Teema: IVF ja Downi tõenäosus?

Täitsa sooda arst sul, ma vahetaks kohe uue arsti vastu kui mul oleks selline. Õnneks minu ämmaemand oli ülimalt normaalne ja selliseid kommentaare ei teinud. Ilmselt su arst ütles sp seda, et ravimiteannus on suurem kui tavalise tsükli ajal (OV stimuleerimine).
Siiski võta rahulikult ja ära nüüd tänu arstile mõtlema hakka ei tea mida. Ma isiklikult ei tea ühtegi IVF tuttavat/kaaselajat, kelle laps oleks selle diagnoosi saanud. Tean 2 mitte IVFi kasutajat ja neil tuli see sündroom lastel.

Mis arst see nii lolli juttu ajab ja kas sa ise siis googeldada ei oska. Ivf on 40+ a tehtud ja statistika on üüratu- ivf ei suurenda downi sündroomiga lapse sünni riski. Suurem risk on siiski ema ( ja isa, nagu uuemad uuringud väidavad) vanusest- ivf teevad vanemad naised.

Minul on 3 IVF last ja ķõik on terved. Ka tuttavate IVF lapsed on terved. IVF protseduuriks valitakse ju kõige kvaliteetsemad embrüod.

Väga ebaprofesionaalset teenust said. Mina annaks sellist valeinfot jagavast med töötajast kliiniku juhatusele teada.

Tänapäevane statistika ütleb hoopis, et enamus downe sünnib alla 35 a vanustele noortele emadele, sest neile ei tehta teste. Geeniteste tehakse vanematele rasedatele kuna risk tõuseb vanusega. IVF ei puutu kuidagi asjasse.

Kas teemaalgataja käis mingis kolmanda maailma kliinikus!?

#3198817:

Vabandage väga, aga ma ei usu eales, et günekoloog ütleb IVF abil rasestunud rasedale, et IVF ainult downe toodabki! Küllap sai teemaalgataja valesti aru või mängisid rasedahormoonid vingerpussi ja mõtlesid ise asju juurde.

Oi, arstid ütlevad ulmelisi asju! Ma olin hiljuti katkeva IVFi rasedusega valvegünekoloogi vastuvõtul, sest varasema emakavälise pärast palus oma raviarst viivitamata valvearsti poole pöörduda ja kindlaks teha, ega seekord sama lugu pole. Rasedus oli väga varajases järgus, verejooks väga suur, selge oli, et seal päästa pole midagi. Valvegünekoloog tahtis mu jätta haiglasse SÄILITAMISELE.
Kui ütlesin, et minu arst saatis mind kontrollima, ega tegu ei ole emakavälisega, nähvas arst mulle, et sellist asja polegi võimalik ultraheliga tuvastada. Kuigi ma tean, et on, varasemast ju kogemus olemas. Kui lisasin, et meil on raviarstiga kokkulepe, et nii varajase järgu (7. nädal) rasedust säilitada ei püüa, sest kui katkeb, siis põhjusega, siis hakkas arst mind räigelt mõnitama, öeldes, et eks see on teie oma valik, kui te sellest lapsest ei hooli ja seda rasedust ei taha, siis meie teid sundida ei saa, aga minge siis koju ära. Et tavaliselt käivad neil seal tulevased emad, kes on oma lapse nimel kõigeks valmis. Ma olen enda arust üsna tugev inimene, aga no krt see oli üle mõistuse kohtlemine. Ma ju tean, et nii suure veritsusega ei ole teha mitte midagi, ma olen IVFinduses nii kaua sees olnud.

Järgmisel päeval pöördusin teise haiglasse, tehti ultraheli, selgus, et emakaväline ei ole, sain mõistva suhtumise, kinnituse seisukohale, et sellise järgu rasedust ei ole mõtet säilitama hakata, sest see ei anna nii suure veritsusega tulemust, ja selguse, et rasedus tõepoolest katkeb.
Valvearsti kohta esitasin kaebuse. Vastust ma sellele muidugi saanud ei ole, aga sellist jõhkrutsemist teise inimese tunnetel ma enda teada küll ei kavatsenudki jätta.

Kas sa tõesti enne pole kuulnud patsiente halvasti kohtlevatest arstidest? Ma küll olen. Isiklik kogemus oli esmakordne, aga uskumatuna pole need lood mulle kunagi tundunud. Arst on ka inimene – antud juhul tähendab see seda, et ka arst võib olla totaalne mölakas.

Samamoodi esitaksin ma kaebuse teemaalgataja loo puhul. Nii lihtsalt juba inimlikult teise inimesega ei käituta, pealegi näitab see arsti madalat informeerituse taset ja ebaprofessionaalsust.
Mis väitesse endasse puutub, siis see on täielik absurdsus, teemaalgataja. Ära muretse!

#3198408:

Seega on peetumise või katkemise risk suurem.

See on õige ainult väga varajases staadiumis ivf raseduste kohta, katkemise tõenäosus ühtlustub hiljem loomuliku rasedusega. ja osa sellest katkemise tõenäosusest on jälle seotud pigem naise viljatusprbleemidega, tervisega (mille pärast ivfi vaja oligi) ja vanusega. Kui naine on vanem, tema munarakud on vanemad ja ka stimulatsiooniga võib saada kromosoomihäirega munarakke. 40a on ivf tehtud ja selle abil sündinud u 5 miljonit last, andmeid on küllalt.

