14-aastane poeg jäi kolmapäeva õhtul haigeks. Tuli trennist ja ütles, et tunneb end maru väsinult. Paari tunni jooksul muutus kurk valusaks ja tõusis ka palavik 38-ni. Järgmisel päeval kadus palavik ära, jäi aga kurguvalu ja lisandus suur ninakinnisus ja paks tatt. Samas ei aevasta ja pole tüüpilist jooksvat nohu.
Praeguseks ehk viiendal päval on haiguspilt üsna sama: kurk on endiselt valus, hääl on pisut ära ja nina väga kinni, samuti on kaelal ja kuklas suurenenud lümfisõlmed, mis on ka pisut valulikud. Kurguvalu pole nii suur, et ei saaks süüa-juua, söögiisu on ka alles. Aga imestan, et pole mingit märki paranemise suunas. Ja valvsaks teeb ka väsimus. Ta küll toimetab toas ringi, aga ise ütleb, et on väsinud tunne. Kurku vaadates on punetust natukene, mandlite koha peal (mandlid aastaid tagasi eemaldatud) oleks justkui ka õige pisut valget kattu. Täna avastasin ka, et kõhule on tekkinud õrn peenetäpiline lööve. Kõik see paneb kahtlustama, kas pole tegemist ehk mononukleoosiga.
Poeg on üldiselt harva haige ning tavaliselt mööduvad sellised kurguvalud-nohud ruttu ja käigu pealt, seega seekord tundub olevat midagi enamat. Homme läheme arstile, aga ehk oskab keegi kommenteerida, kas see võib olla mononukleoos. Ei oska küll arvata, kuidas ta selle sai, sest peamiselt peaks see levima süljega, aga ta ei suudle veel kellegagi 🙂 Pole ta ka joogipudelit jaganud. Aga no küllap on võimalik seda nakkust siiski ka teisiti saada.
