11 kuud tagasi olin covidis, N vanuses 40+, palavik püsis vaid 1 päeva, oli vastik peavalu, köha/nohu, aga ei haiglat ega töövõimetuslehte (kodukontor).
Kuid siiani püsib mul peas udu/surve, tasakaaluhäired, sassis maitsetundlikkus, kohati tatt otsmikupiirkonnas, sügelev lööve, väsimus, süda taob liigselt tormakalt, naha tundlikkus on alanenud, kuskil aegajalt tõmbleb mõni närv, ühesõnaga totaalne jama.
Selline tunne, et see viirus jätkuvalt elutseb mu organismis 🙁 ja vaevalt I tähega ravim enam midagi hullemaks teeks…
Saan aru, et ühte konkreetset imerohtu pole olemas ning mujal maailmas kasutatakse ravimite kombinatsioone.
Kas teate Eestis arste, kes tegelevad pika covidi raviga või kust abi küsida?
Vaadake nüüd, kõik vaktsiinifanatid ja teadaoleva ning tõestatult toimiva varase/koduse ravi keelamise pooldajad – inimesel ei olegi tegelikult mitte kuhugi pöörduda oma tervisemurega, kui ta just haiglakandidaat ei ole.
Isegi info leidmiseks tuleb ise mööda netti kahlata ja ise endale ravi määrata. Ning siis leitud soovitatud ravimite leidmiseks mingite nurgataguste äritsejatega riskida või siis alternatiivina “pargis sügavalt hingata” ja parimat loota (kuniks valitsus veel lubab parki minna, edaspidi võib-olla tuleb köögiaknal hingata).
Normaalne tervisekriisi haldamine? Kelle huvides selline info- ja ravimivaakum on tekitatud? Meie, rahva? Lubage naerda, kui keegi päriselt seda usub.
Tead, kui see varajane imeravim tõesti töötaks, siis selle ravimi tootja ei jätaks võimalust raha kokku kühveldada kasutamata. Toksikoloogia ja ohutuskatsed on juba inimestel tehtud, tehased selle ravimi GMP tootmiseks olemas. Peaks ikka puruloll olema, kui jätaks võimaluse üle kogu maailma raha kokku kühveldada kasutamata. Iga uue ravimi turule toomine on palju kulukam ja riskantsem kui juba olemasoleva kasutamise laiendamine. Ja ega riigijuhid ka lollid pole. Kui oleks praegu toimuvale hea alternatiiv, siis nad seda ka kasutaks selle asemel, et ühiskonda sulgeda, ettevõtteid pankrotiveerele lükata, inimesi töötuks jätta, haiglaid üle koormata, pärast tegeleda haiguse tagajärgede taastusraviga, polariseerida ühiskonda vaktsiinipooldajateks ja – vastasteks, kaotada valijate usaldust.
Paraku on selle I ravimi probleem see, et see toimis katseklaasis covid viiruse vastu kontsentratsioonis, mida inimese veres ega muudes organites ohutu doosi korral saavutada pole võimalik. Doosi suurendades tulevad mängu erinevad sh eluohtlikud kõrvalmõjud.
Pealegi ei saa öelda, et selle ravimi kasutamist poleks uuritud, paraku usaldusväärsetes asutustes läbiviidud uuringud ei näita mingit eelist seda ravimit kasutanute ja platseebot saanute vahel.
Inimene saab abi perearsti juurest. Mõistlik oleks teha põhjalik tervisekontroll, määrata erinevad verenäitajad ja kaardistada põhilised probleemid. Mina ei tea, et meil Eestis mingit pika covidi spetsialisti oleks. Väga ei saagi olla, sest see probleem on eksisteerinud nii lühiajaliselt, et mingit suurt kogemust pole olnud kellelgi aega omandada. Pealegi on sellist tüüpi probleemid suuresti perearsti rida. Praegu iga perearst üritab neid kaebusi oma teadmiste baasilt lahendada, eks mingid uued suunised aeg-ajalt tulevad ka erialakirjandusest. Põhiline on siiski see, et iga erineva kaebusega, millega perearst toime ei tule, saadetakse vastava spetsialisti vastuvõtule: kui esinevad neuroloogilised probleemid, siis suunatakse neuroloogi juurde, kui südameprobleemid, siis kardioloogi juurde jne.