Selles pdfis (väga hea ja põhjalik) on palju infot, sh ka see võrdlus ivf ja loomulike raseduste katkemisest: vt pdf joonis kolm (kui ma oleks kopinud, siis oleks see pilt siia tulnud meeter korda meeter suur) 🙂

https://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/07._Munasari_munarakk_ja_naise_viljakus_-_Kai_Haldre.pdf

Üsna samasisuline joonis:

Teemasse: sünnidefektidega (väärarengud, kromosoomianomaaliad jne) sünnib u 3-5% lastest. IVF suurendab seda riski ca 1% võrra.
Ja osad allikad väidavad, et viljatus ja naise terviseprobleemid, vanus jms suurendab seda riski nagunii u samapalju, isegi kui viljatu paar rasestub ise (st et ka nt serophene jms suurendab väga vähesel määral downi jm väärarengute riski), seda ütes mulle kunagi ammu ka günekoloog, et serophene peab kasutama max 6x järjest, siis pidama vahet. Ja jälle võib asi olla vanemate tervises ja vanuses lihtsalt. Mida vanem naine, seda vanemad on tema munarakud, nende kvaliteet langeb jne. Ja ka meestel pole päris nii, et vanus ei mõjuta seemnerakkude kvaliteeti, ka isa pärilikkusedefektidel on osa.
https://rscbayarea.com/blog/birth-defects-ivf
Ja õige on, et kuna 35+ rasedaid skriinitakse niigi rohkem, siis sünnib kromosoomdefektiga lapsi juba noorematel naistel (+ naised, kes otsustavad sünnitada downi lapse hoolimata diagnoosist).

Üldine seisukoht on, et ivf, isegi mitte icsi ei ole määrav riskitegur downi sündroomiga lapse sünnis.

#3198595:

Tänapäevane statistika ütleb hoopis, et enamus downe sünnib alla 35 a vanustele noortele emadele, sest neile ei tehta teste.

Minu teada tehakse tänapäeval Eestis teste täpselt samadel alustel kõigile rasedatele, lisateste tehakse vaid vajadusel (esialgne uuring annab kõrgendatud riski) või raseda oma soovil ning oma raha eest. See muidugi võib küll olla, et vanemad rasedad on altimad ise neid lisauuringuid tegema.

#3200608:

#3198817:

Vabandage väga, aga ma ei usu eales, et günekoloog ütleb IVF abil rasestunud rasedale, et IVF ainult downe toodabki! Küllap sai teemaalgataja valesti aru või mängisid rasedahormoonid vingerpussi ja mõtlesid ise asju juurde.

Milleks ma sellist jura peaks välja mõtlema ja milleks nägema vaeva, et siia teema teha? Sündmus oli reaalne. Sain vähemalt õppetunni, et siit foorumist pole mõtet nõu ja julgustamist küsida ega oodata.

Tänan neid vastajaid, kes mind ei halvustanud ja mõistlikku juttu kirjutasid!

Ah, ära muretse. Küsi IVFiga seonduvaid asju parem IVFitajate teemas lihtsalt, siin muudes teemades liigub igasugu empaatiavõimetuid hulle.
Näen seda ka nt enda siia kirjutatud vastusest – neli miinust, nojah, mis ma ikka öelda oskan. Ju ilmselt arstil ongi siis õigus teiste arust jõhrkutseda inimeste kallal ja pilduda täiesti haiglasi kommentaare.

#3200856:

See on tõesti kummaline lugu, mitte et ma seda ei usuks, aga lihtsalt tavaliselt on ju vastupidi: ivf- rasedustega on see probleem, et mitte mingil tingimustel ei taheta midagi teha säilitamise nimel, kuigi vahel võib katkemise põhjus olla ka ema organismis, mitte loote väärarengus.
Arstide hulgas, nii nagu mistahes ametite puhul võib sattuda veidrike otsa. Mina läksin kunagi tsüklivälise korduva määrimise tõttu arsti juurde, ütlesin ka seda arstile, aga mind kuulamata pidas ta maha pika üleoleva monoloogi teemal, et sellist rasedust pole mõtet säilida, kindlasti on tegu emakavälise raseduse või värdjaga(!). Määrimine võib tähendada tõesti ükskõik mida, rasedust muu hulgas, aga enne võiks ikka kontrollida, mitte lahmida. Kusjuures kui ma lõpuks tõepoolest rasedaks jäin, siis määris sama moodi kuude kaupa, aga laps sündis tervena.

Kaasaegne lähenemine günekoloogias, nagu ütles minu IVFi-arst, ongi see, et nii väikest rasedust ei hakata kunstlikult säilitama, kuni ei ole põhjust arvata, et katkemise põhjus on naises. Ja ma pean seda väga mõistlikuks.
Täpselt sama kinnitasid mulle kaks teist arsti, kelle juures teises haiglas käisin katkemist diagnoosimas ja hiljem kontrollimas, kas kõik on puhastunud. Mõlemad nentisid, et nii väikse rasedusega tõesti enam ei hakata sekkuma.
Ma ei ole mingi nõrganärviline ja mul on positiivseid kogemusi ka arstidega, kelle juurde keegi väga kunagi minna ei taha, et jõhkrad ja ebameeldivad jmt. Elus varem pole olnud tunnet, et vot tahan arsti peale kaevata. Aga seekord oli ja seda ka tegin. Ja samal ajal saatsin ka teise haiglasse kirja ja tänasin väga mõistva ja professionaalse suhtumise eest.

Sinu kogemus on ka jah täiesti haige, olen täiesti nõus. Ma saan aru, et arst ei ole klienditeenindaja, aga mõnel juhul kuluks neile ikka kõva suhtlemiskoolitus ka ära. Saan aru kõigest, tööpäevad on pikad ja pingelised ja nii edasi, aga jõhkardiks ei pea muutuma ja murega pöördunud inimese peal ei pea ennast välja elama.