Teema: Joodikud lennukis

#4273562:

Sest pardale minnes nad suudavad adekvaatsed olla.

Mul on eredalt meeles, kui kunagi tšarteriga puhkama lendasime, siis nägime ühte pere check in’is ja selleks ajaks, kui me pardale läksime, oli pereisa end täiesti umbe joonud. See oli hirmus vaatepilt.

Aga aastaid tagasi, kui bussiga TLN läksin ja sel hommikul läksid ka Tartust peale Metallicat külastanud inimesed. Üks noormees oli nii umbes(kell oli 7 hommikul), et ta taarus ja polnud kontaktivõimeline. Bussis pileteid kontrollinud naine keelas tal peale tulla. Seda oli tore näha.

Ma sõitsin kord Riia-Tallinna öises bussis, kuhu Pärnust üritati peale panna inimest, kes polnud kontaktivõimeline. Kah õnneks bussijuht ei olnud nõus, kuigi sõber seletas ja anus, et too mees peab hommikul tööl olema.

Lennuki minipudelitest on tõesti võimalik täis juua, lendasin Helsingist Singapuri, kus alkohol on tasuta, see oli ikka päris hirmus, kuidas soomlased jõid. Mäletamist mööda sai vodka mingi hetk otsa, siis kaanisid viskit ja konjakit.

Lisaks kõigele mainitule hakkab alkohol lennukis kergemini ja kõvemini pähe, niiet kuigi arvad, et kannad, siis lõpuks on tüüp joobnum kui oleks arvanud. Rõhuvahega seotud on ka see, et röhitsused tekivad gaasilistest karastusjookidest kergemini, kuna rõhuvahega on gaasimullid 30% suuremad  🙂

#4273682:

Aga miks ei kontrollita lennukile minnes, et reisijate joobeaste oleks null?

Võiks ju olla null, aga miks alati peaks. Pikkadel vahemaandumistel pole küll enamikul paha võtta tass kohvi ja pits konjakit, kui ikka on kolm tundi vaja surnuks lüüa. Teine asi on, kas peaks. Nulltolerants oleks minu arvates overkill. Loomulikult purjus inimest ei peaks lennukisse lubama, ilmselt ei lubatagi, aga tal piisab vaid end lennuhirmuga üles kruttida või paar rahustit hinge alla visata, kui need koos alkoholiga pööravad mõne täiesti segi. Paneme siia otsa veel selle, et ilmselt on niisama närv sees, ehk ka vähe magatud jne.

Kõige kohutavam seltskond, keda lennukis olen näinud, oli hoopis surmkaine Norra seenior-rahvatantsurühm. Neile tundus nii… isegi ei leia sõnu…nii üleolev lennata harimatute metslaste Estonian Airiga (ehk siis päris ammu), et seal polnud matslusel piire. Ühele reisijaöe suruti pihku näiteks mõned paberrahad ja nõuti, et ta oma tennised ära müüks. Nii hea mõte tundus meile, mingid ida-euroopa jalatsid, oleks hea jutupunkt kodus. Aga eestlane, ah see aborigeen läheb paljajalu oma muldonni, nagu nad ilmselt niikuinii käivad. Rääkimata sellest, et nad tallusid ka õhkutõusul salongis ringi ning pildusid üksteist mingilt Eesti festivalilt saaadud medalitega. Tipphetk oli see, kui üks rabeles stjuardesside juurde, haaras mikrofoni ja küsis inglise keeles, kas reisijate seas on juuksurit. Ta sooviks soengut, sellist ida-euroopa oma ja annab vastu ainult väga vähe kasutatud tühja kosmeetikakoti. Ühele meie seltskonnast pakkus norra mees oma pooleldi söödud toitu, umbes nii et siin kana küljes on närida küll veel. SÕnastus päris see polnud. Siis nõuti lennuki mõlema tualeti reserveerimist norrakatele, sest nemad ikkagi kultuurriigist ja need ida-euroopa haigused jne. Vat siis tuli küll üks legendaarne Eesti piloot salongi ja lubas, kui need seeniorid vait ei jää, maanduda näiteks Mongoolias ja nad seal kogu kambaga maha panna (mitte, et see marsruudiliselt oleks võimalik olnud).

Ehk siis joodikud pole alati see tõsiseim rahurikkuja.

Piirata kogust, mida antakse ühele reisijale on tore mõte, aga tax-freest ostetud pudelite lahtikorkimist ei suudeta küll ei loendada ega kontollida.

#4273686:

Kes seletaks mulle, miks on õige purjus inimene bussilt või lennukilt maha jätta? Mõni on ju purjuspäi lambuke ise, ega purjus olemine ei tähenda, et kodanik tingimata räuskama ja probleeme tekitama hakkab. Miks ei kontrollita siis inimeste närvide seisundit, kõhugaaside puudumist või nende konsistentsi, ei uurita, millal inimene viimati end pesi või kas tal pole kommet kogu bussireisi jooksul kõva häälega telefoniga rääkida või ilma kõrvaklappideta filme või muusikat vaadata? Minu arust on ohutegureid mustmiljon.

