Kuna ise otsides paaniliselt netist infot ja kogemusi kirurgilise abordi kohta, mida väga ei leidnud, siis otsustasin kirjutada neile, kel see ees, oma kogemusest.
Kui rasedus kindel ja oled otsustanud kirurgilise abordi kasuks, siis helistasin itk registratuuri ja ütlesin, et olen rase ning kahjuks pean raseduse katkestama. Sealt leiti mulle ca nädala aja pärast naistearstile aeg. Käisin arstil, võttis analüüsid ja samuti saatis ka vereproovi andma ( sain kohe vere seal vereproovi kabinetis antud), siis küsis, kuidas soovid raseduse katkestada. Valid omale sobiva variandi.
Järgmisena pani kirja mulle kirurgilise abordi aja ja peale seda ca 2 nädala pärast kontrolliks aja. Veel uuesti 3 päeva pärast vabale naistearstile, kes vaatas analüüsi vastused üle ja andis saatekirja abordile.
Järgmine päev läksin itk naistenõuandla vastuvõttu hommikul kell 7.30. Võeti sisse, viidi riietusruumi ja seal anti öösärk ja hommikumantel. Jätad sinna üleriided ja muud riided, pesu jääb selga. Samuti soovitan sussid kaasa võtta, kui pole, siis saad oma jalanõude otsa need sinised kilesussid.
Siis saadetakse sind üles 4 korrusele günekoloogia päevaravisse. Seal täidad veel pabereid ja siis juhatatakse sind palatisse, kus ootavad teised sama saatust. Seal saad omale sokid jalga ja võrgu pähe ning pead aluspesu, k.a rinnahoidjad ära võtma.
Tehakse üldnarkoos, protseduur kestab vaid 15min. Kõige hullem on minna sinna op.tuppa ja heita pikali jalad taeva poole. Jalad pannakse mingite krõpsude vms kinni. Siis kanüül veeni ja jääd magama ning kui ärkad, veidi segane narkoosist, siis oled juba palatis ja pead seal taastuma. Minul endal peale seda valusid ega midagi sellist polnud, kuid see oleneb jälle inimesest. Pärast pakutakse jogurtit ja vett, kuna hommikul pead minema söömata ja joomata.
Ise kogu ootamisega kokku olin seal 7.35-11.30ni
Loodan, et see kellelegi abiks, ise ei taha seda enam mitte kunagi läbi elada.
