Sünnib terve laps ja tundub et elu on lill….siis saab tüdruk 6 aastaseks ja tal diagnoositakse epilepsia. (oli kaks kahtlast hoogu ja tehti EEG, selle tulemusel siis)ja teine tüdruk on kuni 6 aastani terve ja siis tekib salapärane kopsupõletik, palavikku ei ole, kuulamisel midagi ei kuule, ainult et laps köhis juba pikalt ja röntgenipilt näitas kopsus põletikku, pärast põhjalikke uuringuid nüüd juba 4 aastat allergilise astma diagnoosiga. Ja loen siit perekoolist ka. et paljudel lastel igasuguseid haigusi, emad on kurvad ja loodavad ikka, et ehk tema laps saab terveks. Ja see tunne, et sa ei saa oma last kuidagi terveks teha, see tekitab nututuju…
Head Perekooli külastajad!
Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.
Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com
Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing
Perekool on Eesti esimene pereportaal. Ehkki viimastel aastatel on loodud uusi kaasaegseid suhtlus- ja infokanaleid, on Perekoolil jätkunud pikaajalisi ja aktiivseid külastajaid - oleme selle üle rõõmsad ja tänulikud.
1. juunil 2024. aastal lõpetab Perekooli foorum oma tegevuse. Hoolimata me püüdlustest hoida Perekooli heatahtliku ja toetava keskkonnana, võivad ka üksikud sobimatud postitused teha palju kurja, kahjustades asjaosaliste enesetunnet ja suhteid.
Jätkame Perekooli lehel igakuiselt uute artiklite ja taskuhäälingu osade avaldamist. Olete südamest oodatud ammutama kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi naise ja lapse tervise, pere ja suhete teemadel.
Foorumihuvilistel on üks võimalus edaspidiseks suhtluseks näiteks äsja loodud Elufoorumis: elufoorum.com
Sisukate kohtumisteni Perekooli lehel.
Eesti Ämmaemandate Ühing
Teema: Igasuguste lastehaigustega on kohtavalt raske leppida :(
13.02.2014 21:32
To report this post you need to login first.
13.02.2014 21:38
Võib ka hästi minna – minu laps kasvas 2-e aastaga astmast välja.
Kuid mäletan seda ahastust kui diagnoosi sai. Epilepsiast ei tea küll lähemalt kui et vaid on rohtudega täielikult kontrolli all hoitav. Jõudu sulle igal juhul – inimene harjub kõigega, nii ka sina ja su lapsed, küll näed.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 21:38; 18.02 11:22;
To report this post you need to login first.
14.02.2014 11:17
Noh, epilepsia ei ole lastehaigus ega ka mitte \”igasugune\”, see on väga tõsine haigus, mille üle kurvastamine on täiesti asjakohane.
Aga mõtle sellele, et hoopis sinu laps on see, kes selle haigusega elama peab, mitte sina ise – temal on palju raskem. Talle on see eluksajaks, sinule emana mitte – ühel päeval alustab ju tema ka iseseisvat elu.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 11:17; 17.02 13:01;
To report this post you need to login first.
14.02.2014 12:57
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Aga mõtle sellele, et hoopis sinu laps on see, kes selle haigusega elama peab, mitte sina ise – temal on palju raskem. Talle on see eluksajaks[/tsitaat]
See ongi ju põhjus, miks emasüda valutab.
To report this post you need to login first.
14.02.2014 13:47
Ravimatute krooniliste haiguste üle kurvastamine ei ole eriti jätkusuutlik tegevus. Arusaadav, et teinekord teeb meele kurvaks, aga teha ei ole ikka mitte midagi ja sellega tuleb õppida koos elama nii, et see ongi elu loomulik osa, mitte midagi sellist, mille pärast kord päevas silmi pühkida. Minu lapsel on 1. tüübi diabeet, see vallandus juba enne 6. eluaastat, nüüdseks on laps teismeline. See tähendab igapäevast süstimist ja veresuhkru mõõtmist (keskmiselt 8 x päevas torge sõrmeotsa, 6 x umbes süsti teha – nõelad on tänapäeval küll hästi head). Ja see ei lähe kunagi üle, seni ei teata, miks see haigus vallandub ja kuidas seda oleks võimalik välja ravida. Ma ei lähe kunagi õhtul magama enne, kui olen ka nüüdsel teismelisel suhkru ära mõõtnud (siis ta ise juba magab, muul juhul mõõdab ise), tihti on suhkur madal ja tuleb ta üles ajada läbi une mahla jooma või kommi sööma, teistel juhtudel võib olla, et on vaja paar ühikut süsti teha. Vähemalt korra mõtlen magama minnes murelikult, et kõik ikka kenasti läheks. Aga ometi võin nentida, et on olemas hullemaid haigusi. Diabeediga saab laps rahulikult sportida, kõike süüa, allergiat ei ole. Halba enesetunnet saab tihti ravida vaid söögi-joogiga. See on hea pool. Halb pool on ikkagi see, et see olukord ei lähe ära ja mis veel hullem – kui peaks juhtuma midagi maailmas (mingil põhjusel peatuvad insuliini tarned tootjatelt), siis ootab piinarikas kustumine, sest diabeetik ei ela ilma insuliinita kaua.
