Tegime täna väikse grillika suve lõpu ja homse koolialguse puhul. Meil oli külas viis perekonda. Jutt läks ka muidugi koolile ja üllatuseks ei osanud lausa kolm isa öelda mitmendas klassis nende lapsed homme alustavad.
Kas see tavaline et isad ei tea mitmendas klassis nende lapsed käivad? Emade puhul ei ole seda küll kohanud 🙂
Paraku selliseid käoisasid ja pohhuiste on terve ilm meil täis. Räägi rahast, siis on kõrvad kikkis vaid ja täielik ülevaade ja hea mälu. Mu isa ei mäleta kunagi mu sünnipäeva. Ime, et sünnikuud veel mäletab või üldse seda, et olemas olen.
Sellega seoses meenub kohe see video: https://www.youtube.com/watch?v=jHPbOGEUvZA
Viimane perekond on eriti hea. Selline tunne, et see mees küll tegelikult lapsi ei tahtnud. 😀
Aga kas see on nüüd nii väga oluline teada mingeid kindlaid fakte? Tõeline isa olla on ikka palju enamat kui teada, mis klass on hetkel käsil. Mitteteadmine ei tee neist kohe käoisasid või pohhuiste.
Paraku selliseid käoisasid ja pohhuiste on terve ilm meil täis.
See ei tee küll kellestki käoisa, kui ta ei tea, kas laps läheb 3. või 4. klassi. Enamik inimestest ei tea endagi vanust hoobilt, vähemalt on see nii 30+ inimeste puhul. See, kui isa ei tea lapse kooliklassi, näitab vaid seda, et selles peres pole kooliasjad isa tegevusvaldkond. On tal muid valdkondi või teeb kõike ema – see siit ei selgu. Minugi mees on korduvalt laste klasse segi ajanud. Ja mina ise olen korduvalt kahelnud, mis kuupäeval täpselt need lapsed sündisid.
Rongavanemaks olemiseks on siiski teised kriteeriumid.
Ma ei tea hoobilt ühe oma lapse sünnipäevagi, pean alati enne mõtlema. Teise lapse sünnipäev on peas.
Kui minu ajal millalgi oli kassidega see hüpe siis pärast seda oli mu vanematel ka kõik sassis ja sassi ta jäi kuni lõpuni välja. Kui 12. klassis käisin, siis poole aasta pealt oli mõlemale üllatus, et juba lõpetan. Ma ei tea mida nad vanematekoosolekutel tegid või kuulasid :).
Aga nad olid (on siiani) parimad vanemad!
Aga nad olid (on siiani) parimad vanemad!
Huvitav, aga mis siis selle pettunud ja kibestunud käoga (00:24) teistmoodi läks, et temas sellest sünnipäevast nii suured pinged sisse jäänud, et lausa kogu maailmale plärtsub seda?
Sellega seoses meenub kohe see video: https://www.youtube.com/watch?v=jHPbOGEUvZA
Viimane perekond on eriti hea.
Ma näitasin seda teemat eile mehele ka ja küsisin, kas temast saab ka tulevikus selline isa. Ta ütles, et see on võimatu ja tema teab kindlasti alati, mis klassis nad on. Homme läheb meie esimene laps esimesse klassi. Seda on lihtne meelde jätta. Eks näis, mis hiljem saab. Aga selle jutu peale vaatasime me täpselt sedasama videot! 😀
Minu maailma parim isa tuli koolist mingilt ürituselt ja küsis – kuule, mitmendas klassis ___õpib? Meid oli ka 3 last. Korra on ta päev varem vanemale vennale õnne soovinud. Juhtub. Aga kui mees ärkab, siis küsin mitmendasse klassi me lapsed lähevad.
Minul on läbi elu olnud imestamist selle üle, et paljud täiskasvanud lapsed ei tea, kui vanad on nende vanemad – mis aastal sündinud jne. Endal see lihtne asi peas. Nii et mis seal imestada, kui isad laste kohta ei mäleta.
Mult küsis reedel arst mu lapse sünniaastat ja ma panin mööda… Oleks vanust küsinud, oleksin teadnud. 😀
Minu paps ei tea mu sünniaastat (eksib aastaga) ja kooli nimetuse ajab ka segamini. Tollel ajal olin teismeline kui see välja tuli, nüüd vist teab kümnendi ja linna täpsusega. Tegemist pole vanuriga.
Minu isa on vana ja tal ei tule sageli mu nimigi meelde. Kutsub mind mu ema või mu tütre nimega. Olen täiesti kindel, et ta ei suuda ka öelda kui vana ma olen. Hea isa on ta sellegi poolest.
Aga nad olid (on siiani) parimad vanemad!
