Teema: .

Ma hoopis loodan, et teil lapsi pole. Mitte pahaga, aga päris hirmus võiks lapsel kahe purjus vanema keskel olla.

Ega nii ongi raske, sest peale kahte klaasi on enesedistipliin kerge kaduma. Räägin enda kogemusest. Aastaid tagasi oli selline periood, kus igal ühtul veinipudeli lahti korkisin, päris pudelit ehk ära ei joonud iga päev, aga ega palju üle ka ei jäänud. Aitas ainult see, et koju enam alkoholi ei ostnud. Alguses on keeruline, sest harjumuse jüud on suur, aga mingi aja pärast enam pole meeleski poes alkoriiuli poole vaadata. Siis aga kolisin kokku teise tipsutajaga ja asi läks jälle käest ära – igal õhtul ikka vein. Praegu tegelen jälle võõrutusega, mis on see kord keerulisem, sest partner ei taha loobuda ja seega on kodus esiteks alkoholi alati ja teiseks keegi sinu silma all joob. Hetkel olen seadnud piirid endale sedasi, et nädala sees alkoholi ei tarbi ja mingis mõttes aitab ka trots elukaaslase vastu, et tema ei suuda/ei taha joomisele piiri panna.

Nipp ainult kahe pokaali veini joomiseks:
1) Ära osta koju veinivaru. Iga kord, kui tahad juua, siis osta ainult üks pudel veini.
2) Kui oled teise pokaalitäie valmis valanud, siis kalla pudelisse alles jäänud vein kraanikausist alla.

Aga Nagu mul üks sõber kunagi ütles: “Mina jõin küll kõrtsis olles ainult ühe klaasi õlu, aga see joodud klaasitäis hakkas järgmist ja järgmist ja järgmist nõudma.”

Kui tahad piiri pidada, siis on tõesti lihtsam üldse mitte juua. Tean, mul küll alkoholi sõltuvust pole, aga magusa sõltuvus on suur.

Kui sa ei suuda piiri seada ja sellest kinni pidada, siis sa ei tohiks juua. Minu piir pikema peo puhul (nädalavahetus, 6 tundi, kell 18-00 näiteks) on pudel veini ehk 6 pokaali. Vahel toidu kõrvale korra või paar nädalas joon kaks pokaali veini. Kui mees ka kaks pokaali joob, siis jääb ülejääk pudelisse. Paneme korgi peale ja joome mõni teine päev lõpuni. Mullidega on see häda, et peab lõpuni ära jooma, aga need ei mõju ka nii tugevalt, nagu punane vein.
Enamasti mul pole oma piiri vaja isegi mitte mõistusega jälgida, sest ühel hetkel organism lihtsalt ise ütleb, et enam ei taha ja kõik. Ja ei tahagi ja kohe ei maitse enam. Ma ei joo ka ennast kunagi lolliks. No lihtsalt ei mõju alkohol mulle niimoodi, et mingid pidurid kaoksid. Kui juhtub, et joon liiga palju, saan peavalu ja korra aastas võib ka juhtuda, et oksendan. Aga lollusi pole ma alkoholi mõjul kunagi hakanud tegema ega rääkima, või mäluaugus olnud. Ma isegi mõtlen, et võib-olla on see märk sellest, et mul on mingid kontrollmehhanismid liiga tugevalt peal, et ma ei suuda vabaks lasta ega vabalt võtta?

Läbi käidud rada. Praegu ma mõnikord harva (kord paari kuu jooksul) joon end purju, aga mõnikord kodus (keskmiselt nädalas üks-kaks korda või mõnel nädalal üldse mitte) siis teengi need kaks pokaali veini või siis üks kuni kaks pudelit õlut. Veini ostan harvem, sest kui osta pudel kappi, siis see tähendab, et ma teen kaks veinitamise õhtut.