To report this post you need to login first.
14.02.2014 14:13
On teooriad, mille kohaselt on erinevad katsumused, sh haigused inimesele arenguvõimaluseks vaimsel teel. Laste haigusi seostab nt. L. Viilma vanemate omavaheliste suhetega. Millised on haigete laste vanemate omavahelised suhted?
To report this post you need to login first.
14.02.2014 14:25
Ja jah. Vanemate patud tuleb ikka laste kaelda nuhelda.
To report this post you need to login first.
14.02.2014 14:39
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]On teooriad, mille kohaselt on erinevad katsumused, sh haigused inimesele arenguvõimaluseks vaimsel teel. Laste haigusi seostab nt. L. Viilma vanemate omavaheliste suhetega. Millised on haigete laste vanemate omavahelised suhted?[/tsitaat]
No tere talv!
Mul on kodus 3 eluaegse meditsiinilise diagnoosiga last, lisaks veel praegu terve pesamuna. Kõik on tublid ja normaalsed lapsed. Nagu ka suhted minu ja mehe vahel. Me hoolime ja hoiame üksteist väga. Kui üldse millestki puudu jääb, siis oleks see nn roosa romantika! Mees lihtsalt väga reaalne-praktiline inimene. Me oleme oma rohkem kui 20 aastase koosoleku jooksul ikka väga vähe tülitsenud. Ma arvan, et peale laste sündi vist mitte kordagi tõsiselt! Kui selliste suhete peale peetakse normaalseks laste kroonilisi haigusi, siis selliste haigete tülide ja riidudega ümberringi peaks iga teine laps olema parandamatult haige!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 14:39; 15.02 18:40;
To report this post you need to login first.
14.02.2014 15:18
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No tere talv!
Mul on kodus 3 eluaegse meditsiinilise diagnoosiga last, lisaks veel praegu terve pesamuna. Kõik on tublid ja normaalsed lapsed. Nagu ka suhted minu ja mehe vahel. Me hoolime ja hoiame üksteist väga. Kui üldse millestki puudu jääb, siis oleks see nn roosa romantika! Mees lihtsalt väga reaalne-praktiline inimene. Me oleme oma rohkem kui 20 aastase koosoleku jooksul ikka väga vähe tülitsenud. Ma arvan, et peale laste sündi vist mitte kordagi tõsiselt! Kui selliste suhete peale peetakse normaalseks laste kroonilisi haigusi, siis selliste haigete tülide ja riidudega ümberringi peaks iga teine laps olema parandamatult haige! [/tsitaat]
no aga äkki on hoopis nii, et sellistel stabiilsetel peredel sünnivad erivajadustega lapsed, sest selline pere suudab nende probleemidega toime tulla ning lapse suureks kasvatada. lisaks liidab ühine hool vanemaid. tülidega perre selliseid lapsi ei lase loodus haigeid lapsi sündida, sest seal on niigi ärev olukord ning laps ei saaks seal turvalist kasvukeskkonda?
sry, kerge iroonia, ise ei usu sellist värki
To report this post you need to login first.
14.02.2014 15:47
Mina oleks õnnelik, kui mu lapsel oleks nii tühine haigus, nagu epilepsia või diabeet. Ma saan aru, et tegelikult on need rasked haigused ja põhjustavad palju vaeva ning muret. Aga neid on ometi võimalik rohtudega kontrolli all hoida ja vähemalt mingi ajani enamvähem normaalset elu elada.
Minu laps on raske vaimupuudega autist ja ei saa iial oma elust mitte ühtegi hetke tavalise inimese elu elada. Nagu ka mina enam ei saa, sest pean teda hooldama, kuni oma surmani.