Huvitav, aga mis siis selle pettunud ja kibestunud käoga (00:24) teistmoodi läks, et temas sellest sünnipäevast nii suured pinged sisse jäänud, et lausa kogu maailmale plärtsub seda?
No ilmselgelt ei olnud selle isa suhtumine oma lapsesse seda, mis laps vajas, eks sellest ka see kibedus.
Eriline mure.
Peaasi, et lapsed teavad, mitmes klass. Kuidas see nagu minu elu kergemaks teeks, kui ma teaksin, et ta on kuuendas, aga mitte viiendas klassis. Elusees ei teadnud. Kui kool hakkas läbi saama, oli sellest niikuinii juttu, et viimane klass jne.
Mina ei mäleta oma isa sünnipäeva. Kuud tean, aga kuupäev on kas 21,22,23,26 või 27. Ema sünnipäeva mäletan ainult seepärast, et see on 01.01. Aastanumbreid…pean tuletama ja võin eksida.
Oma abikaasa sünnipäeva tean ka seepärast, et see on 20. august ehk riigipüha. Aastaarvust pole taas aimugi, pole meeles, kas ta on minust 2 või 3 või 4 või 5 aastat vanem.
Laste sünnipäevi vaatan kalendrist, kolmest lapsest ühe sünnipäeva ainult tean, sest see on 08.08. Teiste omadest tean, et üks suvel jaani paiku, teine talvel, veebruaris vist. Kas asi, mida peaks meelde jätma. Oluline on, et oleks meeles kalendrist vaadata.
Pulma-aastapäeva tean ka ainult seepärast, et see on ka rütmiline number nagu näiteks 09.05.1995. Kohtumise ja suhte alguse aastastki pole aimu, rääkimata kuupäevast.
Kah asjad, mille üle muretseda. Ei tea, siis ei tea. Mis imeasi see sünnipäev niiväga on. Inimestele suuresti pole see kuigi oluline. Lastele jah, KUI neil endal meeles on. Mingi 2-aastane sünnipäev võib ka olemata olla või suvalisel ajal pidada, laps ei tea niikuinii veel kalendrit.
Oma sünnipäeva tean, seda olen pidanud ju elu jooksul nii palju kordi ütlema, alates koolist kuni arstideni ja no isikukoodis on see ka.
Mul vist hea numbrimälu, aga tean mitmendas klassis lapsed õpivad. Tean peast nende sünnipäevi ja ka isikukoode. Samuti tean peast naise, vendade-õdede, isa-ema ja ämma-äia sünnipäeva. Eksi oma ka. Isikukoode tean ka lisaks last omadele loomulikul enda, naise ja ka eksi koodi peast.
No ilmselgelt ei olnud selle isa suhtumine oma lapsesse seda, mis laps vajas, eks sellest ka see kibedus.
Ok, aga kuidas see teemaalgataja looga seotud on?
See ju tõmbas kiunu üles, et isad ei tea klassi numbreid ja tema pole emade puhul seda “täheldanud”. Ja et selliste isade puhul peaks naised kiirelt lahutama.
Nüüd tekib küsimus, mida ta üldse oma elus täheldanud on.
No ilmselgelt ei olnud selle isa suhtumine oma lapsesse seda, mis laps vajas, eks sellest ka see kibedus.
Ok, aga kuidas see teemaalgataja looga seotud on?
See ju tõmbas kiunu üles, et isad ei tea klassi numbreid ja tema pole emade puhul seda “täheldanud”. Ja et selliste isade puhul peaks naised kiirelt lahutama.
Nüüd tekib küsimus, mida ta üldse oma elus täheldanud on.
Minu jaoks on teema selles, et eeldatakse, et lapsed ikka teavad oma vanemate sünniaegu, töökohti, emade ja isadepäevi, aga vastupidi oleks justkui normaalne, et vanemad oma lastest suurt ei tea. Minu jaoks see pole normaalne ja pole ka huvi isa sünnipäeval reageerida. Mu isa ja ema on ammu lahus ka muidu, see erinevus on.
Tõmbas kiunu ülesse? Vastasin teemale. Hakka õige inimeseks ja õpi mõni oluline number parem pähe.
Minu isa ka kunagi ei teadnud, mis klassis me käime (3 last). Koolis õppisime kõik hästi, vanemad pärast 1.-2. klassi kuidagi sekkuma või utsitama ei pidanud, et kas see või teine asi on õpitud. Nii neil polnudki meie koolielust suurt aimu. Ema ikka teadis, mis klassis me käime, aga isal võis küll veidi aega võtta, kui keegi järsku küsis, eks ta siis võttis meid mõttes ette, et kõige vanem selles klassis, keskmine selles, noorem vist selles.