Vahepeal jõin umbes samamoodi nagu teemaalgataja kirjeldab, hakkas väga segama, süümepiinad, aga kui kaks pokaali joodud, ega siis pidama ei saanud. Ja no ma ei vala veini kraanikausist alla 😀

Mida mina tegin? Aasta aega vahepeal ei joonud üldse. Täielik nulliring. Kui kuskile pubisse sattusin, võtsin alkovaba õlut ja alkovaba siidrit (ja see alkovaba siider on isegi täitsa OK!) No siis kui karske aasta oli läbi, siis mõnikord jõin alkoholi kui kellegi sünnipäeval käisin. Üldiselt koju ei ostnud üldse midagi alkohoolset veel paar aastat. Aga nüüd jah, olengi see kahe pokaali inimene, pigem teen kodus mõnikord need kaks pokaali ja väljas mingis peosituatsioonis, kus alkohol ka on, käin harva. Väljas olles pean ikka ka piiri rohkem kui vanasti. Nüüd ei ole enam see probleemiks, et pärast teis pokaali pidur peal, mõnikord ei võta seda teistki või siis ostan koju alkoholivaba joogi. Aga seda ainult kodus! Väljas ma ei piirdu kahe pokaaliga.Mulle meeldibki tegelikult ainult see esialgne väikene surin, mis tekib, kui selle surinaga üle pingutada, siis need hilisemad süümekad (isegi kui ei joo end purju ega tee midagi kummalist, need süümekad enda ees on platsis) ei tasu ennast ära.

Nii et minu soovitus – PIKK kaine periood vahele. Ainult niimoodi saad hoo maha. Võimalik, et sinust ei saagi kunagi sellist inimest, kes kahe pokaaliga piirdub. Sel juhul, kui alkoholist täielikult loobuda ei taha, teed vahele täiesti karskeid perioode. Ilma põhjuseta (sünnipäev, aastavahetus jms) ei joo.

Mina suudan paari klaasiga piirduda ainult siis kui üksi olen. Nii kui on mingi seltskondlik situatsioon, siis läheb ikka pudel veini või neli õlut vähemalt. Seepärast ma ka pigem väldin väljas käimist, väga raske on mul teiste seas piiri pidada. Eks see alkoholism ole, mis muud. Aga seni kuni ma saan hoida niisugust joont nagu praegu, seni ma ei põe. Ohu märke ma oskan juba näha, vajadusel jälle tõmban tagasi.

#2955125:

Mida mina tegin? Aasta aega vahepeal ei joonud üldse.

Kas võtsid siis kaalust alla ka?

#2955165:

#2955125:

Mida mina tegin? Aasta aega vahepeal ei joonud üldse.

Kas võtsid siis kaalust alla ka?

Jah, võtsin kaalust alla, 6 kg. 58 kg juures jäi kaal pidama, sama palju olen enamvähem terve täiskasvanuea kaalunud. Enne karsket aastat olin paras prullakas. Mitte just paks, aga sinnapoole teel.

Ilmselt oled mehega veini nautides endale kogemata alkohoolikuks saanud. Naistele hakkab joomine rohkem, kiiremini külge ja vabanemine on raskem kui meestele. Siin ei aita miski muu kui endale tunnistada, et oledki mitte veininautija, vaid viinanina. Enda vastu karm olles saad hakata probleemi lahendama. Teise alkohoolikuga koos elades kaineks sa üksi ei saa, peate mehega koos maha jätma.

#2956263:

Teemaalgatajale: jood paar klaasi ära ja paned lihtsalt klaasi ära (pesed puhtaks ja paned kappi ära) ja võtad järgmise tegevuse:

jood vett või teed

korrastad hommikuks riideid

paned nõud masinast kappi

…

ja lähed ära magama

See on teooriaks hea küll. Sa vist ei adu, mida tähendab sõltuvus? Kui selline skeem ka reaalselt töötaks, ei oleks meil ei joodikuid ega ülekaalulisi.

#2956340:

#2956329:

#2956263:

Teemaalgatajale: jood paar klaasi ära ja paned lihtsalt klaasi ära (pesed puhtaks ja paned kappi ära) ja võtad järgmise tegevuse:

jood vett või teed

korrastad hommikuks riideid

paned nõud masinast kappi

…

ja lähed ära magama

See on teooriaks hea küll. Sa vist ei adu, mida tähendab sõltuvus? Kui selline skeem ka reaalselt töötaks, ei oleks meil ei joodikuid ega ülekaalulisi.

kuule selgeltnägija, sina ei tea ega tunne teda, kas niisugune ümberlülitamine aitab tal kahe klaasiga piirduda või mitte.

Leidub mõistusega inimesi, kes enda harjumusi analüüsivad ning mõistusega neid ka muuta suudavad.

Tahad ütelda, et kes on paks jääb igaveseks paksuks ja ainus võimalus on üldse mitte süüa? Mina inimesest vähese info põhjal nii halvasti ei arvaks.