Ma arvan, et igal emal on õigus nutta ja kurvastada, kui ta lapsel on raske ravimatu haigus. Nutmine ja kurvastamine ei ole kuritegu. Ja loomulikult iga ema loodab oma südames, et laps saab terveks, ka siis kui mingit lootust ei ole.
See on lein, mida ravimatult haigete laste emad tunnevad ja sellest ei ole võimalik kunagi päriselt üle saada. Ei pea iga hinna eest mõistlik ja ratsionaalne olema. Kõik tunded on lubatud.
To report this post you need to login first.
14.02.2014 16:17
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
No tere talv!
Mul on kodus 3 eluaegse meditsiinilise diagnoosiga last, lisaks veel praegu terve pesamuna. Kõik on tublid ja normaalsed lapsed. Nagu ka suhted minu ja mehe vahel. Me hoolime ja hoiame üksteist väga. Kui üldse millestki puudu jääb, siis oleks see nn roosa romantika! Mees lihtsalt väga reaalne-praktiline inimene. Me oleme oma rohkem kui 20 aastase koosoleku jooksul ikka väga vähe tülitsenud. Ma arvan, et peale laste sündi vist mitte kordagi tõsiselt! Kui selliste suhete peale peetakse normaalseks laste kroonilisi haigusi, siis selliste haigete tülide ja riidudega ümberringi peaks iga teine laps olema parandamatult haige! [/tsitaat]
Miks sa levitasid teadlikult 3 korda veel oma haigeid geene? Vot see on küll midaig, mida tuleks trahvida!!!
To report this post you need to login first.
14.02.2014 18:53
Ma ei tea kas see sind lohutab veidi. Tean kedagi, kellel diagnoositi keskkooli ajal epilepsia, lähemalt teda ei tunne, kuid tean, et ta lõpetas edukalt Tartu Ülikooli ja praegu töötab kõrgel ametikohal.
To report this post you need to login first.
14.02.2014 19:25
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]On teooriad, mille kohaselt on erinevad katsumused, sh haigused inimesele arenguvõimaluseks vaimsel teel. Laste haigusi seostab nt. L. Viilma vanemate omavaheliste suhetega. Millised on haigete laste vanemate omavahelised suhted?[/tsitaat]
Mulle tundub, et Viilma ise oli aimselt haige inimene kui selliseid jaburusi välja mõtles.
Nt alkohoolikute pere, ema-isa kaklevad kogu aeg – aga lapsed tyerved kui purikad.
Või siis teineteist austav ja armastav paar – aga lapsel mingi krooniline haigus.
Kus siin loogika on?
To report this post you need to login first.
14.02.2014 20:18
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Miks sa levitasid teadlikult 3 korda veel oma haigeid geene? Vot see on küll midaig, mida tuleks trahvida!!![/tsitaat]
Vabanda, aga sel juhul oleks tulnud sinu vanemad suisa vangi panna…
To report this post you need to login first.
14.02.2014 20:23
14.02.2014 20:26
14.02.2014 22:22
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Noh, epilepsia ei ole lastehaigus ega ka mitte \”igasugune\”, see on väga tõsine haigus, mille üle kurvastamine on täiesti asjakohane.
Aga mõtle sellele, et hoopis sinu laps on see, kes selle haigusega elama peab, mitte sina ise – temal on palju raskem. Talle on see eluksajaks, sinule emana mitte – ühel päeval alustab ju tema ka iseseisvat elu. [/tsitaat]
Lollakas oled, tõsiselt ka nii rumalad inimesed siin ringi liiguvad? Kas selline mõte saab kuidagi ühele armastavale emale olla lohutuseks, et haigus on lapse probleem ja saaks juba suureks, kaob probleem ema jaos üldse. Ma keeldun uskumast, et nii rumalaid naisi mööda maad ringi liigub
To report this post you need to login first.
15.02.2014 11:09
Soovitan otsida omasuguseid lapsevanemaid. Koos on kergem.
Minul on kodus 2 autistlike joontega last kes vist jäävad minust sõltuma ka täiskasvanuna.Üks neist on juba täiskasvanud.Ja temaga on isegi rohkem probleeme ku ioli siis kui ta laps oli.Mind aitab kui suhtlen sama saatusega lapsevanematega, jagama koos muresid , teeme koos üritusi.St suhtleme lapsevanemate loodud MTÜ raames palju.
