha mida ma ka ei teeks või ei teeks, seda tegu tagasi ei keera. Seega kõik minu soovid ja kartused ehk igasugused negatiivsed emotsioonid, on lihtsalt minu enda peas, see tähendab, et probleem on minul.

Kas asi muutub, kui ma muretsen? Ei. Milleks siis üldse muretseda!?

Saad aru — asjad on nagu nad on, kuidas me neid näeme ja kuidas neisse suhtume, on meie enda teha. Seega — kõik probleemid (asjad, mis MULLE ei meeldi) ja kõik rõõmud (asjad, mis MULLE meeldivad) on minu peas. Reaalsus ei muutu sellest, mis on minu peas.

Asjad lihtsalt on ja asjad lihtsalt juhtuvad. Meie muretsemine ei mõjuta mitte midagi ega keda, ainult meid endid.

Ja nüüd küsin: millised on hüpnoosi ohud, mida mainid? Kirjutad: “Hüpnoosiga annate oma tahte(keskuse) teise inimese valitseda ja tagajärjeks võib olla passiivsus, mis viib inimese empaatiavõime kaotamiseni. Tuim tükk, nagu öeldakse.”. Palun lahti kirjutada, mida sellega mõteldakse. Kuidas saab enda tahte teise inimesele valitseda anda? Mis kujul see toimub? Kuidas see põhjustab passiivsust? Kuidas on passiivsus ja empaatiavõime omavahel seotud ja kuidas hüpnoos neid mõjutab?

suure ahhastuse piiril käisin teles tuntud hüpnotisööri juures- ohh, nii kahju oli hiljem rahast:(

#2910722:

#2910602:

Paljud asjad siin elus ei sõltu sinust endast ja normaalne on tunda inimlikke emotsioone. Mingid hüpnoosid ja uhuu teadused on inimeste lollitamiseks.

Jah, nõustun. Inimestena me kõik tahame rohkem rõõmu tunda ja vähem muresid. Probleem on aga selles, et kui stressi väga palju, siis hakkab maailm väga halva kohana paistma. See on seetõttu, et pideb negatiivne emotsioon muutub valdavaks ja sellest ei suudeta jagu saada. Ei suudeta tuju parandada. Hüpnoosis olles (ehk lõdvestunult olles ja üritades mitte mõelda) saab aru, et kui midagi on juhtunud, siis on see juhtunud ja mitte miski seda tagasi ei muuda. Saad aru, et nutmine ja nukrutsemine ei aita, miski sellest ei muutu. Ma arvan, et see ongi see koht vist, mis tähendab “teistele allumist”? See ju puhas olukorraga leppimine. Hüpnoosis ei ole tugevaid emotsioone, mis teeb leppimise lihtsaks. Hüpnoos ei anna plaani, kuidas rikkaks ja ilusaks saada, pigem näitab, et emotsioone saab kontrollida ja seetõttu paremini enda elu elada. Kui kasutada ahistatud lapse näidet, siis mina lapsevanemana saaksin hüpnoosi abiga aru, et süüdistamine, endast väljas olemine ei aita mitte kedagi ja et mul on laps, kellega juhtus midagi halba ja lapse lohutamine ja heaolu on ainuke asi, mida saan reaalselt ära teha. Hüpnoosist välja tulles läheksin lapsega soojamaareisile ja aitaksin tal juhtunut unustada, mitte ei protsessiks aastaid läbi kohtute, tuletades lapsele ikka ja jälle meelde juhtunut. Mitte, et kohtusse ei peaks minema, aga iga asi omal ajal.

Selleks, et mõista, et juhtunut ei saa muuta, pole vaja mitte hüpnoosi, vaid selget mõistust. Kui oma last on vägistatud, siis normaalne inimlik reaktsioon võib olla kättemaks. Seda aga ei lähe normaalne inimene realiseerima.

#2908493:

#2900880:

#2898470:

Hüpnoosi nn uskumiseks pead karmilt peeglisse vaatama ja aru saama, et absoluutselt kõik probleemid, mis elus on, on põhjustatud Sinu enda poolt.

Mees on narkomaan. Naise põhjustatud?

Pedofiil vägistab lapse, lapse süü ja probleem?

Roolijoodik ajab lapse alla, lapse ema probleem?

Selleks, et aru saada, et kõik probleemid on Sinu põhjustatud, on vaja hüpnoosi, meditatsiooni või vahel juhul ka pikka elukogemust.

Mees on narkomaan — tegemist ei ole Sinu probleemiga, vaid mehe omaga. Sina saad vaid enda mõtlemist muuta. Kui halad ja vingud seetõttu, siis mitte kuidagi ei muuda see meest vähem narkomaaniks. Hüpnoosis olles saad aru näiteks sellest, et asjad lihtsalt on, Sinu suhtumine asjasse tekitab sinus emotsiooni, mis paneb Sind tegutsema. Kui seda tead, siis nendid fakti, et mees on narkomaan ja mitte keegi teda muuta ei saa, ainult tema ise. Elad rahulikult selle teadmisega. Kui Sina aga tahad hakata meest muutma ja saed tal ajusid, halad, sõimad, vingud, sunnid jne, siis Sa teed seda kõike vabatahtlikult, motiveeritud iseenda tahtmisest. Probleem seega — on Sinul.

Oot aga need teised näited?

#2908589:

#2905282:

#2898470:

Lühidalt öeldes saad hüpnoosis aru, et probleeme ei ole, on vaid vale mõtlemine.

Ahsoo. Eks võtan teadmiseks ????

Samas võib sihukese põhimõtte järgimine ise probleemiks muutuda. Sest endale probleemi kui niisuguse teadvustamine ei ole ainult halb, vaid ta ühtlasi sunnib inimest end kokku võtma ja lahendusi otsima hakkama. Kui ma sisestan endale, et probleemi üldse ei olegi, siis puudub mul ju ka motivaator seda lahendada.

Näiteid: 30-aastane elab koos vanematega ja leiab, et temal probleemi ei ole. Seetõttu ei võta ta ka midagi ette, et endale oma kodu ja peret luua. Või on inimene töötu, elab kaaslase rahakoti peal. Leiab, et temal probleemi ei ole ja seetõttu ei otsi ka tööd. Või on inimene joodik, aga tema jaoks see probleem ei ole ja teda ei huvita, et lähedased kannatavad. Alles siis, kui hakatakse teadvustama, et probleem ON olemas, tuleb stiimul ennast kokku võtta ning lahendusi otsima hakata, mitte enne ????

Nagu juba eelpool mainisin, isegi mitu korda, siis vajab hüpnoos täiskasvanut inimest, kes endale ei valeta. Sinu välja toodud näited on seotud inimestega, kes probleeme ei tunnista/vastutust ei võta/süüdistab teisi jne.

Mis probleemi ei tunnista? Ei saagi tunnistada, ise kirjutasid, et tuleb aru saada, et probleemi ei eksisteerigi, on ainult vale mõtlemine.