Kusjuures on tal küllaltki õigus, on vägagi palju intelligentseid ja suure “mõistusega” inimesi kes rabelevad sõltuvuse käes ja vägagi analüüsivad oma käitumist. Samuti pakse kes vägagi mõistavad miks nad paksud on.

Mina ei saa teemaalgatusest aru, et ta iga päev jooks (sest mina saan aru, et nädalas on tal vähemalt 2 alkovaba päeva) ja ei saa ka aru, kas ta joob just kaks pudelit veini või hoopis siidrit (“viiel päeval nädalast joon veini ja siidrit, pudel kuni kaks korraga”).

Seega sissejuhatavad nipid kontrollimaks – kas suudab pidurit tõmmata või mitte – on igati asjakohased. No kui ei suuda kohe üldse, siis jah, kahjuks ei saagi üldse juua.

Milleks need pikad epistlid koos lohisevate teooriatega. No las proovib esmalt piduritega.

#2954922:

Okei, mitte päris igal õhtul, aga vähemalt viiel päeval nädalast joon veini ja siidrit, pudel kuni kaks korraga pole mingi probleem.

Viimasel ajal olen aru saanud, et see tekitab probleeme, tekivad mäluaugud, ei tea mida kellelegi purjus peaga rääkisin, mida tegin.

Elukaaslasega hakkan norima, tekivad suured tülid, vaidlused, nutuhood.

Hommikul on piinlik ja ei mäleta mida mehele ette heitsin jne.

Mehele ka meeldib juua, koos on mõnus veini nautida, alguses oligi nii et mehega pudel õhtu jooksul kahepeale.

Nüüd jõuan kohu ja teen ise üksi pudeli lahti ja tavaliselt ka joon lõpuni.

Ma ei tea kas suudan endale piiri seada, et 2 pokaali ja KÕIK?!!

On keegi peoovinud piiri seada ja õnnestunud?

Ma ei taha alkoholist täielikult loobuda, aga saan aru, et niimoodi edasi enam ei saa.

Palun mõistvat suhtumist ja ehk mõnda nippi?

soovitan sulle kui alkohoolik alkohoolikule – saa kaineks, mine seewaldi polikasse valvepsühhiaatri vastuvõtule, räägi ausalt kõik ära, lase suunata end hullarisse paariks-kolmeks nädalaks sisse.

haiglaravil on mitu suurt plussi:

*eemaldud keskkonnast ja inimestest, kus igaõhtuselt purjutatakse.

*saad sümptomaatilist ravi, kuna joomist lõpetades tekivad reeglina rasked järelmõjud, nagu terav ärevus, must masendus, piinlikkustunne, depressioon, unehäired, agressiivsus, hüperaktiivsus jne.

“hetkel kaine” (12 aastat padukainust) diagnoosiga sõltlasena võin sulle päris kindlalt öelda, et kui sul on mees samuti alkohoolik, siis kodustes tingimustes sa ei vähenda ega lõpeta mitte muffigi – sul on vaja tuge ja abi kainetelt tugiisikutelt – mis sa mõtled tõesti nii roosalt, et sina jood homsest alates oma 2 klaasi ära ja mees lahendab ülejäänu, ja joob veel uue pudeligi ja sina kood ta kõrval sokki ja suudad öelda igal õhtul kindla “ei” peale oma 2 klaasi??
…
get real – mine haiglasse, äkki sul tuleb seal aru pähe, saad aru, et kui jood juba üksinda ära õhtu jooksul 1-2 pudelit veini, lisaks siidrit peale, siis su “nippide” küsimine, et kuidas teie olete vähendanud 1,5 l alkoholilt 0,3 liitri peale…no sorri, et otse ütlen, aga alkohol on su aju kahjustanud.

haiglas saaksid sa ka psühholoogilist nõustamist ja äkki saad seal sellestki aru, et kui sa suudadki kaineks saada ja jääda, siis mida sa hakkad peale oma uue kaine eluga, kui sul on kodus alkohoolikust mees??

http://alkoinfo.ee/et/ – seal on sulle kõik viimseni kirjas.
koos mõistva suhtumise ja nippidega.
sa näed sealt, et abi on olemas, aga seda tuleb ise küsima minna – koju kätte sulle sellelaadne abi ei tule.

loodan, et said nüüd aimu, kui ninani s**a sees sa hetkel oled ja kui suuri pingutusi ja muutuseid sa pead tegema, et inimese kombel elama hakata.