Näiteks leidsin sinu puhul googeldades järgmise MTÜ kontaktid.http://www.epilepsialiit.ee/
http://www.kopsuliit.ee/
Kodus üksi nutta pole mõtet, see ei aita sinu lapsi.
To report this post you need to login first.
15.02.2014 18:40
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Miks sa levitasid teadlikult 3 korda veel oma haigeid geene? Vot see on küll midaig, mida tuleks trahvida!!![/tsitaat]
Trahvida tuleks selliseid haigeid vaimuvälgatusi!
Meie riigis ei ole kahjuks võimalik eriti lihtsalt teha selliseid geeniuuringuid, millega pere planeerimise ajal saaks teada tulevaste laste tulevikus haigestumist!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 14:39; 15.02 18:40;
To report this post you need to login first.
16.02.2014 01:16
[small]manulii kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kõik oli ju korras, nii sündides kui mõni aasta veel hiljemgi, see teeb haiget. [/tsitaat]
No kuule, sa ei arva ju ometi tõsiselt, et oleks kergem, kui ta juba sündides haige oleks olnud? Kujutan ette, kuidas su sõnad võivad haiget teha inimestele, kelle lastel juba sündides või isegi enne seda on diagnoositud raske ravimatu haigus. Nagu nemad oleks lapse haiguse siis kuidagi rohkem ära teeninud?
To report this post you need to login first.
16.02.2014 17:02
16.02.2014 17:23
Tean mõnda täiskasvanud epilepsia haiget inimest- üks raske epileptik ja teisel natuke kergemini asi läinud. See kellel raskem, sellest ma rääkida ei tahagi, aga see selleks. Tollel epileptikul, kelle on raske epilepsia on ka hood tugevad ja neid on päevas palju- teil ei pruugi üldse nii minna.
Epilepsia puhul oleneb haiguse kulg/raskus hoogude sagedusest. Halb asi on see, et iga hoog hävitab intellekti tasapisi, aga ei ole vaja karta ja nutta sellepärast, sest et alati võib ka hästi minna ja epilepsia võib kontrolli alla saada. Tänapäeval on olemas rohud millega neid hoogusid ohjatakse.
Astmast niipalju, et mu abikaasa on astma haige ja rohtudega on see täiesti kenasti kontrolli all ja saab tööl käija ja kõike teha.
Astma tal lapsest saati.
Lihtsalt nende asjadega tuleb leppida ja õppida sellega koos elama/sellise lapsega ja selle haigusega koos elama ja kohanema selle järgi.
Ja soovitaks ka otsida tugirühmasid samasuguste muredega inimestest. Koos on kergem.
To report this post you need to login first.
17.02.2014 13:01
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lollakas oled, tõsiselt ka nii rumalad inimesed siin ringi liiguvad? Kas selline mõte saab kuidagi ühele armastavale emale olla lohutuseks, et haigus on lapse probleem ja saaks juba suureks, kaob probleem ema jaos üldse. Ma keeldun uskumast, et nii rumalaid naisi mööda maad ringi liigub[/tsitaat]
Lollakas oled sa ikka ise. Kust sa võtad, et ma kedagi lohutada üritan?
Kurvastav ema ei ole oma lapsele heaks toeks, selles on asi. Tegutseda on vaja, mitte halada.
On masendav, kui palju halemeelseid rumalaid naisi siin liigub.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 11:17; 17.02 13:01;
To report this post you need to login first.
17.02.2014 15:07
Mina olin epilepsiaga laps. Epilepsia diagnoositi 3-aastaselt (va\”ljendus yhe na\”opoole) krampides. Lapseajast meenub, et s6in kolm korda pa\”evas 3-4 tabletti, regulaarselt ka\”isin ajulainete uuringul ( nimetust ei ma\”leta – pime ruum, valgussa\”hvatused, klemmid pea kyljes. Kui hoog oli, siis oli paha, kuid muidu ei tundnud end teistmoodi v6i kuidagi 6nnetuna. Ema elas seda palju raskemini yle kui mina, hoidis mind \”vati sees\”, lasteaeda, laagritesse, muusikakooli ei lasknud. P6hikooli ajal ja\”i hoogusid va\”hemaks, l6puks lakkasid. Mind tunnistati terveks. Hiljem pole krampe olnud. Elu on la\”inud kenasti. Mul on tore pere, kolm last, meeldiv too\”\”, magistrikraad. Ka nii v6ib minna. Soovin Sulle k6ike k6ige paremat!
