Teema: Isafiguur

Õllekõht võiks olemata olla.

Pole üldse teemasse, vabandan. Tahtsin lihtsalt kirjutada sellest, et minu isa suri kui olin laps ja emal oli ka hiljem pikaaegne elukaaslane, aga ma ei võtnud teda enda isana.

Aga nüüd, olen 38 (mul omal lapsed), sain tuttavaks ühe vanema mehega (70), kes on nii ääretult tore ja soe ja toetav, ning ma ei tea kas mul on mingid lahendamata daddy issued või mis, aga mul on selline tunne et ma tahaks et ta oleks mu isa. Selline veider kiindumine. Tal on oma tütrega rasked suhted ja tundub, et ta suhtub minusse samamoodi (a la tütar keda tal olnud pole). Ta on täpselt selline soe ja alati heas tujus, tark, rahulik ja sõbralik nagu üks isa peaks olema. Ma tahaks et oleksin saanud kasvada sellise mehe peres ja et mu lastel oleks selline vanaisa. Oma isa ma ei tundnud/ei mäleta.

Ja nüüd see isadepäev ka ja ma nii tahaksin sellele mehele midagi öelda või kinkida või kallistada, aga see tundub kohutavalt tobe ????