Ok, aga kuidas see teemaalgataja looga seotud on?
Teemaalgataja looga on see seotud nii, et kommenteerija järeldas detailist tervikut – kuna tema isa tema sünnipäeva ei teadnud ning oli muus osas ka halb isa, siis tal seostub sünnipäeva mitteteadmine selliste isadega.
Ah, mis te põete. Läheb segi jah, ega need isad siis sellepärast oma lastest vähem ei hooli.
Mina olen 3 lapse ema ja ikka tean kõikide sünnipäevi jne, aga näiteks kui tuli sõnum, et koolis toimub lastevanemate koosolek sel kuupäeval ja kellaajal vot selles ruumis, siis mul näiteks polnud aimugi, millise lapse kohta see käib. Üritasin siis ääriveeri laste käest küsida, et kellel võiks olla koosolek ja kes seda ruuminumbrit justkui tunneb, aga nemad kolmekesi ei teadnud ka mitte midagi (mu lapsed käisid erinevates koolides). Ma siis igaks juhuks ei viitsinud minna. Nüüd on kõik kolm siiski oma koolid lõpetanud, vaatamata sellele, et neil on rongaema, kes oli mõnikord nagu kuu pealt kukkunud.
Minu isa on vana ja tal ei tule sageli mu nimigi meelde. Kutsub mind mu ema või mu tütre nimega. Olen täiesti kindel, et ta ei suuda ka öelda kui vana ma olen. Hea isa on ta sellegi poolest.
Nii armas! 🙂 Mul tuli pisar silma.
Mu isa ka tõenäoliselt ei olnud alati kursis sellega, mis klassis ma käin. Aga ta ongi väga hajameelne ja uimane inimene. Muidu üldiselt ikkagi oleks normaalne, et isa teab mis klassi lapsi läheb. Aga mõnel äkki tõesti kehv numbrimälu. Mul endal sellega probleeme pole. Tean peast lähedaste sugulaste, sõprade ja sõprade laste sünniaegu, vanuseid ja isegi enamuse sõbrannade laste sünnikaalud on meeles. Enda, lapse ja mehe isikukoode jne.
No ometi on need isad ka teie perekonna sõbrad või vähemalt nii head tuttavad, et ühine grillipidu teha. Usun, et kui tunnetaksid, et need isad/mehed on tegelikult ka ükskõiksed, hoolimatud ja pahad oma lastele/naistele, siis ikka ei kutsuks neid inimesi oma koju endaga koos aega veetma.
Minu jaoks on hoolivuse aluseks ikka rohkem asju, kui tõesti suvalisel ajahetkel lapse(laste) klassi teadmine(eriti, kui lapsi mitu ning enam pole esimene klass ning ka viimane kus rohkem tähelepanu klassidele pööratakse).
Kuna emad on juba kuu aega kooliasjade ostmise, õpikute kättesaamise, “sandaalid on väikesed, kust saab ruttu uusi sisejalanõusid?” probleemidega rinda pistnud ja isad hõljuvad niisama, siis pole selles tulemis midagi imestadagi. Ja kui küsida, mis suurust riideid laps kannab vms, siis jäävad ka paljud hätta. Miks? Sest kõige selle eest hoolitseb ema!
Sama huvitavad tulemused saab siis, kui mitme lapse isadelt küsida oma laste vanuseid, tihtipeale ei tea nad isegi neid! Mu isa näiteks ei teadnud, kui suvalisel hetkel küsida, kusjuures ta on väga hea isa ja kaasatud küll.
Mul hakkas sellest videos peedistatavast viimasest isast isegi natuke kahju 😛
Mina ajan ka kogu aeg kuupäevi segamini, eriti kui nooremal lapsel ja mehel järjestikku sünnipäevad ja sama vanema lapse ja mu vennal. Mehele teeb see kogu aeg nalja, eriti kui kusagil keegi küsib. Ehk jätan ka rongaema mulje.
Päh, ma olen pool aastat kõigile küsijatele vastanud, et poeg on 12. Tegelikult sai just 14 😀
Ma võin rõõmustada- sel aastal tean, et mõlemad lõpetavad ????
/naine
mul on 3 last. mul tekkis alati kerge ärevushäire, kui keegi küsis, et mis klassis su lapsed nüüd on või kui vanad nad on. ma ikka pidin mõtlema. nii piinlik.
Mult küsis reedel arst mu lapse sünniaastat ja ma panin mööda… Oleks vanust küsinud, oleksin teadnud. ????
sama siin, ajan selle koguaeg segamini. Vanust tean, aga sünniaastaga jään alati mõtlema.