Vabandan eestikeelse klaviatuuri puudumise pa\”rast:)
To report this post you need to login first.
17.02.2014 21:43
Jah, teatud kergematest epilepsiavormidest kasvatakse välja. Sõbra kaudu tean ka nö alternatiivlähenemistest, mis seostavad epilepsia lapse ja ema vaheliste suhetega seotud probleemidega ja loevad epilepsiahoogu nö pingeväljenduseks/-maanduseks. On inimesi, kes on abi saanud nt Veet Manolt. Eks proovitakse ju kõike, kuigi Mano küll odav pole, aga vanema süda on rahul, kui ta kõik oma lapse heaks ära proovib.
To report this post you need to login first.
17.02.2014 21:56
17.02.2014 22:48
[small]manulii kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sünnib terve laps ja tundub et elu on lill….siis saab tüdruk 6 aastaseks ja tal diagnoositakse epilepsia. (oli kaks kahtlast hoogu ja tehti EEG, selle tulemusel siis)ja teine tüdruk on kuni 6 aastani terve ja siis tekib salapärane kopsupõletik, palavikku ei ole, kuulamisel midagi ei kuule, ainult et laps köhis juba pikalt ja röntgenipilt näitas kopsus põletikku, pärast põhjalikke uuringuid nüüd juba 4 aastat allergilise astma diagnoosiga. Ja loen siit perekoolist ka. et paljudel lastel igasuguseid haigusi, emad on kurvad ja loodavad ikka, et ehk tema laps saab terveks. Ja see tunne, et sa ei saa oma last kuidagi terveks teha, see tekitab nututuju…[/tsitaat]
Saab veel hullem olla…
Minul on 3 diagnoosiga last. Ühel sama haigus mis sinu lapsel. Ja veel hullem on see, et haigus on minult päritud.
Rasedaks jäädes jooksin kõikvõimalikud arstid läbi, et teada saada, kui suur võimalus on, et laps sünnib sama haigusega. Kõik ütlesid ühte: ei ole probleemi, teil on nii kerge varjant, loomulikult sünnitage. Nüüd elan oma süümepiinadega… Tegelikult harjub ka nendega. Saatuselööke küll ja küll tulnud, naudin päevi kui kõik on hästi, sest kui hullem tuleb, tuleb see nii kui nii, ei ole mõtet ette karta.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.02 22:48; 17.02 22:52;
To report this post you need to login first.
17.02.2014 22:52
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Trahvida tuleks selliseid haigeid vaimuvälgatusi!
Meie riigis ei ole kahjuks võimalik eriti lihtsalt teha selliseid geeniuuringuid, millega pere planeerimise ajal saaks teada tulevaste laste tulevikus haigestumist! [/tsitaat]
Geeniuuring on mingis mõttes \”posimine\”. Minu isal oli epilepsia, minul, minu lapsel – geeniuuring tehtud ja selle järgi on kõik ok.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 17.02 22:48; 17.02 22:52;
To report this post you need to login first.
18.02.2014 07:27
teemaalgataja, tean, mida sa tunned. laps oli 3aastane, kui algasid ‘hood’. kahtlustati epilepsiat, uuringud seda ei kinnitanud. lõpuks leiti hoopis aju väärareng ja see põhjustas neid hoogusid. ma mäletan, kuidas nutsin. praegu laps 10ne, see väärareng otseselt ta elu ei sega – väsib ainult rutem ja pea valutab, veidi probleeme tasakaalu ja peenmotoorikaga jms, aga samas on kooli õppetöös hästi tubli. ravi otseselt ei olegi, operatsioon võib leevendada peavalu jms häirivaid kõrvalmõjusid, aga ei pruugi.
ma olen unustanud selle nutu ja leina ja võtan last just sellisena, nagu ta on:)
To report this post you need to login first.
18.02.2014 11:22
[small]manulii kirjutas:[/small]
[tsitaat] see hoog on tõesti ainult öösiti olnud ja suu tõmblusena, vahel ka vasak käsi on liikunud. [/tsitaat]Huvi pärast lihtsalt küsin – kuidas te oskasite sellise asjaga üldse arsti poole pöörduda? Kas mitte igal inimesel magades vahel kusagilt ei tõmble? Isegi meie kass tõmbleb.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 13.02 21:38; 18.02 11:22;
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