Kuigi eks räuskava joodikuga koos kuskil sõitmine on muidugi äärmiselt ebameeldiv. Nagu ka ebaviisaka või haisva, ent purukaine kodanikuga.

Just nimelt, keegi ei tee sellist põhjalikku taustakontrolli. Kuidas sa üldse ette kujutad seda, et kell kaks öösel Pärnu bussijaamas veerandtunnise peatuse ajal uurib bussijuht välja, kas kohaletoodud inimene on purjus peaga lambuke või hakkab räuskama, ja kui suure tõenäosusega ta bussi täis oksendab või kuseb?

Inimesele, kes on kontaktne, saad sa muide öelda, et ta kõrvaklappe kasutaks või vaiksemalt räägiks. Mis saab kontaktivõimetust inimesest sihtkohas?

#4273846:

Inimesele, kes on kontaktne, saad sa muide öelda, et ta kõrvaklappe kasutaks või vaiksemalt räägiks.

Mitte kontaktsusest polnud meil juttu, vaid joobest. Ka joobes kontaktsele saad öelda, et ärgu lällaku. Iseasi on, kas ja kes seda kuulab. Võin mürki võtta, et pooled kained lärmajad saadavad ka sellise palve esitaja kukele – mis mõttes, temal on selline vali hääl ja tahab sõbraga rääkida just praegu, mis ta nüüd tegema peab. Või et tal pole kõrvaklappe. Ei ole purjus inimesed rohkem jobud kui kained seda on. Jobu jääb jobuks nii purjuspäi kui kainena.

#4273914:

Ja mis sa teed, kui see joobes tüüp bussi (ja ühtlasi näiteks sinu) täis oksendab? Sõidad naeratades edasi? Mina küll ei taha mitu tundi oksehaisuses bussis istuda.

A mis sa siis teed, kui pinginaabri süles olnud laps sind täis oksendab? Ei luba lapsi ka bussi? Tõenäosus, et väikelaps bussisõitu ei talu, on päris suur.

#4273915:

#4273914:

Ja mis sa teed, kui see joobes tüüp bussi (ja ühtlasi näiteks sinu) täis oksendab? Sõidad naeratades edasi? Mina küll ei taha mitu tundi oksehaisuses bussis istuda.

A mis sa siis teed, kui pinginaabri süles olnud laps sind täis oksendab? Ei luba lapsi ka bussi? Tõenäosus, et väikelaps bussisõitu ei talu, on päris suur.

Väikelaps vähemasti ei haise nagu skunk terve reisi vältel. Ja ausalt öeldes – pigem väikelapse okse kui rõveda joodiku oma.

#4273682:

Aga miks ei kontrollita lennukile minnes, et reisijate joobeaste oleks null?

Pardal saaks piirata aga kogust, mida ühele inimesele antakse.

Sest see pikendaks pardale minekule kuluvat aega märkimisväärselt. Ei kontrollita ju Euroopa piirides sageli isegi dokumente, et selle karja kiiremini lennukisse saaks. Aeg teatavasti on ju raha. Pluss tuleks siis väravatesse palgata lisatööjõudu. Ei saa korraga vaadata dokumente ja siis puhumisega jännata. Sa ei jõua neid lennupileteid kinni taguda, kui veel üks kulukas kohustus lisandub.

#4273914:

Ja mis sa teed, kui see joobes tüüp bussi (ja ühtlasi näiteks sinu) täis oksendab?

Olen palju omal ajal kündnud bussidega Tartu ja Tallinna vahel, hiljem lennukitega väga-väga palju tööasjus Euroopas. Mitte et ma armastaksin joodikuid, aga suuremad ja ootamatumad oksetorud pole kindlasti napsutanud inimesed ega lapsed, vaid nn merehaiguse käes kannatajad. Pruugib lennukil vaid veidi suuremasse turbulentsi sattuda, on igal reisil nii mõnigi täiesti kaine täiskasvanud soliidne inimene, kes pikalt, parimal juhul häälekalt ja külluslikult oksendab. Kuigi ma otse lähistatistikat mõistetavatel põhjustel pole teinud, siis eemalt vaadates ei tundu küll, et oksekotist napsutanud inimestel rohkem mööda läheks kui kainetel. Ütleksin, et tabavusprotsent on samaväärne. Mitte 100.

#4273915:

#4273914:

Ja mis sa teed, kui see joobes tüüp bussi (ja ühtlasi näiteks sinu) täis oksendab? Sõidad naeratades edasi? Mina küll ei taha mitu tundi oksehaisuses bussis istuda.

A mis sa siis teed, kui pinginaabri süles olnud laps sind täis oksendab? Ei luba lapsi ka bussi? Tõenäosus, et väikelaps bussisõitu ei talu, on päris suur.

Kahjuks nii juhtuski . Ja see laps oli minu oma…
j